Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid pi...
Miks on muutunud naise roll ühsikonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Tänapäeval peame me iseenesest mõistetavaks, et naised teevad "meeste" töid ja vastupidi. Paljud on selle üle õnnelikud, paljud ei oska seda õnne hinnata. Põhjused miks naise roll ühiskonnas tänapäeval on muutunud on mitmeid. Tuua võib näiteks tehnoloogia arengu, naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötad...
Naise ja mehe roll ühiskonnas Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. Juba ammustest aegadest, inimkonna tekkest saati, on naise ja mehe vahel olnud silmnähtavad erinevused. Mõlemal on pika ajaloo vältel tekkinud ühiskonnas oma kindel roll. Need on aja jooksul küll muutunud, sest ühiskonnas tekivad paratamatult arenemise käigus uued mõttesuunad, mis mõjutavad ka mehe ja naise rolli. Traditsioonilistest rollidest peetakse kinni ka tänapäeval. Muidugi on maailmas ka selliseid paiku, kus mõlema roll on jäänud justkui seisma, arengut ei toimu. Lähemalt kirjutan kaasaegse ühiskonna mehe ja naise tähtsustest. Lisaks bioloogilisele soole on inimesel ka sotsiaalne sugu, ehk ühiskonna poolne ootus, milline peaks olema naine või mees. Tavaliselt nähtakse naist abikaasa või ema rollis. Naine kasvatab kodus lapsi ja hoolitseb mehe eest. Soolise võrdõiglusluse revolutsi...
1. I maailmasõda põhjused, ajend, tulemused. Aeg. Põhjused:Võimule tulek (kolooniaties), Ei soovitud Saksamaa kasvavat majandusliku edu, puudusid rahvusvahelised organisatsionid, sõda romantiseeriti (tehti propaganda). Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inims...
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutu...
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhu...
Naise rolli muutused ühiskonnas Naistel kui sünnitusvõimelistel inimestel on alati olnud roll järglaste ilmale toomises ning kodu korras hoidmises. Viimase saja aasta jooksul on aga ühiskonna suhtumine naistesse oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi e...
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiass...
Kultuur muutuvas ajas Kõikjal meie ümber on toimumas muutused, ka kultuur pole mingi erand, kultuur meie ümber on muutunud ja on praegugi muutumas. Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, ...
Mida ma muudaksin tänapäevases Eestis? Me elame Eestis, mida võib nimetada ka heaoluühiskonnaks,sest kõik on üldiselt nii nagu peab olema. Meil ei ole käimas sõdasid, hetkel pole liikvel mingisuguseid epideemiad, mis võiksid rahva arvu vähendada ning kõik on üldiselt üsna heas korras. Aga kui süveneda mõningatesse probleemidesse tõsisemalt, siis leiame vigu nii siit,kui sealt. Iga inimene saab muuta ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Üldiselt, kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ellu viia, peakski nagu piisama. Laiemalt vaadates ei suuda inimesed siiski üksinda ühiskonda muuta, sellepärast valime me nii linnavalitsuse kui ka parlamendi, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Hetkel on ka Eestis käsil valimiseelsed kampaaniad, kus on lubadused meie ühiskonnas ette võtta palj...
Kooli nimi Naise roll nõukogude ühiskonnas 1970. ja 1980. aastatel. Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Naise roll ühiskonnas..................................................................................................... 4-5 3. Naise ja mehe roll ühiskonnas........................................................................................... 5 4. Kokkuvõte......................................................................................................................... 6 5. Kasutatud kirjandus............................................................................................................7 2 Sissejuhatus Nõukogude perioo...
1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubandus...
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
ELUOLU SUURE SÕJA AJAL 11. Klass MUUTUSED ÜHISKONNAS Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuri muutusi. Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks, tegelikult kurnas see aga sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. ·Kehtestati üldine töökohustus, langes elatustase (toidupuudus ja epideemiad). ·Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. ·Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju. IGAPÄEVA ELU ESIMES...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
Arutlus Miks mõndades riikides kehtestati diktatuurid, kuid teistes säilis demokraatia. Ma arutlen nüüd seda, miks osades riikides 19. sajandi 1.esimesel poolel kehtestati diktatuurid, kuid osades riikides säilis demokraatia. Alustaksin kõigepealt sellest, et mis need kaks mõistet tähendavad, diktatuur ja demokraatia. Sõna demokraatia tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: demos, mis tähendab rahvast ning teisest sõnast ehk kratos mis tähendab võimu. Seega tuleb kokku demokraatia ehk rahvavõim. Sõna diktatuur tähendab, aga seda, et võim kuulub ühele inimesele. Kui rääkida riikidest, kus säilis demokraatia peale Vabadussõda siis tuntuim on kindlasti Saksamaa, demokraatia kuulutati riigis välja 1919. aastal Weinmari linnas Saksa Rahvuskogu poolt välja töötatud põhiseaduse alusel. Paljudes riikides oli ennem demokraatia, kuna pärast 1. maailmasõda tõi see paljudele kodanik...
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusri...
1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb ühiskond eliidiks ja massiks kui vaadelda ühiskonnagruppide mõjukust ühiskonnaelu erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis...
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi a...
Muutused uusajal tõid kaasa 20. sajandi uue mõtlemise Uusaja alguseks võib lugeda mitmeid sündmusi, näiteks Ameerika avastamine 1492. aastal või Martin Lutheri protestantlikku reformatsiooni 1517. aastal. Nagu väga paljud asjad ajaloos, nii on puudub ka siinkohal lõplik tõde. Nii või teisiti hõlmas see aeg endas mitmeid edasist mõtlemist ja maailma arengut mõjutavaid sündmusi. Kui Cristoph Kolumbus 1492. aastal Hispaania lipu all oma laevaga Ameerikasse jõudis ei teadnud ta isegi, millise suure avastuse ta teinud oli. Arvatavasti ei jõudnud see kohe päriselt ka enamuste Euroopas elanud tavainimeste mõtlemisse. Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite jooksul inimeste mõtlemist. Saades aru, et peale Euroo...
Strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sümboolne interaktsionism Strukturaalne funktsionalism Uurib sotsiaalseid struktuure(perekonda, haridust, religiooni jm) ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega. Strukturaalse funktsionalismi pooldajad küsiksid, kuidas haridus toetab ühiskonda? Tänu haridusele ja inimestele meie kogu ühiskond toimibki. Inimesi on õpetatud, kuidas (ühiskonnas) toime tulla, kuidas teistega käituda jne. Konfliktiteooria Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja vaenul...
I Maailmasõja põhjused · 28.06.1914 Austria- Ungari Ertshertsogi, Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. · 28.07.1914 Austria- Ungari kuulutab Serbiale sõja, I maailmasõja algus. · 23.02.1917 Streik Petrogradis. Tsiviilisikud nõuavad tsaarilt suuremaid koguseid. Aadelkond kasutab hetke ära ja tõukab tsaari võimult. Sõjavägi loobub tsaari toetusest. · 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist ning ta pannakse koduaresti. Tsaarivõim Venemaal on kukutatud. · 6.04.1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. · 25.10.1917 Oktoobrirevolutisoon. enamlased võtavad igal pool üle riigi võimu enda kätte(vastupanuta). Petrogradi Sõjaline Revolutsiooniline Komitee (ette otsa sai Lev Trotski) · 3.03.1918 Sõlmiti Brest-Litovski rahu Venemaa ja Saksamaa vahel. Loovutatakse alad Saksamaale (k.a. Eesti) Valus hoop liitlastele, suurenenud pinge läänerindel. · Franz Ferdinand ...
Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poli...
4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsiona...
Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupo...
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, see on kujunenud aastatega ja sellele eelnenud ühiskonnaetappide läbi. Erinevate ajalooliste sündmuste ja uuenduste põhjal on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks. Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehno...
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusajaks loetakse 16.sajand algust kuni 18.sajandini. Kaks sajandit on väga pikk aeg ja sel ajastul toimusid suured muutused. Arengule kohaselt liikus kõrgemale tasemele teadus, toimusid suured usupuhastused, viidi läbi reformatsioone ning avardati ka oma maailmapilti. Muutused olid üsna ekstreemsed, mis näitab seda, et vaarauusaja inimene oli palju avatum ja uuendusmeelsem. Millest aga oli inimeste ümberkasvamine tingitud? Humanism, mis antud ajastul vägagi esiletungivaks muutus, algas tegelikult juba 14.sajandil, mil taoline ellusuhtumine Itaalias üha populaarsemaks muutus. Esmaseks seati inimene ja enda isiksus, mitte enam niivõrd Jumal. Mõisteti küll Jumala tähtsust, kuid arvati, et inimene on Jumala poolt loodud tippsaavutus, kes on osa loodusest ja keda tuleb austada ning ülistada. Endistesse põhimõtetesse hakati suhtuma skeptiliselt ning suur o...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta elu...
7. ELUOLU SUURE SÕJA AJAL Lähiajalugu I osa Õ.lk.50-54 Muutused ühiskonnas · Kuna eeldati,et sõda kujuneb lühikeseks ei osatud ette näha suuri muutusi ühiskonnas.Tegelikult kurnas see sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. · Tööjõu puudus. · Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. · Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Üha enam olid tehastes ja kaevandustes vähema palga eest tööl just naised. · Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Igapäeva elu I MS ajal · Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup, mis pidi olema originaal toiduainega samaväärne, kuid tegelikult see nii polnud. · Puudus kas...
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emile ...
Uue põlvkonna juurdekasvuga muutuvad inimeste väärtushinnangud. Kuidas ja miks kujunevad ümber tänapäeva rahva väärtushinnangud? Missuguseid konflikte see kaasa toob ja kuidas neid saaks vältida? Tänapäeval väärtustatakse rohkem materiaalsust. Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist. Suured ühiskonnasisesed murrangud mõjutavad ka inimeste väärtushinnanguid. Näiteks pani 2008.-2010. aasta majandussurutis inimesi rahaga hoolikamalt ümber käima. Saadi aru, et tuleb hakata kokku hoidma- poes toiduainete hinnad tõ...
20. sajandil hakati rohkem uurima infoteadust teadusharuna. Uuriti informatsiooni mõistet ja olemust.Seoses teaduse arenguga oli infohulk veelgi kasvanud ja järjest kasvas ka kommunikatsiooni vajadus. Jätkuvalt anti välja uusi teadusajakirju ja tekkisid ka raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 - saadeti esimene faks, 1938 - valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USAs alguse kommertstelevisioon). Seda perioodi nimetati imperialismiks,selle arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. Raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon – need on vaid mõned uued leiutised, mis ühiskonnas tõid käibele sõna „progress“. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt ...
1. Rooma vabariigi erinevus demokraatliku Ateenaga(2 erinevust) 1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad r...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad ...
Keskaeg põhjalik pööre ühiskonnas? Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid o...
Stress Muudatused Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb Isiklikus elus toimuvad muutused Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukrast üksiolekut. Teistele toob jõulud kaasa hulga seiklusid. Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Segipaisatuse ja teadmatuse t...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele...
Eesti ajalugu- autonoomia 1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust s...
Varauusaegne ühiskond Varauusajal muutus ühiskond üsna aeglaselt. Enamik inimesi elas oma külas, haris põldu ja sai vaevu enesega hakkama. Inimesed ei lugenuid raamatuid ega reisinud ringi. Vähesed elasid linnas ja teenisid raha lihtsamate ametitega. Jõukamad linnakodanikud ei pidanudki üldse füüsilist tööd tegema, kuna nende sissetulek pärines kaubandusest. Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest. Kolmandaks olid vaimulikud, kes teenisid Jumalat ja pühendusid kloostrites palvetamisele. Varauusaja traditsioonilises põllumajanduse ühiskonnas toimusid muutused väga aeglaselt. 1800. aastal kasutati enamjaolt samu meetodeid mis aastal 1600. Seetõttu ei tõusnud ka saagikus, mistõttu jagati põllumajandus kaheks: ekstensiivseks- ja intensiivseks põllumajanduseks. Varauusajal toimusid tähtsad m...
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
Ajaloo KT küsimused ja vastused PTK 32 1) Iseloomusta kultuuri arengut maailma ajaloos Külma sõja tingimustes peale II MS. Erinevate vaadetega riigid üritasid näidata ,et just nende poliitiline kord on õige, selle tõestamiseks tehti palju propagandasi- milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid, raadiot, ajalehti, televisiooni, kirjandust jne. Kuid samal ajal sündis ka palju häid kirjanduse- ja filmiteoseid tavakodanike vaatenurgast ja nende tunnetest, muidugi riigipeadele need ei meeldinud ja autoreid hakati taga kiusama. 2) Iseloomusta kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina 20 sajandi teisel poolel. Riigid tahtsid näidata oma tugevust spordivõitude kaudu, söötes sisse võistlejatele laborites välja töödatud aineid, mida tänapäeval nimetatakse dopinguks, kuna see kahjustab organismi, keelati see rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide poolt ära. 3) Kirjelda ...
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominio...
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
Muutused ühiskonnas Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused. 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Kodanike võrdsust rõhutas see, et teietamine asendus sinatamisega. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Uus võim pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust.
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...
MODERNISM 1. Modernismi mõiste ja olemus Millal, kus, miks tekkis? Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal. Tekkimise eeldusteks on: o Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine o teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film, fotograafia) o Freudi psühhoanalüüs o Einsteini relatiivsusteooria o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANT...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
