Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muutused eaka inimese nägemisteravuses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
glaukoom, katarakt, tekkepõhjused, eaka, koostaja, lota, aadla, hallkae, tük, kliinikumTallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1....................................
arsti poole! Arvutitaga olles, jälgi 20:20:20 reeglit. (Iga 20 minuti tagant vaata 20 sekundit 20 meetri kaugusele). Vanadusega Kanna talvel päikeseprille, et seonduvad haigused kaitsta silmi liigse UV-kiirguse eest. Kasuta silma sõbralikku Glaukoom ja kosmeetikat. Loputa oma silmi regulaarselt katarakt jaheda veega. Käi regulaarselt silmaarsti kontrollis. Ära hõõru silmi pesemata kätega. Toitu tervislikult. Lota Aadla [email protected] Patsiendiinfo
Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar) Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele
Glaukoom ÕDE III Tartu 2010 1 HAIGUSEST 2 Mis haigus on glaukoom? (1) · Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral kahjustub silma ja aju omavahel ühendav nägemisnärv. Rahvasuus nimetatakse glaukoomi ka roheliseks kaeks, sest kaugelearenenud glaukoomi korral näib pupill e. silmaava kõrge silma siserõhu tõttu kollakasrohelisena. 3 Mis haigus on glaukoom? (2) · Tegemist on kroonilise haigusega, mille käigus tekkivad muutused on taaspöördumatud ning võivad põhjustada
Selle uurimustöö teema valisin sellepärast, et tihti räägitakse, et arvuti kasutamine rikub silmi ja kuna mina ise kasutan arvutit väga tihti, siis tahtsin uurida, kui ohtlik arvuti kasutamine tegelikult on ja mida peab tegema, et seda leevendada või ära hoida. 3 Erinevad silmahaigused Kaks tuntuimat silmahaigust on kae ehk katarakt ning glaukoom. Kae ehk katarakt Hallkae ehk katarakt on silmaläätse hägustumine. Silmaläätse hägunemist võivad põhjustada traumad, üldhaigused (näiteks diabeet) või silmahaigused. Hallkae võib olla ka kaasasündinud. Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega. Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Hallkae on üks levinumaid silmahaigusi ja kaeoperatsioonid kõige sagedasemad operatsioonid
konvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et enamikul inimestest on üks silm on nägemisel domineeriv. Teada on veel teisigi tegureid. · Vananemisprotsess see haarab silmaläätse ning silmaliigutajad lihased. Tulemuseks on halvenenud akommodatsioon ja toitainete voog. Kõige sagedasemad vananemisega seotud nägemishäired on presbüoopia, glaukoom ja makuli degenereerumine. · Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks. Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend võib põhjustada silma väliste lihaste tasakaalu rikkumise ning viia näiteks astigmatismi tekkele. 3
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE OP1 Nägemise uurimise alused Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 SISUKORD Sissejuhatus Optometristi külastamine Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant Vanemad inimesed ca iga 12 kuu tagant (oluline võimalike haiguste varajaseks avastamiseks) PRILLIRAAMI
maakulas või vere ja vereplasma lekkimist. Maakula degeneratsiooni on paremini näha SD-OKT aparaadiga, kui TD-aparaadiga. (Layana jt 2017). 2 OKT UURINGU PIIRANGUD OKT annab kasulikku infot närvikiudude kihi paksuse kohta, aga sellel on ka piirangud. Masina normatiivväärtused on saadud üle 18aastaste inimeste uurimisel aga laste kohta eraldi referentsväärtused puuduvad. Masinaga uuringut teostades tuleb arvestada ka silma keskkondade hägusustega (sarvkesta hägusus, katarakt, klaaskeha hägusis), mis võivad muuta saadud pildi kvaliteeti ja seegi ei pruugi tulemused olla usaldusväärsed. (Harak ja Rebane 2014). Samuti tuleks müoopia korral arvestada sellega, et silma ehitusest tingituna esineb võrkkesta närvikiudude kihi õhenemist. Halva kvaliteediga OKT tulemuse korral võivad automaatsel võrkkestakihtide eristamisel ja mõõtmisel ilmneda vead. Vanematel inimestel, kellel võib esineda
Pärilikud haigused Saku Gümnaasium Koostaja:Kristina Pähn 9.c klass Juhendaja :Laive Jürimaa Sisukord Sissejuhatus Fenüülketonüüria -tekkepõhjus -sümptomid ,kirjeldus -ravi Hemofiilia -sümptomid ,kirjeldus -ravi Suhkurtõbi -tekkepõhjused -ravi Skisofreenia -sümptomid -ravi
Üha enam küsivad patsiendid optometristidelt kas toidulisandite tarvitamine võiks parandada silmade tervist ja aidata vähendada silmahaiguste riski. Toitumise kasulikkust silmale on tunnustatud juba sajandeid. Hippocrates soovitas süüa toorest maksa, et ravida ööpimedust ja vanad egiptlased kasutasid samal otstarbel toore maksa mahla. Viimasel ajal on hakanud inimestele huvi pakkuma võimalus, et toidulisandid võivad ennetada nägemiskadu selliste haiguste tagajärjel nagu katarakt ja ARMD. (Mason 2005) Viimastel dekaadidel on märgatud tõusvat huvi ja intensiivseid uuringuid toitumise mõjust silmadele. Vabade radikaalide kahjulik mõju kudedele arvatakse olevat mõnede silmahaiguste aluseks. Teadlased on avastanud, et need vabad radikaalid võib minema pühkida ja efekti neutraliseerida antioksüdantide mõjuga erinevate vitamiinide, mineraalide ja teiste ühendite kaudu. (Munchnick 2004: 343)
5 Neerupealise kasvaja Neerupealised on paarisorgan, mis asub retroperitoneaalruumis. Need koosnevad koorollusest ehk cortex'ist ja säsist ehk medulla'st.(Ambos, 2009) 6 Mis see on? Terved neerupealised sisaldavad rakke, mis toodavad erinevaid hormoone nagu kortisoon ning osa nais- ja meessuguhormoone. Neerupealise kasvaja puhul on toodetud üleliia naissuguhormoone. Kasvaja on rohkem levinud emasloomadel ning esineb tavaliselt üle 4 aasta vanustel kodutuhkrutel. (Foster, Smith, 2012b) 7 Tekkepõhjused Kindlad teadaolevad tekkepõhjused puuduvad ent osa arvavad, et probleemiks on väike genofond, mis saadi 1950. aastal George Marshalli sugulusaretusel, kus võis suureneda tuhkrute tundlikkus neerupealise kasvajale. Teised jälle arvavad, et kasvajat võib põhjustada väga noore isendi kastreerimine või steriliseerimine. (Hines, 2012) 8 Sümptomid Tavaliseim ning üks esimesi sümptomeid on karvade vähenemine saba otsas, aga ka jäsemetel ning kõhul
ka pea võimatu. Oluline on pere ja sõprade toetus, abi ja arusaamine. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barnard, Martha Underwood. Kuidas aidata depressioonis last: lapsevanematele mõeldud tegevusjuend. Oakland: New Harbiner Publications, 2003. Print. 2. Mehilane, Lembit. “Nooreea depressiivsed häired.” Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, 1997. Print. 3. Tartu Ülikooli Kliinikum kodulehekülg. Depressiooni ravi. www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm
............................................................................................... 10 Helmintoos...........................................................................................................................10 Helmintooside vältimine..................................................................................................11 5 SALMONELLOOS............................................................................................................... 12 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 12 Sümptomid...........................................................................................................................12 Diagnoosimine..................................................................................................................... 12 Ravivõimalused..................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Hepatiidid Referaat Koostaja: Ralf-Rasmus Animägi Klass 7.c Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Mis on hepatiit?..................................................................................................................................3 1.1 Kuidas hepatiidid levivad
TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia..............................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Depressioon Uurimistöö Anna-Liisu Arukask Liisa Roosalu 10.A klass Tallinn 2011 Sisukord: Tallinn 2011............................................................................... 1 Sisukord:..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid ots
Meeleolu häired Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 Sissejuhatus Töövõimetuse põhjustaj
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatiivne retinopaatia............................1
RINNAVÄHK Rinnanäärmevähk on Eestis naistel sagedasimaks avastatud vähitüübiks, moodustades pea viiendiku kõikidest naistel esinevatest vähkidest. Meestel esineb aastas üksikuid selle vähi juhte. Rinnavähi haigestumise võimalus kasvab koos naise vanusega ning saavutab maksimumi 50-60 eluaasta vahel. Rinnavähk noorematel kui 30 eluaastat on harv juhus ning suure tõenäosusega seotud kaasasündinud geneetiliste defektidega. Vähi tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged. Avastatud on kaks onkogeeni, BRCA1 ja BRCA2, mis juhivad piimanäärmevähi teket. Samas on geneetiline tekkemehhanism tõestatud tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest. 7 Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus REUMATOIDARTRIIT Referaat Patoloogias Juhendaja: Malle Kundla Tallinn 2012 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID...................................................................... 6 3. DIAGNOOSIMINE............................................................................................................8 4. HAIGUSE KULG.............................................................................................................. 9 5. RAVI................................................................................................................................ 11 6. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................
Koostöös Eesti Haigekassaga viib SA Vähi Sõeluuringud läbi emakakaelavähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse 30-59 aastaseid naisi iga viie aasta järel andma PAP teste. Skriiningu ehk sõeluuringu kaugem eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ja suremist. 3. KOPSUVÄHK Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid. Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud., meeste seas on haigestumine ja suremus kopsuvähki viimastel aastatel hakanud langema. Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Healoomuline asendipeapööritus Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................3 Vestibulaarne süsteem......................................................................3 Vertigo.......................................................................................4 Healoomuline asendipeapööritus..........................................................4 Esinemine....................................................................................4 Põhjused......................................................................................4 Testimine.....................................................................................5 Ravi...........................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 DEPRESSIOONI RAVI...................
TARTU ÜLIKOOL kolledz DEPRESSIOON, SELLE MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID Referaat XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osa
Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Võimalikud tekkepõhjused: 1) Neuroloogilised põhjused- tegurid (nt. hapnikupuudus, verevarustuse häired, läbipõetud haigused), mis toimuvad lapsele looteeas või sünni ajal. 2) Pärilik eelsoodumus (kalduvus) - Peres esineb sugulastel (eriti meesliinil) sarnast käitumist, mis ajaga paraneb. Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus. 3) Emotsionaalne häire- esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool hooldus Hok11, Hop11 AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE Referaat Õppejõud: K. Adra Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………. 3 1. MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? ......................... 5 1.1. ATH definitsioon ………………………………………………………. 5 1.2. Ajaloolise käsitlus ………………………………………………………. 5 1.3. Tänapäevane käsitlus ……………………………………………………6 1.4. ATH tüübid …………………………………………………………….. 6 1.5. ATH põhjused ………………………………………………………….. 7 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDED …
kromosoomide arv reeglina normaalne. Harvadel juhtudel võivad koos esineda nii arvuline kui ka struktuurne kromosoomianomaalia. Kromosoomanomaaliate esinemissagedus sõltub raseduse kestusest: raseduse kestuse pikenedes väheneb kromosoomianomaaliate arv. Kõikidest viljastumistest umbes 20%-l esineb kromosoomianomaalia, millest 15-20% lõpevad spontaanse abordiga ja >20% lastest sureb sünnil või lühikese aja jooksul pärast sündi. Tekkepõhjused Arvuliste kromoomianomaaliate sagedasemateks tekkemehhanismideks on polüploidisatsioon, mille puhul toimub kõikide kromosoomide arvu mitmekordistumine, ja kromosoomide mittelahknemine meioosis. Kromosoomide meioosis mittelahknemise põhjus on ebaselge. Arvatakse, et mittelahknemist võivad soodustada näiteks järgnevad tegurid: 1) Ema vanuse tõus. Sellele on antud mitmeid põhjendusi: · primaarsete ootsüütide vananemine
Postimees. (15. December 2011. a.). Naine24. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Naine24: http://naine24.postimees.ee/565796/seksuoloog-meeste-seksuaalsuse-langus- algab-tunduvalt-varem-kui-naistel 13 Postimees. (5. Aprill 2014. a.). Tarbija24. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Tarbija24: http://tarbija24.postimees.ee/2752076/mehe-viljakuse-maarab-elustiil- mitte-vanus Tartu Ülikooli Kliinikum. (kuupäev puudub). Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht: http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/11-insult Terviseportaal Inimene. (kuupäev puudub). Terviseportaal Inimene. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Terviseportaal Inimene: http://static.inimene.ee/index.php? disease=k&sisu=disease&did=765 Timberg. (kuupäev puudub). inimene.timberg.ee
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk.............................................................................................lk 10 Nahavähk....................................................................................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus.................................................
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1
kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides
Patsient määrib ennast osaliselt iseseisvalt, vahest kasutab kõrvalist abi. AKTIIVNE TEGEVUS Ärkvel on patsient koguaeg, vahel teeb lõunased uinakud. Tegevusest eelistab raamatute ja ajakirjade lugemist, kuulab raadiot ja vaatab telerit. RAVIMID Ravimitest tarvitab patsient Somnols 7, 5 mg, õhtuti. Valude korral saab 400 mg Ibuprofeni ja 1 g Paracetamoli, kokku kolm korda päevas. Zibor 3500 TÜ trombivastaseks raviks. Kuna tegemist on eaka patsiendiga, siis profülaktika on vajalik. Tromboos on üks sagedamateks operatsiooni tüsistuseks. (Toker 2001). SPETSIAALNE RAVI JA PROTSEDUURID Patsient saab hetkel unerohtu. Samuti patsient saab infektsiooni vältimiseks antibiootikumi ja trombivastast rohtu. Perearsti poolt määratud südame- veresoonkonna ravi jätkub koduste skeemi järgi. Patsiendile määratud füsioteerapia, liikumisteraapia, soovitatud käeline tegevus, ja lugemine, mis parandab langenud mälu.
annaabi.ee 
