Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine asendusvõttega (0)

1 Hindamata
Punktid
Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine
ASENDUSVÕTTEGA
Asendusvõtte idee seisneb ühest võrrandist ühe muutuja avaldamises ja selle asendamises teise võrrandisse. Selle tulemusena saadakse ühe tundmatuga võrrand, mida me oskame juba lahendada. Kui üks tundmatu on leitud, on lihtne leida ka teine, sest see on avaldatud eelneva kaudu. Asendusvõtte puuduseks on asjaolu, et ühe tundmatu avaldamine ei pruugi alati lihtne olla, võivad tekkida murdarvud .
2x+y=3
-5x-3y=-8
1.) Avaldan esimesest võrrandist muutuja y.
y=3-2x
2.) Asendan teises võrrandis muutuja y saadud avaldisega.
-5x-3(3-2x)=-8
3.) Lahendan saadud ühe tundmatuga võrrandi.
-5x-9+6x=-8
-5x+6x=-8+9
x=1
4.) Arvutan muutuja y väärtuse eelnevalt leitud avaldisest.
Y=3-2*1=1
5.) Teen kontrolli.
2*1+1=2+1=3
-5*1+3*1=-5-3=-8
6.) Kirjutan vastuse.
x=1
y=1
Lahendame asendusvõttega lineaarvõrrandisüsteemi 2x+3y=13
5x-y=7
Teisest võrrandist on lihtne avaldada tundmatu y tundmatu x kaudu. y=5x-7
Asendame esimeses võrrandis tundmatu y saadud avaldisega ja 2x+15x-21=13
lahendame saadud võrrandi. 17x=13+21
17x=34 :17
x=2
Nüüd saame arvutada ka teise tundmatu väärtuse. Y=5*2-7=3
Saadud lahendi õigsust on lihtne kontrollida. v1=2*2+3*3=4+9=13
v1=v1
v2=5*2-3=10-3=7
Vastus: x=2 v2=p2
y=3
Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine asendusvõttega #1 Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine asendusvõttega #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosamommi Õppematerjali autor
Antud materjalist leiad asendusvõttega ülesannete lahendamise juhendi.

Sarnased õppematerjalid

8-klassi raudvara-PTK 4
12
pdf

8. klassi raudvara: PTK 4

4.ptk Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem 8.klass Õpitulemused Näited 1.Kahe tundmatuga lineaarvõrrand - Ül.908 normaalkuju ax+by=c, esimese tundmatuga lineaarliige ax, teise teise | 12 tundmatuga lineaarliige by ja vabaliige c; tähed a,b ja c tähistavad arve, need on laiendajad on 12;4;2;3 võrrandi kordajad; kahe tundmatuga võrrandil on samad põhiomadused, mis 48x-4(2x-5)=2(y+2)-3(2x-3y) ühe tundmatuga võrrandil 48x-8x+20=2y+4-6x+9y 48x-8x-2y+6x-9y=4-20 NB kaks kahe tundmatuga lineaarvõrrandit 46x-11y=-16 normaalkuju moodustavad lineaarvõrrandisüsteemi 2.Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi Ül.901 normaaalkuju - võrrand üldkujul ax+by=c 3x-5(3y-4)=-3(x-2)+6 kirjutatakse nii, et lineaarliikmed on 3x-15y+20=-3x+6+6

Matemaatika
Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine liitmisvõttega
1
odt

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine liitmisvõttega

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine LIITMISVÕTTEGA Liitmisvõtte idee seisneb ühe muutuja kõrvaldamises ehk elimineerimises võrrandite liitmise või lahutamise kaudu ning tulemuseks saame ühe muutujaga võrrandi. Sealt on juba lihtne vastav muutuja väärtus leida. Teise muutuja väärtuse saame, kui asendame leitud muutuja väärtuse ühte esialgsetest võrranditest. x+2y=11 *(5)

Matemaatika
Determinandid gümnaasiumiõpikus
8
pdf

Determinandid gümnaasiumiõpikus

DETERMINANDI MÕISTE. KAHEREALISE DETERMINANDI Avaldanud esimesest võrrandist x-i ja asendanud saadud tulemuse teise võr- KASUTAMINE VÕRRANDISÜSTEEMIDE LAHENDAMISEL randisse, saame c1 b1 y Paljude sisult erinevate probleemide lahendamine viib ühe ja sama seaduse a1 x b1 y c1 x , kui a1 0. järgi koostatud avaldisteni. Sel juhul on otstarbekas uurida nende avaldiste a1 üldisi omadusi. c b y°

Matemaatika
Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine erinevate viisidega
12
doc

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine erinevate viisidega

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine graafiliselt: Võtame näiteks võrrandisüsteemi: Tuleta meelde! Viies liikme teisele poole x - 2 y = 1 võrdusmärki, muutub tema märk vastupidiseks. Tuleta meelde!

Matemaatika
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal I osa
22
ppt

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal I osa

võrrandi: x + y = 11. Saadud kaks võrrandit moodustavad võrrandisüsteemi tundmatute x ja y määramiseks: x y = 30, x + y = 11. NB! Võrrandisüsteem ei ole lineaarne (kuna esimeses võrrandis esineb tundmatute korrutis!). Seetõttu ei saa seda lahendada determinantide abil. Ülesanne 1 (3) Lahendus jätkub ... Võrrandisüsteemi lahendame asendusvõttega: avaldame ühe tundmatu (ükskõik kumma) lineaarsest võrrandist (teisest võrrandist), asendame saadud avaldise esimesse, mittelineaarsesse võrrandisse ja lahendame saadud ruutvõrrandi. Teise tundmatu väärtuse saame siis juba avaldada teisest (lineaarsest) võrrandist. Avaldame süsteemi teisest võrrandist tundmatu y: x + y = 11 y = 11 - x. Asendame esimeses võrrandis tundmatu y äsjasaadud avaldisega: x y = 30 x (11 - x) = 30.

Matemaatika
Lineaarvõrrandisüsteemid
3
docx

Lineaarvõrrandisüsteemid

Lineaarvõrrandisüsteemid Põhikoolis lahendatakse põhiliselt lineaarseid võrrandisüsteeme, aga ka mõningaid lihtsamaid ruutvõrrandisüsteeme. Lineaarvõrrandisüsteeme on mõistlik lahendada kas asendusvõttega või liitmisvõttega (jätame graafilise lahendusmeetodi tähelepanu alt välja). Eespool nimetatud kahest võttest tuleks võimaluse korral eelistada liitmisvõtet. Näide 1. Lahendame võrrandisüsteemi liitmisvõttega. Kui korrutame võrrandisüsteemi teist võrrandit (-2)-ga, siis saame võrrandisüsteemi . Kui nüüd süsteemis olevate võrrandite vastavad pooled liita, siis saame võrrandi, kus enam tundmatut x ei ole, -3y = -3, millest y = 1.

Matemaatika
VÕRRANDID-mõisted
17
docx

VÕRRANDID (mõisted)

teisele poole võrdusmärki viimist muutes samal ajal liikmete märgid vastupidisteks; 3) võrrandi mõlemat poolt võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga või muutujat sisaldava avaldisega, mis ei võrdu nulliga muutuja ühegi väärtuse korral LINEAARVÕRRAND Lineaarvõrrand (ehk esimeseastme algebraline võrrand)- võrrand, milles tundmatu suurim astendaja (peale lihtsustamisi) on 1 ja kus ei esine tundmatuga jagamist. Iga lineaarvõrrandi saab teisendada kujule ax + b = 0 või ax = b (x on tundmatu; a ja b on arvud). Lineaarvõrrandi lahendiks on Kui a = 0 ja b  0, st. võrrand on kujul 0  x  b , siis võrrandil lahendid puuduvad. Kui a = 0 ja b = 0, st. võrrand on kujul 0  x  0 , siis sobib võrrandi lahendiks mistahes reaalarv. Näide 1 3x = -9 on lineaarvõrrand x(x + 2) - 6 = x2 on lineaarvõrrand, sest peale lihtsustamisi omandab see kuju: 2x = 6 (x2-ga liikmed

Matemaatika
Keskkooli matemaatika raudvara
40
doc

Keskkooli matemaatika raudvara

................................................................................14 Biruutvõrrand..........................................................................................................................14 Murdvõrrand...........................................................................................................................14 Parameetreid sisaldav võrrand................................................................................................15 Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem..............................................................................15 Asendusvõtte näide.............................................................................................................15 Liitmisvõtte näide...............................................................................................................15 Graafiline võte....................................................................................

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun