Küsitlus
Lae alla matemaatiline_analuus.docMatemaatiline analüüs (2)
Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile
Registreeru Facebook'ga
Registreeru Google'ga
Registreeru LinkedIn'ga
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
334 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marekag
Õppematerjali autor
Lisainfo
Muutuja vahetus kahekordses integraalis
Kahekordne integraal polaarkoordinaatides
Pindalade ja ruumalade arvutamine kahekordse integraali abil
Kolmekordse integraali mõiste ja arvutamine
Muutuja vahetus kolmekordses integraalis
Kolmekordse integraal silinderkoordinaatides
Kolmekordne integraal sfäärkoordinaatides
Esimest liiki joonintegraal
Teist liiki joonintegraal
Greeni valem
Kahekordne integraal polaarkoordinaatides
Pindalade ja ruumalade arvutamine kahekordse integraali abil
Kolmekordse integraali mõiste ja arvutamine
Muutuja vahetus kolmekordses integraalis
Kolmekordse integraal silinderkoordinaatides
Kolmekordne integraal sfäärkoordinaatides
Esimest liiki joonintegraal
Teist liiki joonintegraal
Greeni valem
Märksõnad
Kommentaarid (2)
Sarnased materjalid
2
doc
Matemaatiline analüüs
Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: Kui igale x-I ja y-I väärtuste paarile mingis piirk D on vastavusse seatud muutuja z teatud kindel väärtus, siis öeldakse et z on kahe muutuja y ja x funktsioon. z...
Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: Kui igale x-I ja y-I väärtuste paarile mingis piirk D on vastavusse seatud muutuja z teatud kindel väärtus, siis öeldakse et z on kahe muutuja y ja x funktsioon. z...
1
doc
Matemaatiline analüüs 1 teooria
Määratud integraali ligikaudne arvutamine. Trapetsvalem. n sn = f (k ) xn [a; b] (joon) b-a jagame n osalõiguks h=b-a/n. Siis xo=a; x1=a+h; x2=a+kh;...; xn=b (=a+nh) juhul k =...
Määratud integraali ligikaudne arvutamine. Trapetsvalem. n sn = f (k ) xn [a; b] (joon) b-a jagame n osalõiguks h=b-a/n. Siis xo=a; x1=a+h; x2=a+kh;...; xn=b (=a+nh) juhul k =...
2
doc
Mat analüüs 1
1. Määratud integraali mõiste. Olgu antud f(x) [a;b] ja geom. tõlgenduse jaoks f(x)>=0. a=x0
1. Määratud integraali mõiste. Olgu antud f(x) [a;b] ja geom. tõlgenduse jaoks f(x)>=0. a=x0
36
pdf
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs 23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu ∆x suhtes, kui ∆x l...
Matemaatiline analüüs 23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu ∆x suhtes, kui ∆x l...
16
doc
Matemaatiline analüüs
Täisprogramm Selle programmi järgi saab ette valmistada teooria kontrolltööde B (so raskemateks) variantideks. Esimese kontrolltöö materjal hõlmab lõike 1 22 ja teise kontrolltöö materjal hõlmab lõike 23...
Täisprogramm Selle programmi järgi saab ette valmistada teooria kontrolltööde B (so raskemateks) variantideks. Esimese kontrolltöö materjal hõlmab lõike 1 22 ja teise kontrolltöö materjal hõlmab lõike 23...
14
pdf
Matemaatiline analüüs II
Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) pu...
Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) pu...
37
docx
Matemaatiline analüüs l.
Matematiline analüüs l. Jaan Jaano 1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvtelje mõiste. Arvt...
Matematiline analüüs l. Jaan Jaano 1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvtelje mõiste. Arvt...
2
doc
Matemaatiline analüüs
* Punktis a nimetatakse diferentseeruva f'ni f(x) statsionaarseks punktiks, kui f'(a)=0 * Punktis a nimetatakse f'ni f(x) kriitiliseks punktiks, kui a on statsionaarne punkt või punktis a puudub sel fun...
* Punktis a nimetatakse diferentseeruva f'ni f(x) statsionaarseks punktiks, kui f'(a)=0 * Punktis a nimetatakse f'ni f(x) kriitiliseks punktiks, kui a on statsionaarne punkt või punktis a puudub sel fun...
Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe
üldtingimustega
Nõustun
Kõik kommentaarid