Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Murdeiga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hormoon, murdeea, rind, teisme, seksuaaltervis, menstruatsioon, nais, puberteedi, murdeeas, part, freud, karvade, winston, 2017, rasv, testosteroon, erikson, murdeiga, kehakuju, haridus, seksuaalsuse, eriksoni, lapseea, teismelise, eritumine, osadel, akne, voolus, tupe, puusad, eluaasta, butterworth, harris, body, arenguteooriad, ajuripats, karvakasvÜleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem segaduse pärast oma rolli määratlemisel. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis vastupanu. Murdeea kõige tähtsamaks väljakutseks on juhtivate väärtuste selekteerimine. Seda on murdeealine ka enne teinud, kuid nüüd tuleb tal väärtused paigutada uude skeemi. Sellisel segasel perioodil tunneb murdeealine tihtilugu, et kõige targem on pugeda lapsikuse maski taha, see on meeldivaks alternatiiviks. Tema käitumine on ettearvamatu ja vastuoluline Varajane murdeiga Varajane murdeiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. See on aeg,
Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne. Tüdrukutel algab murdeiga enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust. Murdeiga tähistab ka kasvuspurt nii näiteks hakkavad lapsed kiiresti kasvama ning mõned tüdrukud ja poisid võivad aastaga isegi 10 cm aasta jooksul pikemaks kasvada. Meeste ja naiste pikkuse keskmise erinevus (13 cm) on tingitud kahest põhjusest: 1) poistel algab maksimaalne kasvukiiruse spurt umbes kaks aastat tüdrukutest hiljem (kasvuspurdi alguses on
kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad füsioloogilised ja psühholoogilised muutused organismis. (M. Rees 2006: 57). Sellel perioodil tüdrukutel saabub esimene menstruatsioon või menarhe. Munasarjades küpsevad munarakud ja tüdrukud võivad rasestuda. (K. Guldbrandsen jt 2014: 2058). Menarhe saabub tüdrukutel umbes 10 kuni 16 aastasena. Statistika näitab, et vanus menarche eelmisel sajandi jooksul väheneb umbes 3-4 kuuni. Näiteks, 1840 aastal menarche algas tüdrukutel umbes 16,5 aasta vanuselt. Tänapäeval esimene menstruatsioon saabub umbes 13 aastastel. (M. Rees 2006: 57). Sugulise küpsemise ajal tütarlapsed märkavad füsioloogilisi muutusi
vanematelt saanud. Kujutlused, et rasvakihi paksenemine toimub ebainimliku kiirusega, ja valitsev "kõhn" iluideaal tekitavad tüdrukutes sageli soovi võimalikult vähe süüa. Siin peaks arvestama asjaoluga, et menstruatsioonitsükli toimumiseks ja reguleerumiseks vajab keha rasvu ja ülemäärane või kiire kaalukaotus võib menstruatsioonitsükli korralikult segi ajada. Karvakate Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine tavatutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse, siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused.
meeleoludega. Poistel on muidugi see, et nemad jõuavad murdeikka hiljem , kui tüdrukud tavaliselt 13. või 14. eluaastal. Poistele on see raske, sest kui nende klassi tüdrukud või teised tuttavad on kehaliselt juba palju edasi arenenud, mõjuvad poisid tihti päris lastena. Ilmselt selles ongi põhjus, miks tüdrukud harva omavanustesse poistesse armuvad ning eelistavad pigem vanemaid. 2.1 Tüdrukute murdeiga erinevatel tüdrukutel erineval ajal. Rindade kasv on esimeseks murdeea alguse tunnuseks. Sageli on üks rind teisest pisut suurem. Mõnikord kaob see erinevus aja jooksul, mõnikord aga mitte. Rindade kasvule järgneb häbemekarvade kasv ja seejärel kaenlaaluste karvade kasv. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, aja jooksul karvastik, tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kiire kasv e. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähendab seda, et jalad ja käed
Aga ka poisiti tekivad tol perioodil väga suured erinevused. Mõni neist jõuab puberteedini juba üheksaaastaselt ja paistab peagi välja nagu täiskasvanu, teine aga mängib veel mitu aastat hiljem tinasõduritega, piilub naabritüdrukut ja sikutab teda patsist. Nähtuse üheks põhjuseks on kindlasti pärilikud tegurid, kuid mitte ainult. Näiteks näevad soojade lõunamaade noored kaheteistaastaselt üldjuhul välja palju küpsemad kui eesti noorukid. Puberteedi üheks oluliseks piduriks on ühekülgne toitumine, eriti hellitatud laste haigus süüa rämpstoitu, mis sisaldab palju küllastatud rasvu, ent puudulikult vitamiine ja mineraalaineid. Seevastu füsioloogilistest põhjustest tingitud mõõdukas ülekaalulisus puberteedi algust oluliselt ei mõjuta. Puberteeti võivad edasi lükata ka liiga suur füüsiline koormus ja väga asteeniline kehaehitus.
Poiste murdeiga Murdeiga puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehe tunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute) murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla
vanemate poolt Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks. Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel. Emotsioonid murdeeas: Emotsioonide intensiivsus tõuseb, juhitavus väheneb Järsud fluktuatsioonid (meeleolude kiire vaheldumine). Nt armastus- vihkamine, optimism-pessimism Emotsionaalse autonoomia tõus (iseseisvus tunnetes) Teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine - häbi, kohmetus,
ümarad kehavormid. Võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (eriti tuleb seda arvestada "vuntside" puhul). Umbes 9-11-aastasel tüdrukul hakkavad rinnad kasvamisest märku andma. Vaevumärgatavalt muutuvad nibud veidi tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole. Sageli on üks rind teisest suurem. Mõnikord kaob see erinevus rindade kasvades, mõnikord aga mitte. Rinnad saavad oma arenguga valmis 16.-17.eluaastaks, ja selleks ajaks on nad üsna ühesuurused. Kui väike suurusevahe jääbki, on see enamasti väliselt märkamatu. Sobiva rinnahoidja leidmiseks tuleb rinnahoidjat kaupluses selga proovida. Oluline on, et rinnahoidja oleks seljas mugav. Hästiistuv rinnahoidja rõhutab rindade kuju. Rindade teadlik või ebateadlik rõhutamine on meessugu alati
täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda
SINU SEKSUAALSUS Reproduktiivtervise loengu läbiviijad Juta Fjodorova Kristina Mai naine mees Naine & Mees · Siin on esindatud mõlemad sood; · Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid · Hormoon organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid.
suguorganitega. Sekundaarsed sugutunnused: suguküpsuse märgid, mis ei ole otseselt seotud inimese suguorganitega (kaenlaaluse ja häbemekarvastiku kasv, poistel habe näol ja häälemurre, tüdrukutel rindade kasv). Keha proportsioonide muutumine: tüdrukutel kitsad õlad ja laiad puusad ning poistel laiad õlad ja kitsad puusad. Kasvu kiirenemine: sellel perioodil tuleb juurde kõvasti kasvu. *Kasvu kiirenemine on märgatav just murdeea jooksul, kus juures tüdrukutel algab see paar aastat varem, kui poistel. Tüdrukud on keskmiselt lühemad poistest enne 11ndat eluaastat seejärel 1113nda eluaastani on tüdrukud samaealistest poistest tavaliselt pikemad ning pärast seda jällegi poisid on tüdrukutest pikemad. http://www.abiks.pri.ee Kokkuvõte
Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägenevad sageli ka kroonilised haigused. Tekib häälemurre
Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud. 4) Edukus või alaväärsus 7-11a – Algab kooliminekuga ja põhiline on õppimine, enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta ning halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus teha vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a – Murdeea periood, toimuvad füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. Tekivad armumised ja seksuaalsuhted. 6) Intiimsus vs isolatsioon noorus 18 -… - lähedaste suhete loomine ja hoidmine, armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga - Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus
mis temaga armastuse ajal juhtub. Esimeste armastustega õpib inimene tundma: · Pettumust · Õnne · Valu (Emotsionaalset) · Segadust · Kurbust · Kirge See kuidas inimene oma armastusega ja tunnetega toime tuleb, on reeglina tema enda teha, sest teised inimesed saavad sellele, mis inimese ajus toimub, väga vähe kaasa aidata. Tähtsale kohale tõusevad ka sõbrad, austus ja kindlameelsus. Sõpradega olemine vähendab murdeeas nooruki stressi, mida on tekkinud murdeea tõttu tulenevatest muutustest väga palju. Samas saab inimene siis rohkem enda eest otsustada ning iseseisvam olla. Suhted asjade kohta muutuvad, see on tingitud sellest, et inimese mõistus areneb koos kehaga. Asjad, mis loevad muutuvad tähtsamaks ja mittetähtsad asjad ei ole enam nii olulised.
60. Puberteediperioodi olemus. Sigimisvõime väljakujunemise periood. 61. Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid: 8-9 kuni 14-15 aastat. 62. Poiste puberteediperioodi vanusepiirid: 11-12 kuni 16-18 aastat. 63. Tüdrukute puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab menstruatsiooni algus, selle tekke vanusepiirid: 12-13 aastat 64. Poiste puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab spermatogenees, selle tekke vanusepiirid: 15-16 aastat. 65. Selgita mõisted: pollutsioon, ovulatsioon, menstruatsioon. *Pollutsioon-iseeneslik seemnepurse. *Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. *Menstruatsioon-Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Siin on oluline osa munasarjast verre erituvatel hormoonidel. Nii toimub igakordne ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel aga munaraku viljastamist ei toimu ning emaka pehme ja vooderdav limaskest osutub tarbetuks. See eraldub ja heidetakse kehast välja. 66
arengus? Mis iseloomustab teismeealisi? 3 1. TEISMEIGA "Teismeiga on isikliku ja sotsiaalse autonoomia saavutamine ja integreerumine täiskasvanumaailma. Valitsevaid norme ja hinnanguid kohaldatakse enda omadele, samal ajal neid ka mõjutades" (Jaanisk 2013/2014). "Teismeea kõige ilmsemaks bioloogilises markeriks on kiired muutused füüsilises arengus, mis hõlmavad ka harilikult puberteedi algusega kaasnevat ,,kasvuspurti,,". Kasvuspurt tähendab seda, et teismeeas hakkab kaal lisanduma ja pikkust tuleb kiiresti juurde (Butterworth ja Harris 2002). Täiskasvanute ootused selle suhtes, mida üks teismeline peaks olema saavutanud, on tänapäeval suuresti samad mis varem, näiteks: - mõnetine materiaalne sõltumatus; - oma isiklikud ammused perekonnavälised suhted; - koht haridussüsteemis või tööelu; - suhe vastassoost partneriga;
ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tasakaalu, põhjustades tõsiseid terviserikkeid. Mõned kõrvalnähud võivad olla pöördumatud, see tähendab, et anaboolsete steroidide kasutamise ajal tekkinud terviserikked jäävad püsima kogu eluks. Kõrvaltoimed võib jagada kahte suurde rühma: ülduised kõrvaltoimed, mis
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), seemnejuhad (juhivad seemnerakke edasi), seemne
Meeste suguelundid on välimised (silmaga näha) ja sisemised (kõhu sees ) · välimised on suguti, eesnahk sugutil, munandikott. · eesnääre, 2 seemnepõiekest, 2 seemnejuha, 2 sugutisibulanääret, 2 munandit, 2 munandimanust Seemnerakk on meessugurakk ( mis on järglaste saamiseks vajalik rakk meestel ) Munarakk on naissugurakk ja neid on ainult naissool... Seemnerakud hakkavad tekkima poistel murdeeas (seega tekib võimalus juba isaks saada!) Pollutsioon on iseeneselik seemnepurse poisslastel just murdeeas ja esineb tavaliselt öösiti! Poisslaps võib hommikul leida oma voodilinalt märja pleki. Pollutsioon tekib sellest, et keha on hakanud tootma seemnerakke ja ei suuda veel kõike kontrollida. See on normaalne nähtus ja möödub. Suhted ja seksuaalne suundumus Loe lisaks suhetest ja suhtepsühholoogiast: Suhte lõpp ja tunded
Freud (vihik; õ.lk. 134-135) Oraalne faas sünnist kuni 12. Elukuuni. Peamiseks naudingiallikaks on suu. Anaalne faas 1. - 3. Eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut, ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus. Falliline faas 3. - 5. Eluaastani. Elavned huvi suguelundite vastu, mis väljendub muu hulgas masturbeerimises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. Latentne faas 5 - murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonid ja -huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus nagu uinuks, andes aega lapse teadliku mina ning lapse üldhuvide kujunemiseks.
Naise organismis valmivad olemasolevad munarakud perioodiliselt. Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nim. Ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Esimene menstruatsiooon algab eesti tüdrukutel tavaliselt 11 14 eluaastal. Harva toimub see kas varem või hiljem. Korrapäraseks muutub menstruatsioon alles paari kuu või aasta jooksul. Menstruatsioonitsükli pikkus võrdlemisi püsiv ega kõigu tavaliselt üle paari päeva. Elu jooksul valmib küllaltki väike osa munasarjas olevatest munarakkudest. Keskmiselt vabaneb naise organismisit kogu viljaka perioodi vältel ligikaudu 400 munarakku ning esimesest menstruatsioonist alates on need võimelised viljastama. Erinevalt meestest puudub naistel võimalus saada järglasi elu lõpuni. Üle 45 50 aasta vanustel naistel
vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida. Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks noorukiea muutumine täiskasvanueaks. Kuna noorukiiga algab ja lõpeb inimestel erinevatel aegadel, siis on hea teada, millised tunnused seda perioodi iseloomustavad. Iseloomulikud tunnused võivad aidata mõnel noorel tähtsatele elumuutvatele küsimustele vastata. Näiteks, miks tunnen end tihti üksikuna või miks toimuvad sellised muutused minu elus? Seega on noorukiea uurimine tähtis.
a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995)
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva dists
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Kirjutamine saadakse selgeks 8.eluaastaks. Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10.eluaastani kasvavad poisid ja tüdrukud ühesuguses tempos. Alates 10.-12.a kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Poistel hakkab kasv kiirenema 12.-14.a. Tüdrukute areng sel perioodil 2.a. kiirem. Sel perioodil toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Arenevad teisesed sugutunnused (nt rinnad tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus (tütarlastel esimene menstruatsioon ja poistel esimene seemnepurse). Noorukiiga - kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga - 20-40aastaselt on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60aastaselt hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismilised muutused (nt menopaus naistel, nägemisteravuse langus). Need võivad põhjustada muutusi ka inimese minapildis
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldum
(menstruatsioon). 2)6-13 päev- ühes munasarjas küpseb munarakk, samal ajal hakkab paksenema emaka limaskest. 3)14. päev- ovulatsioon, munarakk vabaneb munasarjast. 4)15-27 päev- munarakk liigub mööda munajuha emaka poole- 5)28. päev- viljasatama munarakk jõuab emakasse ja lõpeb limaskesta paksenemine. Munarakke ei valmi naise elu lõpuni. Üle 45-50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem lakkab täielikult, jääb ära ka menstruatsioon. Vananedes olemasolevate munarakkude viljastamisel kasvab risk vääraregnu järglase sünnitamiseks. Munarakud: 1)moodustuvad kõik looteeas 2)valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist 3)ei valmi elu lõpuni Tütarlapsed, naised peavad oma tervist hoidma, sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused nagu näiteks alkohol,
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see
kambrikestesse, suguti mõõtmed suurenevad · Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist ümbritsevad veenid, takistades veenoosset äravoolu, suguti kõvastub veelgi MUNANDID · Munandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks · Munandikoti suurus on erinev, seda mõjutab temperatuur, ärevus, hirm · Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni, testosterooni tootmine · Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, see on 4 C madalam kehatemperatuurist · Munand on ehituselt keerukas, selles paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, kokku 250 meetrit · Munandid nooruki arenedes hakkavad tootma seemnerakke, see toimub seemnetorukeste seinarakkudes
annaabi.ee 
