6. Tervislik toitumine- tervislik toitumine tuleb organismile kasuks ning ka enesetundele 7. Ei lükka plaane homse varna- Kui tean, et on vaja teha koolis töid järgi või teatud ajaks vaja esitada mingi töö, siis üritan need koheselt ära teha, et mitte kooliaasta lõpus, sest muidu võib ~10 tööd ühele nädalale sattuda ja oh seda stressi siis 8. Ei mõtle üle- üritan võimalikult vähe üle mõelda, sest see on üks põhiline stressitekitaja, sest hakkan mõtlema asjade üle, mis ilmselgelt ei juhtu/ ei ole ning kui ei mõtle üle siis on hea vaba tunne ning ei mõtle üle 9. Massaaž- tekitab mõnusa lõdvestustunde 10.Puhkus- võtta töölt/koolist paar päeva vabaks, et puhata kui on olnud raske päev ning saab ilusti välja magada ja puhata ning naaseda värskelt ja töiselt kooli/tööle … Ülesanne 2 Nimeta 5 võtet, mida sina kasutad, et stressist jagu saada: 1. Piisav uni 2
Aga kui väljas paistab päike ning on soe, siis ma ei suuda ennast sundida. See muudab mu tuju halvaks, ning stress on kerge tekkima. Ilm muudab tegelikult väga palju minu enesetunnet. Kui ma ärkan näiteks hommikul üles, et kooli minna, ning kui väljas on sombune ilm, siis on kõik kuidagi viltu. Ma olen pahur; ma olen väsinud; ma vannun mõtetes kooli jne jne. On olnud ka juhuseid, kus mu omavahelised suhted pere ja sõpradega ei ole just kõige paremas korras. See on suur stressitekitaja. Ma tunnen kuidas minus vaimselt sööb midagi. See näriv tunne, et midagi on viltu. Noil hetkedel kannatan ma tihti masendushetkede all, vahel ka stressi all. Kuigi ma vihkan seda tunnet, et kõik ei ole korras, ei ole ma alati ise võimeline suhetesse korda lööma. See masendab mind veelgi, sest ma kirun ennast, miks ma pean olema nii arg või uhke, ning näiteks ise ei lähe vabandama mõne inimese ees, kellega ma olen tülli läinud.
katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis. Mürakeskkonnas töötanud naised istusid rohkem paigal, reguleerisid vähem oma toole, jalatugesid ja dokumendihoidjaid. /3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist on madala intensiivsusega stressitekitajaga, muudab teid abituks," ütles Evans. Samas ei kurtnud ükski mürakeskkonnas töötav inimene stressi üle. /3/ "Ma arvan, et vaikne müra põhjustab teatud bioloogilist erutust, millest me ei ole teadlikud, aga mis on olemas ning on pidev," selgitas Washingtoni psühholoog Carole Stovall. /3/ New Yorgi Nassau ülikooli meditsiinikeskuse peapsühholoog Jason Kornrichi sõnul
katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis. Mürakeskkonnas töötanud naised istusid rohkem paigal, reguleerisid vähem oma toole, jalatugesid ja dokumendihoidjaid. /3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist on madala intensiivsusega stressitekitajaga, muudab teid abituks," ütles Evans. Samas ei kurtnud ükski mürakeskkonnas töötav inimene stressi üle. /3/ "Ma arvan, et vaikne müra põhjustab teatud bioloogilist erutust, millest me ei ole teadlikud, aga mis on olemas ning on pidev," selgitas Washingtoni psühholoog Carole Stovall. /3/ New Yorgi Nassau ülikooli meditsiinikeskuse peapsühholoog Jason Kornrichi sõnul
praktikas. · Kontrolli iga võimalikku lahendust, et näha, kas sellest on abi ja kas on rohkem abi kui teistest lahendustest. · Otsi uusi ja paremaid lahendusi ka siis, kui oled juba leidnud sobiva lahenduse. · Lähtu eeldusest, et sobivaid lahendusi võib olla rohkem kui üks. Jätka lahenduste otsimist. Ära anna kergesti alla. · Määratle häiriv olukord või stressitekitaja pigem lahendatavaks kui lahendamatuks probleemiks. · Probleemi lahenduse juures sea endale realistlikud eesmärgid. · Püüa endale ette kujutada kuidas lahendaksid seda teised inimesed. · Kaalu valitud lahenduste plusse ja miinuseid. · Kui näed, et oled leidnud sobiva tegevuskava, rakenda seda esmalt mõttes. · Püüa katsete abil leida parim lahendus. Kontrolli tulemusi. · Arvesta teatud ebaõnnestumisvõimalustega ja ebasoovitavate kaasnähtudega
pigem kitsale turule (vähemalt alguses). Püsiklientideks on taimetoitlased, kes jagaksid oma 16 kogemusi ja maitseelamusi ka teistega, tuues juurde uusi huvilisi ja kliente, ka nende hulgast, kes söövad ka liha. Suures osas toidukohtades on taimetoitlastele pakutavaid roogasid suhteliselt vähe. Ka toidukoht, kus pakutakse ka liha, tekitab paljudes taimetoitlastes tihti kõhedustunde, sest eksimuse läbi võib nende toidu sisse siiski liha sattuda. Tegelikult on see suur stressitekitaja ning seetõttu eelistatakse väljassöömisele pigem kodus toitu valmistada. OÜ MAITSE buffees võib need hirmud unustada ja nautida väga suurt valikut toite, mis on garanteeritult lihavabad/loomsete produktide vabad ja võimalikult õiglase kaubanduse teel hangitud ja mahetoorainest valmistatud. 6.3.Müügitoetus Alguses on tähtsaim inimesi ettevõttest teavitada. Sellele aitab kaasa silmapaistev koht kesklinnas ning ligitõmbav väli- ja sisekujundus
annaabi.ee 
