Tõsta salat serveerimisalusele ning murenda peale fetajuust, serveeri kohe. Õunamarmelaad mündiga 1kg hapukaid õunu 0,5-1dl vett 8dl suhkur 2spl värske münt Pese, koori ja tükelda õunad. Pane koos veega potti ning keeda kaane all väiksel tulel pehmeks, aeg-ajalt segades. Hõõru mass läbi sõela või püreesta köögikombainis. Kaalu moos. Pane taas kastrulisse, sega suhkru ja hakitud mündiga. Keeda vaiksel tulel, kuni marmelaadiproov tarretub. Tõsta keedis purkidesse ja kaaneta purgid. Säilita jahedas. 9 Kokkuvõte Referaadi eesmärk oli kirjutada maitsetaimedest- minu ülesanne oli kirjutada mündist. Mündist oli materjali põhiliselt raamatutes, aga ka netis leidus üht-teist. Targemaks mündi puhul sain palju. Mündi kasutusvõimalusi on palju-toidus, joogis, ravimtaimena, ilutaimena,
Kõik ookeanide Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades vulkaanid on paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. kilpvulkaanid. Tuntuimad Euroopa aktiivseim – Etna.(Itaalia), St Helena vulkaan Tuntuim neist on Mau (Põhja-Am idarannikul) Loa USA) Magma omadustest (koostisest, sellest kuidas see liigub ja tarretub) oleneb vulkaani kuju ja purske iseloom. Koostises oluline räni sisaldus. Vulkaanide liigid tegevuse, s.t. seisundi järgi: Kustunud – inimeste ajal mitte pursanud Suikuvad – ajatiselt ei tegutse. Nt Saint Helensi vulkaan, Vesuuv Aktiivsed – pidevalt või mõnekümneaastase vahega tegutsevad Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni. 5. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse
sidekoe, seega ka kollageeni sisaldus erinevate loomade lihas ja ka eri vanuses loomade lihas on erinev. See on erinev isegi sama looma erinevates jaotustükkides. Temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, selle kiud paisuvad, nende maht suureneb. Edasisel kuumutamisel muutub kollageen ühtlaseks homogeenseks massiks. Temperatuuri tõusmisel üle 65C kollageen hüdrolüüsub st. lõhustub vee toimel. Tekkinud kuumas vees lahustuvat ühendit nimetatakse glutiiniks. Glutiini 1% lahus tarretub jahutamisel. Tugeva tarrendi saamiseks (nt sült) peaks glutiini kontsentratsioon puljongis olema 4-5%. Selleks, et liha pehmeneks, peab 25-40% kollageenist lõhustuma. Sidekoe osalise lagunemise tõttu nõrgenevad lihaskiudude vahelised seosed ja liha pehmeneb. Protsess on kõige intensiivsem 90-95C juures. Kollageeni lagunemise kiirus sõltub: · sidekoe paksusest lihas - mida paksem sidekude, seda aeglasem lõhustumine
· Valgud kaotavad tunduva osa paisumisevõimest · Valgud lagunevad kergemini · Valgud kaotavad lahustumisvõime 3. Miks liha pehmeneb keetmisel? Liha keedmisel läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedeliku moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed. 4. Miks tekib puljongi pinnale vaht. Vt küsimust nr 3 ja tänu sellele tekib vaht. 5. Miks sült tarretub? Liha sisaldab kollageeni ja keetmisel eraldub see vette mida nim. Gultiinix ja see tardub maha jahtumisel. 6. Miks lisatakse puljingile soola pärast vahu riisumist? Sest muidu on toitainete kadu suurem kui lisame soola ennem. 7. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? Sellest vedelikust ei piisa ja liha ei pehmene, tuleb eel töödelda. 8. Miks kala pehmeneb kuumtöötlmisel kiiremini kui liha? Kala sidekoe hulk on väiksem. 9. Miks peab puljongi keetmisel sellelt rasva riisuma?