Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid.
säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese varjamisel abikaasa eest ja teravmeelseid lahendusi leiavad ka olukorrad, kus elukaaslase petmine avalikuks tuleb. ,,Dekameron" annab hindamatu ülevaate 14
elusolendeid alla kehastub looma. Tapetakse neelata.küüslauku, sibulat, ainult söömise eesmärgil. Kokk murulauku, rohelist-ja ei tohi kasutada kõiki juurvilju, šalottsibulat näeb munkade sest usutakse, et mõned neist taldrikuil harva. mõjutaksid munkasid „ebasündsal” viisil. Menüüst puuduvad ka alkohol ja meelemürgid. JUDAISM Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, Ke.elatud süüa kaameli, kõrbe- hirve-,gaselli-, põdra-, hüpikhiire, jänese, sea,
vaidlusküsimusi lahendama katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). · Preestrid võisid olla abielus Munklus · Vaimuliksud või sõjalis religioossed ordud · Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus · Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest · Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus
vaidlusküsimusi lahendama – katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk). • Preestrid võisid olla abielus Munklus • Vaimuliksud –või sõjalis religioossed ordud • Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus • Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest • Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ’’normaalse munga’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! – Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus
iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. 1974. aastal leiti Hiina roogi ühendanud ja aastal 210 e.m.a surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu elusuurusi savist sõdurifiguure. Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised, kuid rõhuvad tabavalt inimeste hingeelu isikupära. Terrakota sõdalased on veel üks näide hiina skulptuurist. Skulptuuri mõjutas tugevasti budism. Palju kujutati buda munkasid ja asteete ning tihtipeale olid need hämmastavalt elutruud. Nende skulptuuride juures toodi välja hiinlaste komme kujutada kõike ümaralt- kõrvad, huuled ja põsed. Hiina maalikunst Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tulened ka rullformaat
Ülgast võib mingil määral samastada meie tänapäeva poliitikutega, kes on üdini kindlad oma tarkuses ning ei võta kuulda kedagi peale iseenda. Mõistmatus ning haldjate jaoks elamine teeb Ülgasest karakteri, keda kõik peale Tambeti ei salli. Ta on romaani niiöelda paha pool, kui Leemet ja teised on heaks pooleks. 47. Vanaisa Tölp 48. Ussisõnade meister, julge ja uut maailma mittesalliv võitleja. On palju raudmehi, munkasid ja külaelanikke tapnud. Arvati, et ta tapeti raudmeeste poolt, kuid tegelikult õnnestus tal ellu jääda. Tal raiuti jalad maha ja visati merre, kus ta suutis triivida üksikule saarele ning seal oma eluga edasi minna. Ta kaaperdas kõik laevad, kes saarest möödusid ja tappis kõik kes ette juhtusid. Tapetute pealuudest valmistas peekreid, ülejäänud luid kogus, et valmistada endale tiivad. Tiivad valmis saanud, läks tagasi metsa ning hakkas
elu tahtlik hävitamine, näiteks küttimine või kalapüük. Ilmik võib kultustalitusi sooritada kas templis või kodus. Viis ülimat olendit Idealiseeritud kujud, kellest lähtuvad dzainismi askeetlikud põhimõtted. Kõige kõrgemad: arhatid ehk "väärikad", keda tuntakse ka tirthankara`tena. Teisel kohal: vabanenud hinged siddhad, kes elavad puhta õndsuse seisundis maailma katusel. Kolmandal kohal: vaimsed õpetajad, kes juhivad munkasid ja nunnasid. Neljandal koha: õpetajad, kes õpetavad munkadele ja nunnadele dzainismi pühi tekste. Viiendal kohal: kõik teised mungad. Kõiki ülimaid olendeid mainitakse austusega mantras, mida nimetatakse "Viieks austusavalduseks". Seda mantrat loetakse hommikusel teenistusel ja tähtsamatel pühitsemistalitustel. Neid olendeid kujutatakse esoteerilisel diagrammil siddhatsakra`l, millele koondatakse oma tähelepanu
kerged, õhulised ja uduses stiilis. Ketrajad (Las Hilanderas) 1657 Õuedaamid (Philip IV perekond) 1656-1657 María Teresa 1652-163 Austria kuninganna Doña Mariana FRANCISCO ZURBARÁN (1598-1664) Velázqueze kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, samas suhteliselt ühekülgne. Tema maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon. Neil kujutab ta alati pühakuid ja munkasid, selles mõttes on ta kõige hispaanialikum kõigist hispaania kunstnikest. Leia tema tööd Internetist.
mõtles sellele, millist huvitavat elu naudivad külainimesed ja missuguseid põnevaid riistu neil on. ,,Me peame kiiresti külla kolima!" oli ta karjunud. ,,Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! Vaadake ometi raudmehi ja munkasid kohe näha, et nad on meist oma arengus sada aastat ees! Me peame kõigest jõust pingutama, et neile järele jõuda!" Ja ta viiski ema külasse elama; nad ehitasid endale väikse tare ja mu isa õppis kündma ja külvama ning sai endale sirbi ja käsikivi. Ta hakkas käima kirikus ja õppima saksa keelt, et mõista raudmeeste kõnet ja nende käest veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa. Ta
Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud. Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada. Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus. Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse. Ta õppis ära maakeele. Ta sai ka väga heaks sõbraks venna Albertusega,kes oli hämmastavalt ilmalik munga kohta.
Nad ja munkadega, pilkamisega, kuna väga suured kaelas oli tal samuti vahetevahel eristas ainult abt ja abtiss olid Jumala toetajad, kuldkett kuldse ristiga. karistasid ka kuldkett. Abtil oli täielikult oma elu kogu nende elu Riided olid pidulikud patuseid nunnasid lisaks pealagi Jumalale sõltus Jumalast ja korralikud. või munkasid. kiilaks aetud. pühendanud ja ning neile kõige Nende käitumine muust millestki tähtsam asi siin oli ka vahetevahel nad ei paistnudki maailmas oli õel või mõtlevat. Nende kellegi reliikvia
Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle Jooga õpetusviis, kus on oluline saavutada läbi erinevate tehnikate meelerahu ja tähtsal kohal on saavutada mõõdukus kõikides asjades Arhati mungad või nunnad, kes olid valgustumas Sangha koosneb meestest ja naistest, kes toetavad budausu munkasid, kes on leidnud oma varjupaiga Kolme Kalliskivi juures ja lubavad järgida Viite Juhist. Bodishattva inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga ei võta seda kaastundest vastu, et aidata teised olendid Nirvanasse. Guru inimene, kes juhatab teisi nirvaanasse. Tantra Püha tekst, kus antakse õpetust edasi läbi piltlike lugude Laama dao toimimisseadus, mis valitseb kogu maailma Yin - naiselik, maa, kuiv, hele, kõrge, soe, päev Yang - mehelik, taevas, märg, madal, külm, tume, öö
metsa vastu, paelus Leemetit ka külaelu: kuidas maitseb leib ja odrakört ning kuidas toimivad kõik põlluriistad. Lojaalsust näitab Mõmmi kojutoomine, kui karu jälle külatüdrukuid piilumas käis, ning vanaisa leidmine ja küsimusteta abistamine. Samas tekitasid eluraskused: Hiie, onu Vootele, ema, rästikute ning Magdaleena ja lapse surm, Leemetis ängistust ja kibestumust, mis muutusid vihaks ja vaenuks, mille ajel ta koos vanaisaga laastas ja rüüstas raudmehi, munkasid ning külasid. Siiski on Leemeti kõige olulisemaks tunnuseks viimane olemine. Leemet jäi viimaseks poisiks metsas, viimaseks inimeseks, kes tundis ussisõnu ning viimaseks Põhja Kõnna valvuriks. Leemetit see kammitses ning muutis poisi endassetõmbunuks, mille tõttu vananes ja suri ta Põhja Kõnna kõrval magades. Tsitaat: ,,,,Mind on see ära tüüdanud olla igal pool viimane," vastasin mina. "Oma peres olen ma viimane mees, metsas viimane poisslaps
võib jõuda Buddha seisusesse; see toob meelerahu, kaastunde, virgumise, õilsuse, ärksuse, mõistmise; Buddha seisuses on nirvaana; seda ei saa kirjeldada aja ja ruumiga; ümbersünnid lakkavad; nirvaana esimesse staadiumisse võib jõuda eluajal, teise ainult pärast surma; Kogudus umbes 500 miljonit inimest; koguduseks on sangha; koosneb ilmikutest ja munkadest; ilmikud on tavainimesed, kes on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse; nende ülesandeks on ülal pidada munkasid ning toetada templeid ja kloostreid; koguduses ollakse õedvennad Iseloomulikud tunnused tekkis 6. sajanid Indias vastukaaluks brahmanismile; arenes hinduismist; sümboliks kaheksa kodaraga ratas; on neli üllast tõde; esimeseks, elu on kannatus; teiseks, kannatusel on põhjus; kolmandaks, kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui kiindumus on täielikult lakanud; neljandaks, teadmiseni, kuidas kiindumine lakkab, viib
Samuti hakati õpetuse saamiseks külastama ka Läänes asuvaid budismikeskusi ja -instituute. Väljaspool Eestit on mitmed eestlased läbinud tiibeti budismi traditsioonilise 3. aasta pikkuse harjutuslaagri eralduses. Budismiuurijad on pikemalt õppinud ülikoolides ja instituutides, nii Läänes kui ka Aasias. Toimub ka vastupidine liikumine, mille käigus on Eestisse saabunud mitmeid kümneid teadlasi, lektoreid, õpetajaid ja munkasid - nii on Budistliku Koguduse Drikung Kagjü Ratna Sri Keskuse laamaDrubpon Sangye Rinpoche püsivalt Eestis alates 2001. aastast. Uuest aastatuhandest alates on asutatud kümneid budistlikke ühendusi, keskusi ja budistiku kultuuriga seotud kodanikuühendusi, mis kõik edendavad erinevaid budismiga seotud valdkondi, sealhulgas nii usk kui ka teadus. Näiteks Budismi Instituudis toimuvad juba rohkem kui kümne aasta jooksul
Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu. Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. Teose ideeks oli, et vanadel eestlastel oli oma salarelv Põhja Konn, kes magas oma ürgkoopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Siin on ilusasti esile toodud kollektiivse elujõu kaks vältimatut tingimust: jagatud keele- ja kultuurikood (ussisõnade valdamine) ja rühmasisene
kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Rändkaupmehed võtsid sageli oma reisidele ihukaitsjateks kaasa buddha munkasid. Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolin'i templisse. Seal arendas ta välja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuangfa. Karate arengus on chuangfal olnud keskne positsioon. On olemas tõendeid selle kohta, et mõningaid chuangfa vorme harjutati Hiinas juba Han dünastia ajal (209 e. Kr 24 p.Kr.). Pärimuse järgi oli Bodhidharma tuima ilmega mees, kellel oli tihe habe ja läbitungiv pilk. Legend räägib, et
Ei ole olemas hindut, ei ole olemas moslemit. Mina olen ainus Jumal ja sina oled tema guru. Panipati lahing 1526. Kaks palvet- üks hommikul ja üks õhtul. Usub, et heategevus on religiooni põhiline moment algusest peale. Supiköögid (langar). Kuna pakutakse kõigile süüa, siis eitatakse kastisüsteemi. Jumal on tõde (sat). Jumal on vastand illusioonile ja vastand valele. Jumal abstraktne, vormitu kuju. Ainult nime kaudu võimalik identifitseerida. Munkasid või nunnasid sikhism ei luba. Ideaaliks hinduistlik majaperemeheideaal. Annab oma sissetulekust osa annetuseks. Inimene peab seisma negatiivsete tunnete, ego vastu. Teadvus saab Jumala teadvusega üheks. Saatus on ette määratud. Hea inimene pääseb, halb sünnib koguaeg ümber. Leebe tee pidev enesearendus ja hümnide lugemine. Religiooni keel rahvakeel. Sikhismis on väga suur annus Pandzabi natsionalismi. Siiski on üks kõik kellel võimalik saada sikhiks. NAnak ei usu, et
Samas Kuuria kardinalid loouvad oma piiskopi kohast, et kuuria juures töötada - Kardinal muutu ajapikku tiitliks - Esialgu oli kardinalide arv piiratud - Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond - Regulaarvaimulikkond mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid - Kuuria paavsti õukond - Paavstik saamine valijaks rooma rahvas e. Ylikkond - Konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse, kuni nad paavsti valinud on - 12. Sajandistalates valis piiskoppi toomkapiitel - Toomkapiitel kogu, mis koosnes toomhärradest. Need aitavad piiskoppi ja nõustavad
kuulusid Muuksi, Tsitre ja palju teisi külasid juba munkadele ja valdused laienesid veelgi. Mõis kasvas ja kogus tuntust. Kivist kindlustatud hooned ehitati Kolka tõenäoliselt Jüriöö ülestõusujärgselt 1343. aastal. /Tamm, lk 75/ Gotlandi Roma kloostril võis olla kavatsus rajada Kolka tütarklooster, kuid teada on, et Roma klooster tegelikult ühtki tütarkloostrit ei asutanud. Kuid samas on teada, et Kuusalu esimene kivikirik kuulus Kolga munkadele. Majanduskeskustes aga tavaliselt munkasid ei elanud ja majanduskeskustele ei saanud kirikud kuuluda. Seega pidi Kolga toimima sanktsioneerimata kloostrina, seda tõenäoliselt võimaldas suur vahemaa Gotlandi emakloostriga. /Markus 2006, lk 17/ Enn Tarvel kirjutab: Tallinna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371-1374 aastast Kolga munkadelt palkide ostmise kohta. Seal on iga kord juttu Kolga munkadest või foogtist. Ühes 1418. a ürikus räägitakse Kolga isandatest ja vaimulikkudest vendadest. /lk 41-42/ Ametlikult oli keelatud
- Lõunabudismis - Vabadusele jõuvavad mungad - Budha = õpetus, kes annab juhised, kuidas saada vabaks kannatustest - Ideaaliks õpilasbudha Arhat Jõuab virgumisele Kaastunne kõikide elusolendite vastu - Õpetus minatusest anatman Pole ,,mind" · Mungaks olemine osa poiste täiskasvanute saamise rituaaliks - Munk ollakse mõnda aega seejärel tagasi igapäeva elus - Tütarde emad peavad munkasid headeks väimeesteks :D (käituvad korralikult) · Mõtlus - Vipassana analüüsiv vaatlus Teadlikkuse arendamine (kes sa oled) - Kogu elu jätkas Buddha õpetamist kogus palju õpilasi enda ümber, kes moodustasid sangha, buda nunnade ja munakde kogukonna Sangha säilitas Buddha õpetused, levisid Indias - Pühakirjaks Paali kaanon 2) Mahajaana budism - Mahajaana = ,,suursõiduk" - 1. Saj e.m.a 1.saj m.a.j
kannatusi põhjustada. Munk võib ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. ANNETUSED Annetamine on budistide jaoks väga oluline. Annetamisega kaasneb voorus, mis tekitab paremaid karmavilju selles ja järgnevas elus. Sanghale on almused eluliselt vajalikud, kuna usuline kogukond sõltub suurel määral sellest toidust, riietest, majapidamis- ja muudest esemetest, mida ilmikud neile annetavad. Iga ilmik budist peab aitama munkasid ja nunnasid, kes ei tööta endale elatise teenimiseks, vaid elavad annetustest. Budistid on sangha liikmetele tänulikud, et nad annavad võimaluse teha heategusid. Vastutasuks pakub sangha Annetatakse peamiselt sanghale. Annetamine õpetust. Lisaks kloostrile aitab budistil muutuda osavõtlikumaks ja kaastundlikumas. Annetamine aitab annetavad budistid ka haiglatele,
Tema eesmärgiks oli kehtestada tagasihoidlikud reeglid algajatele erakutele, tulemuseks oli elav ja lihtne käsiraamat, mis ei olnud ülearu range, kuid siiski askeetlik arusaam mungaelust. Benedictus nõudis munkadelt ühist kooripalvet ja uute liikmete vastuvõtmise korda. Keelatud oli logelemine (tuli tegelda käsitööga ja pühade tekstide lugemisega). Enne vastuvõtmist pidi noviits tõotama kõigi juuresolekul kuulekust kloostrile. Kuulekus oli sotsiaalse elu tuumaks, eriti abtile, kes munkasid juhtis, kes pidi hiljem aru andma Kristuse ees. Oluline oli kloosterlik eluviis, milles loobuti varast, elati kasinuses, samuti oli oluline püsivus ehk eluaegne suhe kloostriga. Benedictuse reegeleid hakati tõlgendama seinast seina, mõõdukaid jooni tõlgendati kui jõukuse ja varakuse legitimiseerimist. Mungad pidid olema väljaspool kloostrit sõbralikud, mungaideaal pidi lähtuma lahkusest. Juurutati, et kloostrstest pidid saama kohad, kus inimesed saavad ulualust
keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia. Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga äärest sisse ungarlased. Ungarlaste
„On selles siis midagi alandavat, kui alistutakse muistsetele seadustele ja kommetele? Minu meelest mitte.“(lk7) Leeme komenteerides om a ussisõnade kasutamist põdra tapmiseks. „...’tema ju ei salli, kui keegi võõramaalastega tegemist teeb...Ma ütlesin küll, et mitte mina ei katsunud seda munka, vaid minu kirves, aga ta vigistab ikka’“(lk11) Meeme selgitamas Manivaldi matusel Leemele miks Tambet tema peale kisas. „Vaadake ometi raudmehi ja munkasid-kohe nähe, et nad on meist oma arengus sada aastat ees!“(lk14-15) Vootele räägib Leemele kuidas tolle isa oli propageerinud külla minekut. „Aga isa oli hakanud ussisõnu unustam...Seepärast pobises ta oma voodis karu nähes hoopis midagi saksa keeles, mispeale arusaamatutest sõnadest segadusse sattunud ning teolt tamabise tõttu erutunud karu tal pea otsast hammustas.“(lk17) Vootele räägib Leemele kuidas ta isa suri külas siis kui karu ta emale seeliku alla sai.
(Dantegi oli linnast pärit). Satiirilis-didaktiline kirjandus moraliseeriv, õpetva, pilkeline, ühiskonna pahede vastu. Saksamaal laia levikuga. Saksa kirjanduses on hiliskeskaja raamid veel pikka aega, sellist individuaalsuse murrangut seal nii väga ei olnud. Keskaja linnas on suur osa kirjandust ka ladinakeelne kirj. Vagandid, kes olid haridussüsteemiga sattunud vastuollu, aga olid siiski haritud kirjutasid ladina keeles ja pilkelist kirjandust. Ka dekameron on munkasid pilkav. Erinv rüütliromaanist - rebaseromaan (saksa 16. saj kirjanduses, alguses värsid, siis proosa. Loomad peegeldavad inimest ja ühiskonda ja selel suhteid. Satiiriline, aga ka didaktilin. Autori hoiakudki näha. Mahukas teos, mis on tulndu edasi Goetheni ja ka eesti kirjandusse) ja roosiromaan (seda ongi ainult üks teos prantsusmaalt, keskaja allegooria parim näide). Individualiseeritud tegelaste asemel on abstraktsed mõisted. (Calderon viis allegooria laadi veel 17
a Citeaux kloostri rajamisega. See oli samuti benediktiini klooster, aga nad tõlgendasid reegleid teisti. Ordu rajas kloostrite hierarhilise võrgustiku kloostrimungad rajavad ühe kloostri, mis saab omakorda teiste kloostrite emakloostriks. Idee poolest tahtsid nad olla eraldatud paigas, reaalsus asusid kloostrid aga u 1-2 km kaugusel linnast. Kunstis nõudsid nad liigsetest kaunistustest loobumist, kloostrid olid aga suured, neid oli väga palju munkasid ja neid leidus arvukalt. 12. saj levisid need üle Euroopa. Tsistertslased jõudsid ka Liivimaale ja rajasid siia Kärkna ja Padise kloostrid. Tuntuim tsistertslane oli Clairvaux' Bernard, kes tegutses 12. saj. Kõik ordud seadsid eesmärgiks linnaelust tagasitõmbumise ja Jumala teenimise läbi palvete. Kirikusüsteemis polnud aga inimesi, kes oleks saanud tegeleda misjonitööga. Tekkisid mungad, keda nim üldiselt "vendadeks" ja nende kloostreid (mis polnud suletud) konventideks. Peamine
Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses
Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja
enam röövida ei ole.» Seletuseks nimetame siin, et ordurüütlite ja piiskoppide ning nende alla seatud kloostrite vahel ühtepuhku kas avalik sõda või salavaen vältas. Nad olid üksteise võimu peale kadedad, kiskusid üksteise käest maid ara, tõstsid vastastikku paavsti ja keisri ees raskeid kaebusi ja pesid endid siis valedega ja suurte rahaohvritega puhtaks. Vägivaldsed teod olid mõlemalt poolt i igapäevased asjad; iseäranis olid rüütlid kui kangemad alati valmis munkasid ja piiskoppide alamaid kimbutama. Sellepärast peame tundmatu munga julguse üle imestama, kes üksipäini vägeva 152 komtuuri vastu julges välja astuda. Ette oli näha, et see heaga ei lõpe. «Häbemata munk!» kärgatas komtuur vihaselt. «Küll ma sulle näitan, mis ordu ja rüütlite sõimamine maksab! Siduge ta kinni!» Munk kähvatas; vist sai ta aru, et ta liiga kau-gele oli läinud. Ta lükkas kolm sulast, kes ta
annaabi.ee 
