Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Multikultuursus, selle tugevad ja nõrgad küljed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
multi, multikultuursus, kultuuril, rooma, kombe, multikultuurilisus, tasapisi, vabandust, riiulite, pärand, sten, algusesse, pikki, oligi, lõpetatud, esiteks, suhtluses, senisest, eeldusi, halvas, proovin, teebki, muust, austav, hädas, paberil, küsimusi, elatud, lähen, vihavaen, lõhe, kusjuures, käärid, riigipead, islamimaades, peatuda, külgedelpaaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide loomad koos ühel väljal vett juua või söögipoolist otsida. Nähes aga, et süüakse ka endale võõraid "asju", söödi nälja ajal ka neid nii jäid loomad ehk ellu multikultuursusest kasu lõikamine. Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid,
Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeeled on inglise,prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. G8 oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia,
TIM Mis siin toimub? FELIX Te jäite hiljaks. TIM Ma küsisin, et mis siin toimub? FELIX Perekondlik koosviibimine. TIM Kus üks naerab ja teine nutab? FELIX Me saime emaga teineteisest valesti aru. TIM Ema nutab. FELIX Esimest korda kahekümne viie aasta jooksul. TIM Esimest või viimast, aga ta nutab. Felix tõstab käe, et veini tellida. TIM Palu ema käest vabandust. FELIX Ma tahtsin lihtsalt tantsida... TIM Palu vabandust. FELIX Olla tema lähedal... TIM Siis vabanda... Ann tuleb tagasi. Kareen tema järel. Nad istuvad lauda. Piinlik vaikus. TIM Isa? FELIX Ma.... Felix võtab lonksu veini. TIM Felix? Vabanda! Ja veel ühe lonksu. FELIX Ma... Ja veel lonksu. Vabandan.
ja juba jookseb tööle" jne. Samas, kultuuriloo kirjutamine on palju raskem töö, kui büroos ülemusele hommikukohvi pakkumine ja pärast tema e-kirjade laialisaatmine... Me kõik tahame lugeda ja kogeda TEIE positiivset ja julget toetust kultuurisündmustele. Kuidas te teate, et mis on hea? Tunnetage. Kui miski ühele meeldib ja ta sellest vaimustub ning teine sellest ei hooli ja vaimustub muust, siis see on loomulik. Kultuuril ongi mitu nägu, sest selle tunnetajaid on palju. Kriitikud ja kirjasaatjad on sageli sõjajalal, küll stiilide, küll maailmavaate, küll professionaalsuse teemadel, ent nii ongi. Jõuliselt tunnetatud kultuuriruumi saab edasi anda ainult jõuliselt ja julgelt, vastasel korral ei ole mõtet sellega pusida. Õpi märkama. 1. Iga mõte, mis on teie jaoks piisavalt huvitav, on hea mõte 2. Et kirjutada, on vaja isiklikku suhet (huvi + mõtestatud suhtumist) 3
Hommikul olid kõik kondid nõrgad. 7 2.14. Kallis ema Miks küll oli kõik asjad nii. Ema sulle vabandama pean. Olen teinud palju lollusi. Kadund ära ja jooksnud kaugele. Nüüd kui vaatan tagasi aega. Oleks pidanud rohkem aega koos veetma. Nüüd ma olen juba nii vana. Oma asjad hulluks ajamas. Kui saaks aega tagasi võtta. Veedaksin sinuga rohkem aega. Palun vabandust ema, et polnud sinuga koos kui vaja. 2.15. Miks tegid nii Kallis miks tegid nii. Eile maha jätsid minu. Olime koos kui kaks tilka vett. Lõbus meil alati oli. Järsku tulid sina. Elu pahupidi keerasid. Nüüd siin sind igatsen. Kirjutan riime nagu hull. Nüüd jälle siin üksi loodan. Homme jälle kohtame. 2.16. Sõdurid Meie oleme sõdurid. Oma elusid päästame.
,,Äkki ikka läheb mu elu paremaks... Mina ostustan, kes ma olen ja kuhu ma kuulun. Ma teen oma elu selliseks nagu mina tahan. Ma ei lase end kuhugi kasti suruda!" +2,3 J jookseb iga päev oma vanast majast mööda. Kuidas emal läheb? Peaks temaga ühendust võtma, sest kedagi teist tal pole. Aga ei ole veel jõudu selleks. Isegi kaastunne puudub- ema suutis selle ära süüa ja järele jäi tühjus. Ta tunneb, et temas kasvab tasapisi jõud- jõud oma elu üle.Arusaam, et mina olen see, kes tegelikult elu juhtlõngu peos hoiab. ,,Ma teen endast sellise poisi- sellise inimese, keda kadestatakse ja ihaldatakse. Selline keda tahetakse tunda, keda tahetakse armastada. Ma teen seda kõige kiuste, et neil ei jää lihtsalt mitte midagi muud üle kui minuga leppida." Ta teeb hantlitega trenni, naudib, et tal on oma ruum, kus rahulikult olla ja mõtelda. Jälgib mida ta sööb, tahab kaalus alla võtta. Usub, et saab aknest jagu
Mis härrasrahvas? KUUL No on ju! NIKOLAI Kuul, teie mõttelaad on mulle vastik. Teie mõistus on hämar. Te pole siiamaani suutnud aru saada, et kõik endine on tagurpidi pööratud. Pöörake selg. Pärast meid pole miski enam endine! Pöörake selg! KUUL Miks? NIKOLAI Ma ei taha näha teie silmi, kus peegeldub sabotaaž. Võtab kabuurist revolvri ja tulistab talle kuklasse. Kuul kukub surnult maha Oh, kurat. Vabandust. SOLK Mis te tegite? NIKOLAI Ma tahtsin teda ainult hirmutada. SOLK Kui te nüüd süüdi jääte, siis olen mina teie asemel valmis… NIKOLAI Süüdi, mina? Ta oli ise süüdi. See kuramuse täimürk paneb pea virvendama. LUMI Mul lõi üsna selgeks. NIKOLAI Kuulile Jeesus. Mina ütlesin sulle „Jeesus“ või? Teistele Wagner aga tuleb hoopis uputada. Mitte mingil juhul maha lasta. Kirburautaja. Annan aega 24 tundi. Ja nüüd asja juurde. Koristage see reetur siit jalust. SOLK
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavuta
läbi. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb Laurat.) On kõik hästi. Me ei tee teile tõesti tüli. Võite rahulikult magama heita. OSVALD: (võtab mõned riideesemed seljast, heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki peale, jääb selili lamama.) Und ei tule. Üks, kaks, kolm, neli, viis... ROLAND: (vaikselt Laurale) Nüüd jääb sünnipäeval käimata. OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks trillalaa ja trallalaa käib. ROLAND: Vabandust. OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla. (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? Minul on olnud läbi elu kõige raskem asi kingituste ostmine. Mulle meeldivad kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid kingitusi. Mis kingitus teil oli mõeldud? Huvi pärast? 11 12 ROLAND: Ümbrik. OSVALD: Margiga või ilma? ROLAND: Ilma. OSVALD: Oleks võinud margi peale panna. Praegu on igasuguseid ilusaid marke osta
Üks, LAURA: Kellele vaja? kaks, kolm, neli, viis... OSVALD: Meile. ROLAND (vaikselt Laurale): Nüüd jääb LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. sünnipäeval käimata. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks kohta. trillallaa ja trallallaa käib. OSVALD: Imedeni me veel jõuame. Kas sul ROLAND: Vabandust. on mingeid unelmaid, mida sa pead OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla? täitumatuks? Ju ikka. Minu unelm on sinu (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? armastus minu vastu. Ma ei pea seda Minul on olnud kogu aeg kõige raskem asi täitumatuks. kingituste ostmine. Mulle meeldivad LAURA: See on täitumatu. Kuulake nüüd kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid mind
teaduse printsiibid tuletada just sestsamast inimloomusest, selle ülesehitusest ja olukorrast. Üllatav ja piinlik on tõdeda, kui suured erimeelsused valitsevad seda tähtsat ainevalda käsitlenud autorite vahel. Vaevalt leidub isegi kõige tõsisemate kirjameeste seas kahte, kes oleksid ses asjas ühel nõul, rääkimata juba vanaaja filosoofidest, kes oleksid nagu lausa eesmärgiks seadnud üksteisele kõige fundamentaalsemates printsiipides vastu vaielda. Rooma juristid allutasid nii inimese kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud, mitte inimesele ette kirjutanud; või pigem isegi selle erilise tähenduse tõttu, mille nad omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Referaat Inimloomus Kerttu Kruusma Tallina Reaalkool 10. C 2008 Sisukord Inimloomusest____________________________________________________________2 Arvustamine_____________________________________________________________2 Vajadused_______________________________________________________________4 Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. · In
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
käibele lastud. Jõudemonstratsioon Läbirääkimispoliitika asemel hakkasid piitsaplaksudena peagi kajama keelud ja käsud. Kahe suurema rahvusgrupi normaalsele läbisaamisele ja integratsioonile anti otsustav kabelimats. Olgu peale, ega seda integratsiooni ei olnud riiklikest programmidest hoolimata ju sisuliselt eksisteerinudki. Oli üldteada, et eestlased ei suhtle venelastega ja vice versa. Nüüd aga lõhuti seegi, mis 2007. aasta kevadeks tasapisi tekkinud oli, ning lükati võimalus kahe rahvusgrupi lähendamiseks määramatusse (aga kindlasti kaugesse) tulevikku. Kui provokatsioonid pronkssõduri ümber jätkusid, otsustas riik panna ausamba juurde ööpäevase nähtava politseivalve. Sõnum oli lihtne: meie käes on võim ja jõud. Loomulikult ei aidanud säärane jõudemonstratsioon kaasa pingete leevenemisele, vaid niihästi suurendas lõhet, mõistmatust, närvilisust ja emotsioone kui ka kahandas rahumeelse lahenduse võimalust.
kasvanud! Vaadake ta mundrit! Las ma suudlen sind! Kas kõik on ikka korras? Ma kogu aeg palvetasin su pärast. Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud... MIHHAIL: Paistab, et on põhjust õnne soovida. Kas mul on au...? LJUBOV: Parun Renne see on minu vend Mihhail RENNE: Te käisite Peterburis suurtükiväekoolis? ALEKSANDRA: Viis aastat! MIHHAIL: Ma olen puhkusel, tulen otse suvistelt õppustelt.
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
separatistlikult meelestatud ja üldjuhul vaikima sunnitud sootsiumi erihuvi. Eks ta ole, smugriteemalisi avaldusi ei kuule sageli ka eesti poliitikute suust, see ei ole teema, mida Venemaale nina alla hõõrutaks. Kuigi peab, pidevalt! Kui Soomes on poliitikutel-riigijuhtidel üldiselt pigem tavaks Venemaa-kriitikast hoiduda, siis Eesti poliitikud selle koha pealt suu peale kukkunud pole, kui välja arvata just too smugriteema, mis tasapisi mädaneb, halvaks läheb. Kuna see teema jäi 1990-ndate alguse muutustelaines lahendamata, siis praegu toda arengukäiku enam naljalt ei pööra. Paraku nii see on, kuigi tahaksin kuuluda optimistide kilda ja näha maailma pigem paljude pisikeste rahvaste koduna kui suurrahvaste vahel jaotatud koloniaalkogumina, mis ta ajaloo sõlmpunktides, enne suuremaid hävingu- ja kaoseperioode ikka kipub olema. Eetiliselt Valtoni tööpõld on mälu ja identiteet, s.t kirjandus
Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam. Arusaam kättemaksust inglastel ja sitsiillastel pole sugugi sarnane, romantilisest armastusest Prantsusmaal ja Soomes saadakse aru erinevalt. Erinevad arusaamad ajast, ruumist, elust pärast surma, loodusest ja tegelikkusest võivad olla kasulikuks täienduseks moraalile, filosoofiale, mis omakorda väljenduvad inimeste käitumise ja mõtlemise erinevustes. Maailmas on inimesed erinevad, ühed on rohkem meie moodi, teised vähem meie sarnased. Me
Koolide suhtes ei ole kõigil samad valikuvõimalused-headel õpilastel on rohkem valikuvariante. Aga see valikuvõimalus oleneb jällegi iseendast, kui väga sa oled nõus pingutama, et endale hea haridus saada. See on jällegi omakorda üks valik. Ning ka üldse valimata jätmine on uus valik. Tõsistele ajaloolastele ja ühiskonnateadlastele ei meeldi mõttemängud teemal «Mis oleks olnud, kui...». Mis oleks olnud, kui Rooma keisririigis ei oleks pääsenud võidule kristlus, vaid mõni teine idamaise päritoluga religioon? Mis oleks juhtunud, kui eurooplased ei oleks avastanud teed Ameerikasse? Mis oleks juhtunud, kui eestlased oleksid suutnud luua endale oma riigi juba muinasajal või kui Eesti valitsus ei oleks alistunud 1940. aastal Nõukogude Liidu ultimaatumile? Mis oleks olnud (ja oleks praegu), kui Eesti ei oleks astunud Euroopa Liitu
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Igale patsiendile on koostatud õendusplaan, mille järgi toimub õendusprotsess, milles ka teie osalete. Malle: Jah. Enam ei piirdu hooldustöötaja töö ainult voodipesu vahetamise ja siibri allapanemisega. Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Tule kähku! Marc tuli koju! Ja tal on väga paha olla! Isa! Isaaaaaa! Eino: Torisevalt No mis sa kisad, laps! Mis juhtus? Alexa: Marc jõudis koju! Eino: Aa, see hulkur! No siis ma tagasi ahju pääle! Alexa: Ei! Tal on väga halb olla! No vaata ometi! Isa! Alexa variseb Marci raskuse all põrandale istuli Alexa: Nuuksub ja silitab venna pead Oh issake, mis küll sinuga juhtus! Ja terve nädal aega olid sa metsas! Kuule, kui sa ikka veel selle kaardimängu pärast solvunud siis ma palun vabandust! Kogu hingest! Ma... Marc: Käheda ja nõrga häälega, nagu sonides See pole sinu süü, Ada... Alexa: Ada? Kes see on? Ah, pole vahet! Marc: Ada... Alexa: No jälle! Ta on vist sinu jaoks väga tähtis, kui sa temast sellisel hetkel mõtled...On, jah? See Ada... Marc: Keegi pole süüdi, Ada...Maskid on need, mis loovad maailmast sellise väära pildi... Alexa: Maskid... Marc: Jah, ka minu mask põletas sind...ma ei vajagi su andestust! See oleks mulle
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Ometi saab nii mõndagi esile tõsta. Esiteks, on märkimisväärne osa vähegi muljetavaldavatest sotsiaalsetest süsteemidest (Vana-Kreeka, Vana-Rooma, kogu keskaegne kristlik maailm) sündinud Euroopas või on viimasega vähemalt milleski olulises seotud. Tõsi, oluline hulk tehnikaalastest uuendustest pole sündinud siin, aga väga paljud neist on just siin esmase laialdasema rakenduse leidnud. Kindlasti on see tähelepanuväärne pärand üheks nüüdse peataoleku lähtekohtadest. Euroopa paistab olevat taipamas, et härrasmehelik diplomaatia, mida nad viimase aastasaja vältel kultiveerida püüdnud on, ei tööta enam. Tollal (siinkohal peab autor silmas eelkõige maailmasõdade perioodi) tundus see ju õige tee? See diplomaatiline lähenemisviis probleemidele on ka järgmise ebakoha, bürokraatia üks eeldustest. Õnneks ei ole tegemist rusuva, isegi kafkaliku struktuuriga, kindlasti aga arengut pärssiva teguriga
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmi
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Me oleme seotud kehaga nööri kaudu. Kuid keha sidumispunktis hargneb see üle keha paljudeks oksadeks. Need on sarnased juurtega, mis on erinevate värvide ja paksustega. Näiteks sõrmede tasandil on need helesinised ja peenikesed. 11 A: Mis juhtub, kui inimene kaotab käe? Need kaovad? D: Ei, need jäävad sinna nagu oleks käsi alles. A: Mis juhtub nendega surmamomendil? D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalga- dest, siis õlgadest ja puusadest, siis maost ja peast ja kõige viimasena südamest. A: Kuhu need lähevad? D: Alguses koonduvad need kanalisse lülisambas ja südames. Sinna jäävad need kolmeks päevaks, seejärel nöör katkeb ja kera võib ära lennata. A: Kas see on tõsi, et inimesed võtavad endaga kaasa oma teod? D: Tegusid mitte. Võimed, kvaliteedid ja puudused jah. A: Kuhu jäävad teod? D: Maatriksisse
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
" Millest hakkab see mõtte otsimine? Ilmselt kõige lihtsamatest "miks?" küsimustest. Kui aga pole kedagi, kes neile vastaks, ei jää muud üle, kui ise vastuseid otsida. Või siis lihtsalt loobuda otsimast. Mõistes pisikeste miksikeste vastuseid, hakkad järjest enam mõistma, kui palju rumalusi me oma elus sageli teeme. Siit tulevad juba "milleks?" küsimused. Kõigepealt näed teisi- miks ta käitub nii? Milleks ta püüdleb midagi, millest tal tegelikult miskit kasu pole? Siis hakkad tasapisi ka ennast nägema- aga miks mina teen miskit? Ja milleks ma seda teen? On see õige? Mida oleks õige teha? Ja kelle seisukohast see õige oleks? Paratamatult jõuavad need küsimused välja selleni, et milleks ma üldse olemas olen? elu mõte on elu enda kvaliteedis otsimine ja avastusrõõm Elame ajastus, kus peamiseks edukuse mõõdupuuks on parem äraelamine. Mis tihti väljendub paremates elamistingimustes ja uhkemas autos. Selle nimel ollakse valmis tegema pikki tööpäevi,
annaabi.ee 
