172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5
3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Sisepõlemismootori leiutamine. See tõrjus aurujõul töötavad masinad tööturult välja tänu kiirele käivitamisele ning töövalmidusele 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina
informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid: a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses c) Front ja front 13) noole liikuvuse järgi jaotatakse tornkraanad
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid:
määravad nende kasutusvaldkonna. Liigitatakse tööorgani tüübilt a) kopplaadurid b) harklaadurid c) haarats- või greiferlaadurid. Rataslaadurite tööorgani tõstemehhanism võib olla: a) Z-tüüpi hoovastikuga b) IT-tüüpi laadurite paaris kallutus-tõstehoovastik c) monohoovaga kallutus- tõsteseade d) teleskoopiline. 3. Kopplaadurite kasutusala, liigitus ja koppade tüübid. Kopplaadureid kasut peamiselt puistematerjalide laadimiseks, ümberpaigutamiseks ja ladustamiseks. Kopa täitmise ja tühjendamise viisilt jaotatakse: a) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega b) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180˚ ulatuses d) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega. Üldkasutatavaid standardkoppade tüübid: a) sirge sileda lõikeservaga b) eenduva sileda lõikeservaga c) sirge hammastega lõikeservaga d) eenduva hammastega lõikeservaga
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
1 - suurendada lõigatava laastu paksust, kuid seda saab teha vaid antud masina max lõikesügavuseni; 2 - suurendada masina liikumise kiirust lõikamise operatsioonil (nt teha seda mitte I käigu, vaid II või III käigu kiirusega). Uue valiku kontrollimiseks tuleb arvutada valemiga (7) uus vajalik võimsus ja võrrelda seda masina mootori efektiivvõimsusega. 3. Buldooseri tootlikkuse arvutus Buldooseri tootlikkus pinnase kaevamisel ja teisaldamisel - so ristilõikamisel - arvutatakse alljärgneva valemiga: 3600 Vpr Ka Q = ----------------------(1 - 0,005 st) , m3/h (8) t kk milles Vpr - eelprisma maht , m3 (Lisa 1 tabelist valitud masinal ) Ka - tööaja kasutamise tegur, valitakse piiridest 0,85... 0,9; t - töötsükli aeg (kestus), s;
3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid. Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid. Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega.
liikuma pneumosilindri varb.PUUDUSEKS : suured mõõtmed ning mass väike, võimalik kinnikülmumisoht, töö ebatäpsus. EELISED: sujuv lülitus, võimalus en akumuleerimiseks ressiiverisse, madalad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk. PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS Masina max tootlikus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga LÄBIVUS Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens, ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja
masinaga teha? Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas. Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi,mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid. 17. Mis on buldooser, mis on ekskavaator, kus masinaid kasutada? Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Laadurekskavaatorid on samuti sobilikud mullatööde läbi viimiseks. 18. Nimetage masinaid betooni- ja raudbetoonitoodel. Kirjeldage kasutamist. Betooni transport toimub segurautodega (ehk mikseritega). Betoonisegurautod on mahtuvusega kuni 7m3, kolme või neljateljelised ning võivad olla varustatud kas hüdrorenni või linttransportööriga.
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase vee
vedelad turbad; 172. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 173. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 174. Mis on tihendamine Pinnase pooride osakaalu vähendamine mehhaaniliselt pinnase konstantse niiskusesisalduse juures. 175. Mis on tihendamise põhieesmärkideks (3)
kruusad, kruusaliivad). Soodes, kus põhja põikkalle on üle 1:10 tuleb muldkehaalune soopõhi eelnevalt tasandada, astmestada või kobestada. Soodes, kus põhjakalle on üle 1:10 eemaldatakse mulde pikilibesemise ja tee-ehitiste hilisemate deformatsioonide vältimiseks turvas terves ulatuses. Sildade ehitusel tekkinud silla alused süvendid täidetakse kuni soo pinnani uhtekindlate pinnastega. V klassi teedel võib muldkeha rajada alljäävale palklaotisele. 172. Muldkeha ehitus talvel: mullatööde tegemisel talveveperioodil tuleb tagada muldkeha ehitamise ja tihendamise üldnõuded, kuid samal ajal täita kõik täiendavad nõudmised, mida tööde tegemine talveperioodil kaasa toob.: ettevalmistamine, mille peab olema enne muldtööde alustamist puhastatud lumest ja jääst. Mittekülmunud pinnaste paigaldamisel muldkehasse peab pinnase läbikülmumise vältimiseks tagama, et peale kaevandust hiljemalt 2-3 tunni jooksul saaksid pinnase tihendatud
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutus
suur kiirus ja suur kineetiline energia ja see järel see aurujuga suunatakse trubiini töölabade vahelistesse kanalitesse ja seal toimub auru paisumine ja voolava aurujoa poolt tekitatakse jõud mis mõjub töölabadele, labade nõgusapoole poolt ja trubiini ketas ja rootor hakkavad pöörlema ja labade vahel kineetiline energia muutub mehaaniliseks (kasulikuks)tööks. Ehituselt nii auru kui gaasi turbiinid on rotatsioon masinad, mis koosnevad staatorist(korpus) ja rootorist(turbiini võimendi koos ketaste ja labadega). Võrreldes sisepõlemismootoritega on turbiin lihtsama ehitusega. Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega
Geotehnika kordamisküsimused 1. Eesti geoloogiline lõige. Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõ
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
masinatele. Ehituse kogu kulud koosnevad kõigi huvirühmade kulude summast. Kulud tuleb arvutustesse võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata. Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist: 1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7. Käibemaks Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut) 000 eh.plaani ettevalmistamine 001 tellingutööd Lk 12. esimene pool 002 mullatööd 040 eritööd kütteseadmed 082 eh. tööde raudtee ülesseadmine Liigitus ei ole lõplik, edasine liigitamine eh. tööde liikide kvaliteedi ja koguse järgi.
Nagu näha , määravad rõhu vedelikus rõhk p tema pinnal ning vedeliku samba avaldatav lisarõhk gh Hüdrostaatika põhivõrrandist on näha ,et vedeliku pinnale mõjuva rõhu p muutudes muutub niisamapalju ka rõhk p sügavusel h . Seda asjaolu üldistab Pascali seadus järgmiselt : rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõigisse teistesse punktidesse . Pascali seadusele tuginevad mitmesugused hüdrostaatilised masinad - pressid , tungrauad , akumulaatorid jt. , milles jõudu antakse edasi vedeliku kaudu. Joonisel ( ) on kujutaud jõu suurendamist hüdrosüsteemi abil , nii nagu see toimub hüdropressis . Kui kolvile K , mille pindala on A , rakendada jõud F , siis tekib vedelikus kolvi all rõhk p = F / A . See rõhk levi kolvi K alla ja sellele kolvile mõjuv jõud F 0 p A = F A / A . Tegelikult jõud kolvipindadele suhte kordselt ei suurene , mehaanilise hõõrde tõttu on kasutegur 0,8 ..... 0,9 .
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, o
umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud; 4) lauskultiveerimine peab toimuma ilma niiskete ja märgade aluskihiklompide pinnale toomiseta; 5) lauskultiveerimisega ei tohi kaasneda mulla tolmustamist (mullasõmerate purustamist) ja tihendamist; 6) lauskultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta; 7) lauskultiveeritud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Lauskultivaatoreid liigitatakse mitmete tunnuste järgi järgmiselt: 1) otstarbe järgi: üld- ja eriotstarbelised; 2) haakimisviisi järgi: haake-, ripp- ja poolrippkultivaatorid; 3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorid; 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid; 5) tööseadise liigi järgi: käpp- ja piikultivaatorid; 6) tööseadise tüübi järgi: S- ja C-kujuliste vedrupiidega, hanijalg- ja peitelkäppadega jms. 12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised.
SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi. Masinad jagunevad töö-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks. Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks. Jõumasinad muundavad üht liiki energiat teist liiki energiaks ning käivitavad töömasinaid. Kontroll- ja juhtimismasinaid kasutatakse tootmise automatiseerimiseks ning kiiresti kulgevate ja pidevalt kontrollitavate tootmisprotsesside juhtimiseks.
Iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist külgterast ja põhjaterast. Külgtera ülesandeks on laastu lahtilõikamine saetee servast, põhjatera lõikab laastu lahti saetee põhjast. Sae ökonoomse töötamise eeltingimuseks on, et laast ei tohi olla ülemäära õhuke, sest siis me ei kasuta ära sae ressurssi maksimaalselt, kuid ta ei tohi olla ka ülemäära paks, sest siis peab sae mootor kulutama lisaenergiat ja tulemuseks on madal tootlikkus ja sae kiirenenud kulumine. Kaasaja Lääne mootorsaagide saeketi höövelhamba saagimissügavus on 0,6...0,65 mm, selline laastu paksus on optimaalne. Et laastu lõikamisel oleks energiakulu minimaalne, on aja jooksul kujunenud välja höövelhamba terade optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimi
1897 Liivi ja Eestimaa Maakultuuri büroo esimene maaparandusalane projekteerimisfirma Eestis 1910 Tooma Sookatsejaama asutamine 1927 asutati esimene veeühing 1956 ekskavaatoritehase ,,Talleks" asutamine drenaazi ekskavaatorid 1965 algas maaparandustööde finantseerimine riigi eelarvest 21)Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Meie tingimustes annab kuivendus garantii vahelduvate ilmastikutingimuste korral saada ikkagi kindel saak. Teiseks suureneb ka tootlikkus ja väheneb omahind. Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 22)Kui palju on Eestis metsa- ja põllumajanduslikku maad? Kui palju on liigniisket põllumajanduslikku maad ja kui palju on sellest kuivendatud? Eestis on üle 2 miljoni ha metsamaad
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn
· Filter peab olema mehaaniliselt tugev pidama vastu pinnase survele ja taluma lööki paigaldamisel Filter satub ainult ühte pinnaveekihti! 4. Puurkaevu settetoru: on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas. Settetorusse satub pudi ja sodi, mis ikka satub filtrist läbi. Puurkaevu katsetamine - Puurkaevu olulisemad näitajad: · Staatiline veetase so põhjavee pinna asend siis kui vett ei pumbata · Puurkaevu suurim tootlikkus so vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust · Dünaamiline veetase so veetase mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul · Alandus so põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega · Vee keemiline koostis Meenutusi füüsikast Vooluhulk ühik l/s ; m3/h (Voolu)kiirus tähis v, ajaühikus läbitud tee pikkus! m/s, km/h. Veemajanduses ka cm/s ja m/h Rõhk - tähis p, pinnaühikule mõjuv jõud
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H
2.3 Kuidas toota? Kümne meetri pikkuse kraavi kaevamiseks on mitu tehnoloogilist võimalust. Me võime selle töö ära teha kümne labida ja kümne mehega. Teine võimalus oleks rentida ekskavaator. Kumb variant tundub mõistlikum? Natuke järele mõelnud, leiame, et ühest vastust on raske anda. Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni, sõltuvalt sellest, millised on ta võimalused. Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
