50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tartz8
Õppematerjali autor
Sülfiid (La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol. Ta tantsis väga graatsiliste liigutustega, poolvärisevalt, et
Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad. Haldjad tantsivad. Metshaldjale aga saab armastus saatuslikuks, sest prints tapab ta, kuigi kogemata, nõiutud salliga. Effy abiellub printsi sõbraga. Kunstniku töö oli professionaalselt tehtud. Lavakujundus oli ideaalne, kostüümid imekaunid. Lavakujunduse juures meeldis mulle eriti suurest aknast paistev maastik. Sealt sisenes korra sülfiid. Esimese vaatuse lavakujundus oli ääretult tõetruu koos oma kamina ja tugitooliga. Trepp paistis tõeline. Kostüümid olid kenad, aga mulle ei meeldinud kostüümide poole pealt üks asi. Nimelt see, et peaaegu kõikides kostüümides oli kasutatud Soti ruudulist mustrit. Minu meelest oleks võinud olla ilusad kleidid, mitte Soti seelikud. Aga see oli arvatavasti osa balletist. Nõidadel olid seljas lihtsalt räbalad. See sobis neile väga hästi
orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma, Tatjana Laid, Viktor Fedortsenko ja Juri Jekimov, kontsertmeistriteks olid aga Milena Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri Kruus, tehnilise poole eest vastutas Karl Mikk. Ballett on koostatud Malcom Arnoldi muusikale, mille stsenaariumi autoriks on David Drew, kes kirjutas selle Alexandre Dumas' romaani ,,Kolm musketäri" ainetele tuginedes. Balleti idee autor ja elluviija on David Nixon. David Nixon David Nixon omandas tantsuhariduse oma kodulinnas Ontarios ja Kanada Riiklikus Balletikoolis, mis asub Torontos. Seal tekkis tal esimest korda huvi koreograafitöö vastu. David Nixon jätkas õpinguid Euroopas ja pöördus seejärel tagasi Kanadasse, et treenida Erik Bruhni ja Jevgeni Valukini käe all. Nixoni karjäär algas Kanada Rahvusballetis, kus temast sai
Ballett ,,Bajadeer". Teatris Vanemuine andis 11. oktoobril 2015 aastal Rahvusooper Estonia külalisetenduse, milleks oli ballett ,,Bajadeer". Etenduse eesmärgiks oli tutvuda helilooja L.Minkuse ballettiga ,,Bajadeer". Balleti ,,Bajadeer" autor Ludwig Minkus on sündinud Viinis. Ta töötas palju aastaid Venemaal Moskva Suure Teatri dirigendina. Venemaal algas Minkusel viljakas koostöö koreograaf Marius Petipaga. Balleti muusika on pärit 19. sajandi romantismiajastust. Ka balleti ,,Bajadeer" koreograafiks ja esmalavastajaks oli Marius Petipa. Balleti libreto autoriks on samuti koreograaf Marius Petipa. ,,Bajadeeri" maailmaesietendus oli 1877 aastal ja Marius Petipa balleti koreograafiat on mitmeid kordi muudetud. Rahvusooperi Estonia koreograaf- lavastja Toomas Edur on teinud samuti balletist oma versiooni. Ta on lühendanud ja kaasajastanud balletti. See on Petipa loomingus ainus, milles on tunda nostalgiat romantilise balleti ja tema noorusaja Pariisi järele. Toomas
2. Balletti ajalugu 4 3. Tuntud Balletitantsijad 5 4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest. Ballettides esitatakse ka karaktertantse. Naistantsijaid nimetatakse
Barokk- balleti tekke ajastu Barokk oli Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgusajani valitsenud stiilisuund. Eelkõige oli barokk maades,kus feodaalsuhted ja katoliku kiriku võim oli tugevam, nagu Hispaania ja Itaalia Alates 15.sajandi lõpust on lavastatud tantsuetendusi,mida esitati Itaalia õukondades ballide ja bankettide ajal meelelahutusena,kuid balleti sünnimaaks arvatakse olevat siiski Prantsusmaa. 17.sajandil hakati lavastama Prantsusmaal balletietendusi,kus kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud,valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Seal astusid esmakordselt üles professionaalsed tantsijad ning kogu tegevus anti edasi tantsu ja keha liikumise kaudu. Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle
Manon Lescaut Käisin vaatamas ooperit "Manon Lescaut" 5. novembril. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Dirgendiks oli Arvo Volmer ja peaosades olid Heli Veskus ja Carlo Barricelli. Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega. Neljandas ja viimases vaatuses on kostüümideks aga räbaldunud rõivatükid. Lavakujundus on igas vaatuses erinev. Esimeses vaatuses on lavakujunduseks klassikaline kuuekümnendate tänavapilt, kust ei puudu ka kohvik ja hotell. Interjöör on lihtne ja lõbus. Teises vaatuses kujutatakse luksuslikku ning moodsat kuuekümnendate stiilis tuba. Ruumis on peeglinurk, baarilett ning suur punane diivan. Interjö?
Sissejuhatus Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu lei
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid