1 Panka pannakse 8000 €. Kui suureks on summa kasvanud 5 aasta pärast, kui aastaintressiks on 8% ja a) intress kantakse arvele iga aasta lõpul ? Vastus: 11 754,62 € b) intress kantakse arvele iga kuu lõpul ? Vastus: 11 918,77 € c) intress kantakse arvele iga päeva lõpul? Vastus: 11 934,07 € Page 1 2 Perekond soovib koguda 5 aastaga 100 000 €, pannes iga kuu panka kindla summa. Kui suur peaks olema igakuine sissemaks, kui intress on pangas 6% aastas? Vastus: -1433,28 € Page 2 3 Ma laenan 3 aastaks 10 000 €. aastaintressiga 12%
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks
Eesti muinasaja lõpul Muinasaja lõpul oli Eesti juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli KeskEestis ja viljakamatel aladel. Asustamata olid soised alad, kus olid kehvad põllumaad.Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõusnud kõrgele järjele. Põllupidamises kasutasime kolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvatasime suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed valmistasime ise. Peamiseks käsitööks oli ketramine ja kudumine, metalli ja puutöö. Muistsel ajal oli eestlaste metallitöö juba kõrgel tasemel
algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüdud Varud kaupade ühikute arv tk m/keskm maksumus kaubad keskm kr/tk liikumise hind soet maks-s kohta
algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (€) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 €/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 €/tk = 480 € Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (480) = müüdud kaupade kulu 720 eurot Ressurss – kaubavarud perioodi lõpul keskm. Soet.m = müüdud kaupade kulu keskm soet.maksumuses Kaubavarud keskmises soetusmaksumuses – kajastatakse bilansis
· 1946. aastal valiti presidendiks Juan D. Perón · Kehtestas reforme, mis parandasid inimeste elu · 1950. aastate keskel riigi majanduslik seis halvenes · Demokraatia teele asuti pärast 1982. aastat Argentiina kaart · 1973. astal kukutas Tsiili armee valitsuse · Kehtestati autoritaarne diktatuur · Riigis asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema · 1980. aastate lõpul Pinochet loobus võimust Augusto Pinochet · 1970. aastate lõpul tuli võimule käremeelne vasakliikumine · Sandinistid tühistasid senised seadused ja saatsid laiali parlamendi · Kontrastid alustasid uue valitsuse vastu sõjategevust, millest arenes kodusõda · Sandiniste toetasid NSV Liit ja Kuuba ning kontraste toetas USA · 1980. aastate lõpul loobusid sandinistid võimust ja sellega lõppes kodusõda Sandinistid
Kordamiskonspekt rockmuusika kohta 8.klassi muusikas Hipiliikumine ja rock Hipiliikumine toimus 60-ndate aastate lõpul, keskusteks olid USA lääneranniku suurlinnad eesotsas San Fransiscoga. Hipiliikumisega kaasnes ohjeldamatu narkootikumide tarvitamine. Esile kerkis mitmeid andekaid ja omapäraseid ansambleid ning soliste, kelle saatus kujunes sageli traagiliseks. Paari aasta jooksul suri uimastite liigtarvitamise tagajärjel mitmeid rock-muusika staare (Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin). Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid. Tuntuim oli kindlasti Woodstockis toimunu.
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpul 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000- 200 000 inimest. Selle perioodi kohta on tähtsaimaks kirjalikuks allikaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem
karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse valdkonnad ja tasandid, rahvusvahelise õigussüsteemi tunnused ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted. 2. Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:
7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgklassitsimis: voluudid, girlandid, medaljonid, trofeekimbud ja hammaslõiked. 11.Historitsism - mõne vana stiili jäljendamine. 12.Delacroix-suur rõhk väljendusvahendite emotsionaalsusel. Rõhutas värvielamusi,lõi kunstiliseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Kasutas ohtrasti rohelist ja punast.Tähtsamad maalid on "Chiose veresaun" ja Vabadus viib rahva barrikaadile". 1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat
Venemaa olukord 19. sajandi lõpul See lugu algab inimeste unistusetest. Kui inimesed midagi unistavad siis nad vaatavad sageli üles. Nad loodavad saada sealt mingit signaali. 19. sajandi lõpul hakkavad inimesed lendama. Lendama hakkavad lennuki, raketiga. Nende üks suur unistus saab teoks. Lennuk kui asi mis tõi ainult head. Lennukiga hakkasid inimesed reisima ning kasutati ka sõja eesmärgil. Reisimisel sai kiiremini lennukiga kohale. Inimesed hakkasid eristama sõja- ja reisilennukeid. Selles jutustuses räägitakse kuidas inimesed käituvad. Inimestel on kombeks nt kui kellegil on uus saabas siis kõige lihtsam on talt see ära võtta.19
1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 1352 Optimaalne kulu 1000 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 1352 2365 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 2 Mai 2365 3209 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 3 Juuni 3209 4026 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 4 Juuli 4026 4957 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 5 August 4957 5840 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522
Sisukord Läänerinne..............................................34 Idarinne.....................................................5 Kasutatud kirjandus...................................6 2 LÄÄNERINNE Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 1915
08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880 Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvutage varu lõppjäägi maksumus ning müüdud kaupade kulu, kasutades a)iga ühiku soetusmaksumuse meetodit eeldusel, et 31.10 oli laos 5 ühikut soetusmaksumuses 170 kr/tk ja 3 ühikut soetusmaksumuses 160 kr/tk; Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk
Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega
Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi, mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid.
paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad
Kodune kontrolltöö Rauno Nooska Lk 55 küsimused 1. Keskaja inimesi mõjutasid keskaja lõpul maadeavastused ja tehnika areng viimane tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni olnud inimsilmale kättesaamatud. Maailmapildi avardumine algas keskaja lõpul ja jätkus veelgi enam uusajal. 2. Uue maailmapildi tekkimisel hakati üha enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. See tõi endaga kaasa inimeste loodusest seaduspärasuste leidmise. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, vaid kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. Keskaja
1) Milliseid reforme hakati ellu viima Türgis 19. sajandi lõpul? Loodi sõjavägi, kristlased võrdsustati moslemitega, loodi uued ministeeriumid 2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906
4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid. Õpilane oskab: · töötada tekstitöötlusprogrammiga, vormistada töös vajalikke tekste; · töötada tabeltöötlusprogrammiga; · kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks ja turundustoiminguteks; · kasutada arvutit tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. 5. Hindamine Teadmisi ja oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. AUTO HOOLDAMINE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 6õn 0,5 2,5 3 6 õn 0,5T/2,5L/3P (2 mootoripesu, 2 värvihooldust, 2 salongipuhastust) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused auto värvkatte hooldamiseks, salongi puhastamiseks, mootoriruumi ja autopõhja pesuks. Oskab toimida keskkonnasäästlikult. 2
Maailma arhitektuur XX sajandi lõpul Grete Vomm 12a 2010 Maailma arhitektuurist XX saj. lõpul · 1970-ndad 1990-ndad · Stiilide piirid pole täpsed · Kõrgtehnoloogiline suund (hi-tech) · Lihtsuse poole arendatud modernism · Dekonstruktivistid · Ökoloogiline arhitektuur · Kõrval ökomaja. Paul Leech 1996, Iirimaa Ieoh Ming Pei. Louvre´i püramiid Pariisis, 19831993 Richard Rogers. Lloydi hoone Londonis. 1978 1981 Quinlan Terry. Raamatukogu Cambridge´is. 1992 Jørn Utzon, Sidney ooperihoone, 1973 Renzo Piano & Richard Rogers. Pompidou keskus Pariisis
Kui suur on kogunv, kui rakendatakse 6% diskontomäära? P=1000*(1/ (1+0,06)10)=1000*0,5584=558,4. 2)Võlakirja tv on 400kr,kustutust 6a.Kui suur on NV kui diskontom on 3% a. P=400*(1/(1+0,03)6)=400*0,8375=335. 3)Dow-Jonesi lõpphinde kesk suurus oli1966a. 1000USD.1986a kevad oli 1900USD.20a inflatsioonimäär oli 5%.Milline oli D-J keskmine 1986a kevadel korrigeerituna inf-m. P=1900*(1/(1+0,05)20)=1900*0,3769=716,11 Annuiteet. Fn=A*E(1+i)n (Tabel 3). 1)Iga a lõpul hoiustan 1000kr 6a jooksul liitintressiga 8%.Kui suure summa saan 6a pärast? Fa=1000*E(1+0,08) 6=1000*7,3359=7335,9. 2)3a järjest paneb firma pangaarvele iga a lõpul 100000kr 10%lise i-m (i arv kord a).Leida hoiuse maksumus 3 a lõpuks. Fn=100000*E(1+0,10)3=100000*3,3100=331000. A=Fa/E(1+i)n. 1)Lapse koolitamiseks ÜK kulub 4000.Vaja 15a pärast.Võimalik hoistada 5%a.Kui palju tuleb iga a lõpul sisse maksta,et 15 a pärast oleks summa olemas? A=4000/E(1+0,05)15=4000/21,5786=185,4.
SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI...
2 10 9,8 759 0,305 2 3 10 9,7 759 0,324 4 10 9,8 759 0,332 Keskmine 10 9,725 759 0,3035 Pw 10-3 C ' pm= V 0 ( t 2- t 1 ) C'pm= 1111,111 t2 Gaasiarvesti C näit 27,5 Katse algul 28 6978 28,5 Katse lõpul 28,5 7406 28,125 Vahe 428 31 Katse algul 32,5 7520 33,5 Katse lõpul 34 7954 Vahe 434
Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup.Vastu viidi karusnahku ja vaha. 6)Vahenduskaubanus Vahenduskaubanus tähendas seda, et kaup osteti edasimüügiks.Näiteks võidi idanaabritele müüa vilja ja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne-ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kasudega tagasi Venemaale. 7)Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul. Nim. 8 Oli 8 maakonda + 5 kihelkonda ehk väikemaakonda. Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala 8) Nimeta Eestis levinud linnuseliigid. Kirjelda neid. Mägilinnused-Rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Vaenlane ei saa lähedale. Neemiklinnused- mäeseljaku lõppevale otsale püstitatud linnused. Meenutavad kumerate külgedega kolmnurki
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid
Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused
väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku. Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab. Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes omas vastavaid tehnilisi oskusi. Kõrge positsioon oli aga kullasseppadel, kes töötasid kõige hinnalisemate materjalidega, sammuti klaasimeistritel, kes valdasid keerulist tehnoloogiat. Peamised allikad kust saab teda kunstnikest on kirikute kroonikad. Kõigepealt tuleks nentida et varakeskajal kadusid alkkirjad töödelt täielikult. Uuesti ilmusid nad Itaalias tänu nende traditsioonidele.
Väimehed Bertat aga ei austanud ning ka tütred ei käinud enam ema külastamas. Poeg oli aga vaid kahe klassi haridusega ning huligaanitses. Tema käitumine ei mõjunud Bertale hästi. Suur niinepuu maja kohal sümboliseeribki Berta T. kurba saatust. Mida rohkem puu kasvas, seda enam mutus maja külmemaks ja pimedamaks. Aastast- aastasse tegi sellise muutuse ka Berta hing. 3. Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid. Lühijutu algul toimub tegevus Teise maailmasõja lõpul ehk ilmselt 1945- ndal aastal. Seda saab järeldada autori kirjutatud lausetest. ,,Berta T. mees lasti sõja lõpul, kui ta oli teel haiglast koju, metsavendade poolt Kramerde metsas maha.". On rõhutatud, et tegemist oli sõja lõpuga. Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4
diktatuuri kehtestamist. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Riikides, kus demokraatlikud traditsioonid ei olnud tugevad, haarasid diktatuuri pooldajad enda kätte võimu. 1917.a. toimus see Venemaal kommunistide poolt. 1922.a. haarasid võimu Itaalias fasistlik partei, 20-ndate aastate lõpul kasvas poolehoid natsionaalsotsialistlikule liikumisele Saksamaal. 1919.a. kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kasutati ka nimetust Weimari vabariik. Põhiseadusega tagati kodanikele põhilised vabadused ja õigused, lubati erinevate poliitiliste parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele kindlustada oma raha hakkas olukord paranema
Väimehed Bertat aga ei austanud ning ka tütred ei käinud enam ema külastamas. Poeg oli aga vaid kahe klassi haridusega ning huligaanitses. Tema käitumine ei mõjunud Bertale hästi. Suur niinepuu maja kohal sümboliseeribki Berta T. kurba saatust. Mida rohkem puu kasvas, seda enam mutus maja külmemaks ja pimedamaks. Aastast- aastasse tegi sellise muutuse ka Berta hing. 3. Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid. Lühijutu algul toimub tegevus Teise maailmasõja lõpul ehk ilmselt 1945- ndal aastal. Seda saab järeldada autori kirjutatud lausetest. ,,Berta T. mees lasti sõja lõpul, kui ta oli teel haiglast koju, metsavendade poolt Kramerde metsas maha.". On rõhutatud, et tegemist oli sõja lõpuga. Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul. ,,Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.". Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal. 4
die Tasche-kott,tasku kochen-keetma die Lebensmittel-toiduained der Rinderbraten-praad der Rotkohl-punanekapsas der Nachtisch-magustoit das Obst-puuvili die Flasche,-n -pudel das Glas,-er -klaas das Weifbrot,-e -sai das Brötchen-saiake die Grofeltern-vanavanemad das -nädalalõp. am- lõpul der-supermarkt zum-isse zum-lõunasöögiks das-muna,hommikusöök,õhtusöök,lõuna,jäätis,(must)leib, der-juustm,suhkur,konjak,sink, vanaisa die-või,piim.pagarikaup.(in die-kaupluses),keedis,maksavorkst, vanaema die Tasche-kott,tasku kochen-keetma die Lebensmittel-toiduained der Rinderbraten-praad der Rotkohl-punanekapsas der Nachtisch-magustoit das Obst-puuvili die Flasche,-n -pudel das Glas,-er -klaas das Weifbrot,-e -sai das Brötchen-saiake die Grofeltern-vanavanemad
Pärisorjuse kaotamine Õpik §21, lk 134-135 18. sajandi lõpul kriisinähud majanduses: Mõisnikud elasid üle jõu tarbimise tase ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I
Vene kirjandus Ajajärgud 1. Keskaja kirjandus XI-XVII sajand kiriklik, kirjutati romaane 2. Klassitsism ja eelromantism XVIII sajand 3. Romantism XIX sajandi algus 4. Klassikaline realism XIX sajandi keskpaik ja lõpp 5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul. Romantilist maailmavaadet iseloomustab individualism, mässumeelsus, vastuoluline
korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli karjakasvatus ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba ., mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud
2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli avaasula ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba ., mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared.
Surnud asetati hauda külili kägarasse, käsi või käed pea all kuna kardeti, et surnud ärkavad üles. 10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg. Asva, Ridala, Kaali. 11. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) kivikirstkalmed(5-8m ring, kivikirstkalme surnumatustega) laevakalmed/samaaegsed (Gotlandi mõjutused,laevakujuline müür) maahauad. 12. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Kolmeväljasüsteem-suuvili, talivki, kesa.
(4p.) Tegeldi peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Kuna tekkis ebavõrdsus, hakati rajama kindlustatud asulaid. Tekkisid muutused matmiskombestikus - kivikirstkalmed. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! (2p.) Arhitektuurilised (ehitised) ja esemelised (tööriistad), muinasaja lõpus ka kirjalikud (kroonikad, saagad). 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?(3p.) Lätti Henriku liivimaa kroonika. Latinakeeles. 8. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! (6p.) Maakonnad > kihelkonnad > külad Revala, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Läänemaa, Saaremaa 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit! (4p.) Animism. Tarapita, Uku, Peta, Tõnn. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul!(2p
saksamaa vahelise piiri, ehitades müüri, mis eraldas lääne-berliini ida-berliinist. Saksa dv piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritasid riigist põgeneda, selle tagajärjel suri palju süütuid inimesi. Berliini müür muutus kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. III maailma kriisikolded Korea, Lähis-ida, kagu-aasia, kuuba, ida-euroopa, afganistan Kariibimere kriis 1950ndate aastate lõpul toimus kuubal riigipööre ning võimule tuli fiedel castro, kes asus riigis kehtestama kommunistlikku diktatuuri ning sõlmis NK liiduga kokkuleppe, mille alusel toodi kuubasse tuumaraketid, seepeale kuulutas usa kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkes vastasseis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid kuuba kriis lahenes siiski läbirääkimiste teel rahumeelselt
· uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857) · Johann Köler Peterburis tegutsenud maalikunstnik Eesti kultuuri areng 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul. Kujunes välja professionaalne rahvuskultuur. 1. Haridus. a)Uuendused alghariduses. · 1870.a. kehtestati 3-aastane vallakoolikohustus (3 talve) · laienes õpetuse sisu (kirjutamine, arvutamine, maateadus) · uued õppevahendid: gloobus, kaardid, arvelaud, seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas)
,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot 100 euro tulevikuväärtus kolme aastase investeerimisperioodi ja 10 % intressimäära juures on 133,10 eurot. Intressiperioodide suure arvu puhul on eeltoodud lahendamisviisi rakendamine üpris tülikas, mistõttu üksiksumma tulevase väärtuse leidmisel on otstarbekam lähtuda valemist: FV = PV x (1 + i)t
Firma A on debitoorse võla laekumissagedus suurem kui Firmal B Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui firma varude algjääk oli 60000 ja lõppjääk 90000 , müügikäibe brutorentaablus 30% ja müügikäive 1200000, siis varude käibesagedus oli Vali üks: a. 13,33 b. 4,80 c. 11,20 d. 8,0 Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis põhjuseks võib olla Vali üks: a. maa soeta,mine aruandeperioodi lõpul b. mitte ükski eeltoodutest c. aktsiadividend (fondiemissioon) d. koguvara käibesiduvuse suurenemine Küsimus 9 Küsimuse tekst Kui vaatamata müügikäibe puhasrentaabluse tõusule varade käibesiduvus langes, võis põhjuseks olla Vali üks: a. aktsiatükeldus (splittimine) b. uue hoone soetamine majandusaasta lõpul c. bilansilise maksumuse vähenemine d. investeeringu müük majandusaasta lõpul Küsimus 10 Küsimuse tekst
BACH SARNANE HÄNDEL Elas sissetulekust Sama silmaarst Suutis ennast oma vaevu ära, ei jätnud muusikaga väga hästi perele pärast surma ära elatada midagi Eluajal eriti tema Mõlemad jäid elu lõpul Sai populaarseks oma muusikat ei hinnatud pimedaks eluajal Reisis ringi saksamaal, Sama sünniaasta (1685) Reisis palju maailmas laias maailmas ei ringi, sealt ka tema käinud populaarsus Palju lapsi (20) Kasvasid ilma Ei loonud peret vanemateta (Bachil 2 abielu polnud kumbagi,vend
Euroopade riikidega ja USAga. 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus-, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolmanaks tööstusmaaks. 3. Millised olid USA kiire majanduslike arengu põhjused 19. Sajandi lõpul ja 20 saj algul? 19. sajandi lõpul oli majanduse kiire arengu põhjuseks maavarad ja arvukad sisserännanud tööjõud, lai siseturg ja ei olnud suuri sõjalisi kulutusi. Lisaks soodustas tööstuse arengut veel raudteede ehitamine, mis sidus riigi erinevaid osi. 4. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Eestis? Uus põlvkond, kes oli sündinud vabana. Talude päriseks ostmine,mis tekitas talupoegadel peremehe tunde.
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes
Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra Kütitakse kolmandik Arv ei vähene Juurde kasv 30% rünnakud Surmav jalahoop Hoiatuseks :
Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik. Meeste säärekatteina said üldiseks põlvpüksid. Rootsi aja lõpul hakkasid Tallinna ümbruskonnas levima pikitriibulised seelikud. Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood.
Loendatavatel nimisõnadel on ainsuse (the singular) ja mitmuse (the plural) vorm: a girl girls MITMUSE MOODUSTAMINE 1) tavaliselt lisatakse mitmuses ainsuse tüvele lõpp -s a book books a street streets a day days a pupil pupils 2) kui ainsuse tüve lõpus on -s, -ss, -sh, -ch, -x, siis lisatakse mitmuses lõpp -es a bus buses a glass glasses a bush bushes a watch watches a box boxes 3) kui ainsuse vormi lõpul on kaashäälik + y, siis mitmuses y muutub i- ks ja lisandub -es a country countries a factory factories a fly flies a story stories 4) kui ainsuses oleva sõna lõpul on täishäälik + y, siis mitmuses lisandub -s a boy boys a toy toys a key keys a monkey monkeys 5) erandlikult on mõnede o-lõpuliste nimisõnade mitmuse lõpul -es a potato potatoes a tomato tomatoes a hero heroes
annaabi.ee 
