KARJÄÄRIÕPETUS 1. 3. Võimed. Huvid 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Võimed Võime on isiksuseomadus, mis võimaldab sooritada midagi heade tulemustega. 3 Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5 Võimed saame jagada: · Keelelised · Loogilis-matemaatilised · Ruumilised · Kehalised · Muusikalised
Negroid-Caucasoid (USA, GB, Jamaica, SA) IQ = 66-94, m = 85 Amerindians IQ = 75 -97, m = 89 G. Soolised erinevused vaimsetes võimetes Üldandekus F>M SB: balanseeritud ülesanded WAIS : M>F - Information, Comprehension, Arithmetic, Picture Completion, Block Design F>M - Similarities, Vocabulary, Digit Symbol M=F - Digit Span, Picture Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2
Negroid-Caucasoid (USA, GB, Jamaica, SA) IQ = 66-94, m = 85 Amerindians IQ = 75 -97, m = 89 G. Soolised erinevused vaimsetes võimetes Üldandekus F>M SB: balanseeritud ülesanded WAIS : M>F - Information, Comprehension, Arithmetic, Picture Completion, Block Design F>M - Similarities, Vocabulary, Digit Symbol M=F - Digit Span, Picture Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2
VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA SISSEJUHATUS Õppimine Vaimsed võimed Inimene õpib kogu elu 1. Otsesed õpistrateegiad 2. Kaudsed õpistrateegiad Kokkuvõte Kasutatud materjal ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes.
pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised arvud: 3 koera, 3 rändamis katset, 5)Tegelased on vastandlike omadustega: hea, kuid vaene talumees ja rikas, kuid õel kutsar 6)Õnnelik lõpp: Halb sai surma ja head said õnnelikuks 2
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES
TUTVUMINE ,,SEKRETÄR I, II" KUTSESTANDARDIGA Antud töös tutvusin ,,Sekretär I, II" kutsestandardiga. Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks. TABEL
· Kohtade süsteem o Käid mõttes (mitte füüsiliselt) läbi kõik kohad, kui oled midagi kaotanud, siis võib meelde tulla, kuhu asja panid o Mäletad, mida sa muusika tunnis nt tegid väiksena · Rahvaluule vormivahendid o Seosed, riim aitab meelde jätta o Riim, rütm, seosed aitavad luuletusi meelde jätta · Materjali organiseeritus o Kui asjad on organiseeritud, siis jäävad asjad paremini meelde Vaimsed võimed · Võimed- Looduse poolt kaasa antud omadused; ei ole meie teadmised, vaid omadused, millegi tegemiseks · Oskused- Praktilised oskused, mis tekivad võimete baasil; omandatakse elu jooksul · Võimed: o Üldvõimed · Üldine võimekus ehk üksikud võimed kokku o Üksikvõime Võime mingil konkreetsel alal · Arvutamise eeldus o Erivõime Võimed mingil kunstilisel või looval alal
Introvert- skisotüümne; on vaikne ja kinnine, armastab tegutseda üksinda ja ei talu suurt seltskonda(leptosoom; atleetis-muskulaarne). Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-..
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
KEHALISED VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE 12. Klass Kehalised võimed • Seoses sporditreeningu vahendite klassifitseerimise ja nende sisu määramise vajadusega võeti juba 1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine
sees üksi elktrooniline aparaat. Samal ajal kui nelik oli jõudnud Hekate Varjuderiiki, kuulis San Francisco Enoch Enterprises keldris vangis olev Perenelle Morrigani ja Dee plaanist äratada kurikuulus kassjumalanna Bastet. Ta saatis hoiatuse ühe vaimu kaudu, et Hekatet ja Maailma Puud tahetakse rünnata ja Bastet kutsutakse appi. Flamel sai teate õhtul kätte ning tal oli omalgi plaan, et Hekate kaksikute võimed homme ärataks ja tagamaks mingigi võimaluse, et kaksikud järgnevad päevad üle elaks. Iidne Sugu- jagunes kaheks: need kes tegid inimestega koostööd ja need kes pidasis neid orjadeks ning toiduks. Senuhet- Basteti teener, kes järgnes alati oma kassjumalannale ja osales Maailma Puu juures asuvas lahingus. Maailma Puu lahingusse tulid ka varesed ja kassid, kelle emandad olid ka kohal: Morrigan ja Bastet. Samuti kahe kumera Egiptuse mõõgaga Bastet ja viimaseks Jää mõõgaga Dee
Teadvuses olevaid nähtusi ja kujundeid hakatakse seostama sõnadega ning nii kasutatakse keelt rohkem oma mõtete väljendamiseks. 7. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas. Fluiidne intelligentsus suureneb u 20.-30. eluaastani ja hakkavad siis langema, kristalliseerunud võimekus aga võib suureneda kogu elu, samuti on see vanematel inimestel ka suurem, selles mängib rolli ka kogemuste osa. Kuigi vanemana muutuvad füüsilised võimed nõrgemaks, on siiski ka vanas eas vaime võimekus kõrge ning kõige olulisem tegur on siiski oma vaimseid võimeid kasutada. 8. Meeste ja naiste võimed on üldiselt üsna sarnased, kuid tüdrukutel on tavaliselt paremini arenenud keelelised võimed, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Käitumise erinevused tulenevad põhiliselt kasvatusest, kuna ühiskonnas rõhutatakse kasvatamisel meeste ja naiste kasvatamise erinevust. Erinevused võivad
· Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja
ELUKUTSEVALIK JA AMETID Sisukord 1. Elukutsevalik................................................................................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ....................................................................
Lima. WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977): Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit juhtida. Testide ja vaatluse põhjal. Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos.
Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3
Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985)
.............................................................................. 9 4.1. A-tüüp inimesed...............................................................................................................9 4.2. B-tüüp inimesed............................................................................................................... 9 4.3. C-tüüp inimesed............................................................................................................... 9 5. Võimed ja oskused................................................................................................................10 5.1. Võimed...........................................................................................................................10 5.2. Oskused..........................................................................................................................10 6. Elukestev õpe............................................................................
Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed praegu. Tänu sellele, aga suurenevad inimese vaimsed võimed ja suudetakse luua praegu kujuteldamatuna tunduvaid asju. Näiteks suudetakse luua abivahendid, mille abil saab elada teistel planeetidel, või koguni teises galaktikas. Tegelikkuses ei pruugiga 10 000 aasta pärast inimkonda üldse eksisteerida. Inimkonna hävinemise võib põhjustada inimene ise kui ka mõni looduskatastroof.
Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga (mida eile tegin, mis mul seljas oli) Amneesia- lühiajaline mälu kaotus, episoodilise mälu lünk. Näiteks avarii tagajärjel ei mäleta, kuidas avarii juhtus. Protseduuriline mälu- kehamälu, selgeks õpitud tegevus Kognitiivne kaart- 7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet
ISELOOMU KUJUNEMINE Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju palju tegurid: 1. temperamenditüüp; 2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15. elukutse omandamine; 16. ameti eripära; 17
korrapära,on usaldusväärne. Ekstravertne- [tsüklotüümne-selline inimene armastab teguitseda koos teistega,tal on palju sõpru ja tuttavaid ning ei talu üksindust(koleerik ja sangviinik ning püknik]pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole.Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega,mistõttu on tal rohkesti sõpru,kellele räägib meeleldi oma mõtetest ja tundmustest.Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6. Võimed: üksik-võimed mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa nt põhimälumaht ja tajukiirus-, eri-võimed mis avalduvad teatud kindlal alal ja teistele avalduvad need teatud kindlal ajal ja üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad verbaalsetest,matemaatilistest,taju,ruumilistest,kujundlikest mõtlemiste võimetest. 3-3-5 laulmine ja musikaalsus, 4-7 joonistamine, 10-12 füüsikalised matemaatilised tehnilised, 13-16 kirjanduslikud võimed
· naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevnenud sotsiaalsed suhted · paranenud enesekindlus · kogemus eesmärkide seadmisest Inimese kehalised võimed kujunevad välja u 21/22 eluaastaks. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava(2008) järgi Valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: · tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu · suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel · tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas · mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele · järgib esmaseid hügieeni ja ohutusnõudeid. Kõik oleneb, kui huvitavaks tehakse tund: · aeg - millal toimub
....................................................................... ............................................................................................................................................................ organismi vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. b) Refeks ................................................................................................................................................ 3)Millised võimed määrab ära vasak ajupoolkera? lugemine kirjutamine rääkimine a) ............................................ c) ........................................... e) .......................................... 4)Otsusta, millise peaaju osaga on tegu? väikeaju a) Kooskõlastab erinevaid liigutusi ...........................
.................................................................................................4 1.3Silmavärvus.................................................................................................................4 2.Kasv ja kaal...................................................................................................................5 3.Peaaju maht...................................................................................................................5 4.Vaimsed võimed............................................................................................................6 5.Inimrass.........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................7 Sissejuhatus Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens, ei ole võimalik leida kahte
Inimese individuaalsed omadused Igale inimesele on midagi, mis teeb ta ainulaadseks. On see iseloomuomadused, tema võimed, huvid... Inimestel võivad olla erinevad iseloomuomadused, vahest isegi samad kuid nad pole siiski mitte kunagi täielikult sarnased ja midagi eristab neid alati. Siit ehk ka väljend, et ,,Sind ei asenda mitte kunagi mitte keegi". Ma olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on"
keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest.
kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ; meeleolu) Stressi tekitajad : müra ; aja puudus ; tülid ja vaidlused,pinged jne. Juhile vajaminevad võimed : Oluline on kaasliikleja usaldamine. Primaarseks ehk tähtsaks tuleb arvestada ohutusnõudeid . Korra allikaks ei ole keelud ega käsud vaid kultuur. Liikluskultuur = liiklejate omavaheline suhtlemine + liiklus järelvalve tegevus + liiklus korraldus . Olukorra hindamise võime . Ø Väldi ohtlikke olukordi. Ø Tegutse õigesti, kui oled sattunud neisse. Ø Vii tagajärjed minimaalseks . Tähelepanu jaotus võime . Eralda oluline ebaolulisest
on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16-18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.
ei tule mul midagi välja. Erilised psüühilised seisundid Füüsiline koormus organismi seisund Psüühiline seisund sooletrakti seisund Rasedusega seonduvad meeleoluhäired Üleminekueaga seonduvad meeleoluhäired Õnnelikkus psüühiline seisund Haigus psüühiline seisund Merehaigus psüühiline seisund (hirm) Psüühilised omadused Isiksuse psüühilisteks omadusteks on: temperament, iseloom ja võimed, harjumused, veendumused. Temperament Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses. Temperament Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele,
(seda laulu on salvestanud üle 150 laulja üle kogu maa). ROLLID: Admetus Alonzo-üsna imelik musta- ja valgekirju kass. Asparagus "Gus"-teatrikass. Bombalurina-väga ilus emane kass, he sõber ja võimalik et ka Demetri õde. Bustopher Jones-paks kass(kaalub 25 naela). Ta on üsna pidulik. Carbucketty Cassandra-salapärane emane, kes paistab pärit olevat Egiptusest. Coricopat-Tantomile partner. Arvatakse, et nad on nõia kassid, sest neil on maagilised võimed. Demeter-hea sõber ja ilmselt Bombalurina õde. Etcetera-kassipoeg unikaalse karvaga ja väga rõõmsa iseloomuga. Grizabella-glamuurne vana emane kass. Jellylorum Jemima-üks kassipoegadest, üpriski andekas laulja. Jennyanydots-kass, kes ´´aitab´´ hiirtel ja putukatel olla vähem räpased. Macavity-kuri kass, kes proovib röövida Deuteronomy, et tagada oma uuestisünd. The Magical Mr. Mistoffelees-kass, kellel on maagilised võimed.
Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse
Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.
a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Õige 8. Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega. üksikvõim spetsiifilised võimed, mida ei ole võimalik jaotada osadeks (nt. taju või reaktsiooni kiirus) ed erivõimed võimekus mingil konkreetsel alal (nt. ruumiline võimekus) üldvõimed erinevate võimete kogum ÕIGE 9. Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c
karjääriküpsusele. Inimese ülesandeks liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid. Donald E. Super on öelnud: Igal indiviidil on unikaalne komplekt huvidest, võimetest ja isiksuseomadustest. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseomaduste komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muutumatud aja ja kogemuse tulemusena võivad teiseneda. Superi teooria: kutse valik Donald E. Super on kirjeldanud seda teooriat oma raamatus ,,The Psychology of Careers". Ta on jaganud selle teooria järgmistesse vanusegruppidesse: kasv, uurimine, väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv See hõlmab eluaastaid 3 13. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste tekkimine.
·Õpioskused - enesetundmisel põhinev oskus valida oma õpingud, kavandades ise oma ajad, vormid, omandamise tehnikad. ·Järjekindlus, visadus - võime säilitada õpimotivatsiooni, taluda ajutisi tagasilööke eesmärke silmist kaotamata. Arvatakse, et täiskasvanueas on õppimisvõime oluliselt madalam kui lastel või noortel. Tegelikult on uuringud tõestanud, et inimese intellektuaalsed võimed kasvavad keskmiselt 25. eluaastani. Järgneva ajaperioodi jooksul intellektuaalsed võimed ei kahane, vaid säilivad ning 40.-50. aastates inimeste õppimise tulemuslikkus võib olla isegi suurem kui 20-30-stel. Inimese õpivõime püsib stabiilsena 20.-50. eluaastani ja alles seejärel algab järk-järguline langus, mis on seotud pigemelustiili muutumisega, mitte otseselt vanusega. Sellegipoolest on täiskasvanueas õppimisel teatud iseärasused, mida võib ka seostada vanusega
Laopidaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada iseseisvalt töös esile kerkivaid probleeme ja leidma alternatiivseid lahendusteid. Töö eeldab loomupärast korra- ja puhtusearmastust, hoolikust ja täpsust. Laopidaja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Laopidaja III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav haridustase keskharidus. Lisaoskused ja -teadmised Tootetundmise alused Jaekaubandus Isikuomadused ja võimed 1) ausus 2) korrektsus 3) täpsus 4) füüsilise koormuse ja pinge taluvus KEHTIVUSAEG Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu. KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskused ja -teadmised tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele. Põhioskused ja -teadmised kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.
Enese kasvatuse põhilülid oneneseanalüüs, arendav praktiline tugevus ja enesekontroll. Kasvatuse edu sõltub suuresti sellest, mil määral temaga liitub enesekasvatus. ISIKSUSE OMADUSED Inimeste kui ühiskonna olendite omavahelist eripära näitavad kõrgema integratsioonitasemega tunnused. Eristatakse suundust (nt. huvid, suhtumused, hoiakud, väärtusorientatsioon), iseloomu (egoism, laiskus, rõõmsameelsus, püsivus), võimeid (intelligentsus, loovus, organisatoorsed võimed, musikaalsus) ja temperamenti (liikuvus, tasakaalukus). Kõiki isiksuse omadusi on vähem või rohkem mõjutanud bioloogilised ja ühiskondlikud tegurid. Suundus moodustub peamiselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, bioloogilise teguri osa on väike. Temperament on sünnipärane ja muutub elu jooksul suhteliselt vähe. Võimed avalduvad ja arenevad tegesuses ning alluvad juhtimisele ja 3
Spordi tegemine on väga kasulik kopsudele ja südamele. Mida rohkem inimene treenib seda rohkem suudab süda pumbata verd. Lisaks tuleks spordikava muuta mitmekesiseks, et tervis oleks hea ning keha vormis. See tähendab, et ei tohiks ainult joosta, ujuda, suusatada ja palli mängida vaid tuleks ka võimelda ja teha erinevaid jõuharjutusi. Kuid tuleb ka vältida ületreenimist. Ületreenimisest võib tekkida südamelihase põletik. Kui sporti ei tehta siis vaimsed võimed alanevad, tähelepanu hajub, väheneb südamelihaste verepumpamise jõud, võib tekkida rasvumine, jäädakse lihtsamini haigustesse ja veel mitmeid teisigi tervise hädasid. Inimesed, kes ei tee sport ning viibivad suurema osa oma ajast arvutis, laisklevad diivanil, kasutavad igal võimalusel trepide asemel lifti ja jalutamise asemel mootorsõidukit, on palju tihedamini haiged kui inimesed, kes võtavad paar korda nädalas aega, et teha sporti
Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas.) Muusikakasvatuses on tähtsal kohal laulmine, mida peetakse lastele kõige vastuvõtlikumaks musitseerimisvormiks. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimesest lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed. Selleks, ei pea olema sündinud muusikuks, et tegeleda muusikaga ja laulmisega. Eelkoolieas lastel on väga suur matkimis- ja häälitsustarve, mida saab kasutada lauluoskuse arendamiseks. Alustada tuleb lihtsatest imiteerimis harjutustest ja mängudest.(linnulaul, loomahääled, linnahääled, autosignaalid jne
milligrammi või rohkem kui 2,5 promilli veres. 5)Millised tunnused kaasnevad inimesel joobe astmetega? V: 0,2-0,3 promilli- kerge lõdvestumine, paranenud meeleolu 0,4-0,6 promilli- soojus ja lõdvestumine, liialdatud käitumine, emotsioonid on võimendunud 0,7-0,9 promilli- tasakaal häirinud, nägemine ja kuulamine halvenenud. Enesekontroll on häiritud 1,0-1,2 promilli- Eufooriline tunne, motoorsed võimed, arutlusvõime ning mälu tugevalt häiritud 1,3-1,5 promilli- Puudub tasakaal, hägune nägemine, raskusi rääkimise ja kõndimisega. 1,6-1,9 promilli- Tugevad negatiivsed emotsioonid, agressiivne. Motoorsed võimed tugevalt kahjustunud. üle 2 promilli- Segaduses, oimetu. Kõndimiseks on abi vaja. Iivelduse tunne. üle 2,5 promilli- Emotsionaalselt tundetu. Psüühilised, füüsilised ja tajufunktsioonid on tugevalt häiritud.
Ekstravertne pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma suhtlemisoskuse ja isesesivusega,rohkesti sõpru,räägib meeleldi tunnetest,armastab naeru,nalju ja vaheldust,teda ei saa usaldada. Emotsionaalselt stabiilne need inimesed on kindlad,muretus ja usaldusväärsed,tunded on püsivad ja vahelduvad vaid pikkamööda. Neurootiline tundlik,rahutu ning katlikud, neurootilise ja ekstavertse koosesinemisel tähendab see suuri tujumuutusi. Võimed Võimed on inimestel individuaalsed omadused,mille tulemusel üks samas vanuses,sama koolituse juures ja kultuuris suudab paremaid tulemusi saada,kui teised või vastupidi. Võimed avalduvad tegevuses.Võimete välja arenemiseks on vaja geneetilist paasi ja head kasvu keskkonda. Võimete liigid; Üksikvõimed võimed,mis on seatud mingi psüühilise protsessiga ja mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt: mälumaht,taju kiirus,mõtte paindlikus. Erivõimed- avalduvad mingil kindlal alal
teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes,
Ekstraverteeritus-introverteeritus- kas reageeritakse rohkem völiskeskkonnale või sisemaailmale. Sangvinik on madala sensitiivsusega,reaktiivne,aktiivne,kiire tempoga, paindlik, ekstraverteeritud isik. Koleerik on madala sensitiivsusega, väga kõrge reaktiivsusega, kiirete reaktsioonidega, regiidne ja ekstravertne isik. Flegmaatikust iseloomustavad madal sensitiivsus ja reaktiivsus. Melanhoolik on väga tundlik, madala reaktiivsuse ja aktiivsusega,aeglase tempoga, rigiidne ja introvertne. Võimed(sposobnosti) Iga laps on omal viisil genius ja iga genius- laps. (A.Schopenhauer) Inimese võuimed tihti õhte ritta tema kogemuste, teadmiste, oskuste ja vilumustega, mis on mõnel määral hägustanud selle mõiste tähendust. Võime ehk võimeks pole kaugeltki seesama mis mingil alal tegutsemise võimelisus. Võimed ilmnevad, virguvad ja arenevad üksnes nende tegelikul kasutamis. Ehkki võimed peegelduvad vilumustes, oskustes ja teadmistes, ei võrdu need mingil juhul viimastega
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
TÄISKASVANUIGA VARANE TÄISKASVANUIGA (eluaastad 20/22-40) Selles eas tegeletakse aktiivselt karjääriplaneerimisega ning enamasti omandatakse lapsevanema roll. Füüsiline vorm on hea ja mitmed tegelevad töö kõrvalt hobidega. KESKMINE TÄISKASVANUIGA (eluaastad 40-65) Selles eas on rohkem aega tegeleda iseendaga ja oma hobidega. Lapsed lahkuvad kodust ja vanemad ei vaja veel nende toetust. Kehalised ja vaimsed võimed hakkavad tasahaaval halvenema, kuid kasulik on hoida ennast pidevalt toonuses ja hoolitseda nii keha kui vaimu eest. HILINE TÄISKASVANUIGA (eluaastad üle 65) Selles eas on võimalik olla rahul elatud eluga. Füüsilised ja vaimsed võimed halvenevad järk-järgult ning kohanetakse suurema sõltuvusega teistest, mis võib kaasa tuua vajaduse elu ümber korraldada. Oluline on suhtuda ellu positiivselt,
Õnn Päritolu, rahulolu Sotsiaalsus pärilikkus Huvid, motivatsioon Jsiksus KeskkondÕpitud abitus Tunnetustegevus Tähelepanu, mälu Vaimsed võimed Iseloom, emotsioonid Õpioskused Füüsiline tegevus temperament
annaabi.ee 
