Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala Ugandi Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal Väge suunati maagiaga. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on kusagil juba määratud ja et teadja inimene oskab tulevikumärgid olevikust üles otsida. Surnute ja hingedega seonduv oli tähtsal kohal. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied. Tervikuna oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis kui kindel religion.
annaabi.ee 
