Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala. Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Arheoloogia – ehk muinasteadus on ajalooteaduste haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Muinasaeg II rida 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse?
jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek.
- (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM. Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere
metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr
-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg: · Vanane rauaaeg (V saj eKr I saj pKr) · Vanem rauaaeg (I saj V saj keskpaik pKr) · Keskmine rauaaeg (V saj teine pool VIII saj lõpp) a)
Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6. Mis materjali kasutati põhiliselt Eesti aladel pronksiajal? Kivi, luu, sarv 7. Kunda kultuur ( Pulli, Kunda), kammkeraamika kultuur ( Valma, Riigiküla), venekirveste kultuur ( Ardu). Erinevused ja sarnasused? Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika e kultuur venekirveste kultuur Aeg Mesoliitikum, 9000 a Neoliitikum, 3300 a 2500 a eKr eKr eKr
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum
nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200 Ajalooline aeg:Periood keskaaja algusest kuni tänapäevani . Seda uuritakse kirjalike allikate toel. Eesti keskaeg- 1201-1558
maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u5000-1800a. eKr Pronksiaeg...vanem pronksiaeg u1800-1100a. eKr noorem pronksiaeg u1100-500a. eKr Rauaaeg...vanem rauaaeg eelrooma rauaaeg u500a. eKr - 50a. pKr rooma rauaaeg 50-450a. pKr keskmine rauaaeg u450-800a. pKr noorem rauaaeg
• Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades
Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne
Eluviis rändav Eluase ritvadest koonusekujulised püstkoja laadsed nn kodaelamu NEOLIITIKUM Alguseks 5000-1800 eKr savinõude või keraamika kasutuselevõtt. Savinõud valmistati savist. KAMMKERAA- Ümarapõhjaliste Küttimine, Enamasti jõgede Tähtsamaid surnuid MIKA 4000 eKr savinõude kalastamine, korilus. ja järvede ääres, sängitati asula välispind ilustatud, mõned territooriumile, peamine tööriistade mererannal, vahel elamu
Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist
Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV Ajalooline aeg Mesoliitikumis kõige rohkem tegid inimesed endale riistad kivist, luust ja sarvest: o tulekindel kvarts- väikesed tööriistad (kõõvitsad, nooleotsad) o kristalne kivim-suuremad tööriistad (kivikirved, talbad)
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub
Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed)
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri
Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum: arvatakse, et kiviaeg üldse hakkas kuni 2 000 000- 5 000 000 aatat tagasi. Vanemat kiviaega ei ole Eestis mõtet eristada, sel ajal kattis Eesti alasid mandrijää. Kuid siiski on võimalik, et juba jää taandumise ajal vanema kiviaja lõpus jõudsid Eestisse esimesed inimesed. b) Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum: 9000-5000 aastat eKr. c) Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum: 5000-1800 aastat eKr. Keskmine kiviaeg - Algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi. Eestis oli keskmisel kiviajal maad hoopis vähem, kuna suur osa oli veel mere all. Peipsi järv oli olemas põhiliselt vaid põhjaosas, Võrtsjärv seevastu oli praegusest palju suurem. Siin leidus rohkesti metsa, kus kasvas palju kaski ja mände. Asustus paiknes tol ajal peamiselt siseveekogude juures, keskmise kiviaja lõpuosas ka mererannas
EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat
- hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teooria, mis võidab järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör- ja kamm-keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi
Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr )
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200)
5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega.
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud
5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega.
jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi (reviire) Vastavalt toiduallikale vahetati hooajaliselt elukohta püügiala piires, perioodi lõpus võisid tekkida emakülad Oluline jaht (kobras ja põder), kalapüük, korilus. Viimaste osatähtsust on raske hinnata jääkide mittesäilimise tõttu NEOLIITIKUM ehk NOOREM KIVIAEG Eestis loetakse mesoliitikumi piiriks keraamika kasutuselevõttu. Jõudis Eestisse kultuurlaenuna. Baltikumi aladel Narva kultuur, Eestis 5000 eKr. Seni teadaolevad varase keraamikaga < 25 leiukohta rannikul, peegeldab uurimistaset Varase keraamika perioodist on leitud tuleasemeid, hoonete jälgi üksnes 1 kohas, matuseid on väha ja väheste hauapanustega
eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka aega kattis Eestit mandrijää ja see sulas alles 13000 a tagasi. Enne jääaega puuduvad andmed eesti kohta. Sest jää ja vesi viisid ära kõik, mis siin võid leiduda. Eesti muinasaeg algab mesoliitikumiga, mis on periood esimeste inimeste ilmumisest muistse vabadusvõitluse alguseni. Jää taandus kagu-loode suunaliselt. Kohe ei saanud peale tormata, sest alguses tekkis taimestik, siis loomad ja