Templivendade (Kristuse ja Saalomoni Templi Vaesed Rüütlid) ordu asutati 1118. a. Jeruusalemmas. Asutajaiks olnud üheksa prantslasest rüütlit, eesotsas vaesest, aga nimekast Champagne'i aadlisuguvõsast pärit Hugues de Payens'iga. Oma peamiseks eesmärgiks seadis ordu palverändurite kaitsmise ja võitluse väärusuliste muhameedlaste vastu. Templirüütlite tunnusmärgiks oli valge mantel punase ristimärgiga seljal. Muhameedlaste hulgas olid templirüütlid enim kardetud. Templirüütlite armee suuruseks on hinnatud umbes 6000 meest, neist 1000 rüütevenda ja 5000 teenijavenda. Pärast viimse ristisõdijate linna, Akkoni langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks
ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni. See maaomanikest ratsaväele tuginev arengurida pani aluse läänidel ja üleminekule feodalismi. 3) Germaani riikide vägevate huvi alates 6. sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4)
arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak
eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid orjusesse, vaid vähesed jõudsid tagasi koju. Gustave Dore ,,Laste ristiretk" Ristisõdijate lüüasaamine Võimetus muhameedlaste rünnakuile vastu panna. Viimase tugipunkti Akka langemine. Jeruusalemma kuningriik lakkas olemast. Kaotuse põhjused Sõjaline ebaedu. 13. sajandi põllumajanduse areng. Talupoegade huvi kaugele minekust kadus. Kuningavõimu tugevnemine. Kasumlik teenistus kuninglikus väes. Tagajärjed Eesmärke ei saavutatud: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste
Araabia poolsarel elavad hõimud. Muhamedi haud Mediinas on palverännakute armastatud sihtpunkt. Islam rõhutab, et Muhamed oli inimenene, mitte jumaldamise objekt. Sellele vaatamata on ta prohvetite ahelas viimane ja ühtlasi tähtsaim Allahi saadik. Ta on vahendanud inimkonnale Jumala tahte koraani. Oma nägemustes ühendas Muhamed judaistliku ja kristliku ainese erilaadseks araablaste mugendatud monoteistlikuks raamatu usundiks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast
jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõja 13. sajandi alguses viis läbi paavst Innocentius III, mida seostatakse ka Eesti alade vallutamisega. Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige rohkem võitsid nendest Itaalia kaubalinnad, kes suurendasid idakaubandusest saadavaid
palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast
Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII Vaimulikud ordud ja kloostrite elukorraldus Vaimuliku ordud: Benetiktlased Tsistertslased Kerjusmungaordud FEODAALTSIVILISATSIOON ... on feodaalide ühiskond Sõjast ja sõjapidamisest oli saanud paljude inimeste elu mõte ja peamine sissetulekuallikas. Rekonkistatähendab Pürenee poolsaare tagasivõitlemist muhameedlaste käest. Mauri tsivilisatsioontähendas see vallutust sõna otseses tähenduses. RISTISÕJAD Need on Lääne Euroopa feodaalide ja kiriku tegelaste vallutussõjad Lähis Idas 11.13 sajandil. Eesmärgiks oli vabastada ristiusu pühad paigad muhameedlaste käest. Tegelikud eesmärgid olid: Paavst soovis laiendada ristiusu mõju piirkonda. Euroopa riikide kuningad (Suurbritannia,Prantsusmaa,Saksamaa)soovi
I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond. Vaimulikud rüütliordud Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt. Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale. Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus
Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak
Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak
vaesust,mille tõttu olid rahva seas populaarsed.14.saj pöörasid tähelepanu haridusele. 2)Dominiiklaste ordu-paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks keskajal. 3)Tsistertslased-lähtus Benedictuse reeglist,kuid nõudis vahel lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Rekonkista:mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõitmist muhameedlaste käest,nii nagu augustiinlik ''püha sõja'' idee seda ette nägi.Selle protsessiks oli senistest piiridest väljatungimine,vallutus,millele anti tagasivallutuse õigustus.Ristisõja põhjused:püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma uhtohjad.Pidid suurendama paavsti autoriteeti.Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Ristisõja tagajärjed:Jeruusalemm ja Püha Maa
Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust. Ristisõjad olid kokkuvõttes minu arvates täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei suudetud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Minu arvamus on see, et iga konflikt on kontakt
· Kuues ristisõda 12281229 · Seitsmes ristisõda 12481250 · Kaheksas ristisõda 1270 · Üheksas ristisõda 1 Millised olid ristisõdade tagajärjed? Ristisõjad olid kokkuvõttes täiesti mõttetud ettevõtmised,sest nendega ei suutetud suurt midagi muuta. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Kõiks esialgsed plaanid jäid teostamatta: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Need tõid kaasa vaid hulgaliselt inimohvreid . Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt
seaduste täitmisest). India iseseisvusvõitlust juhtis Mahatama Gandhi, ta rakendas vägivallatuid võitlusmeetodeid nt. Näljastreik. Iseseisvusliikumine oli üks peamisi tegureid, mis sundis Inglismaa India iseseisvumisega leppima. II MS-i lõppu 1947 aastas otsustas Inglismaa valitsus jaotada India usupõhjal kaheks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Sellele kaasnesid poliitilised konfliktid ning kokkupõrked hindude ja muhameedlaste vahel. Seal sai surma Mahatma Ghandhi. Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. 1950 aasta põhiseaduse vastuvõtmisega sai Indiast vabariik. Indias olid tõsised majandusraskused. 1980 aastad olid India ajaloos sammuti täis ärevaid sündmusi. Aastakümne alguses elavnesid jällegi separatistide tegevus. 1984 aastal mõrvasid separatistid Indra Gandhi. Tänapäeva India elu on tõsiselt kirju. Pindala 3 287 590 km²
25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusesse. Päev enne seda oli kohale saabunud Louis' vend Charles, kes võttis ristisõja juhtimise enese peale. Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda. Ristisõdijate lüüasaamine. Ristisõdijate riigid ei suutnud muhameedlaste rünnakuile kuigi kaua vastu panna. 1268. a vallutasid egiptlased Antiookia. Riigikesed suruti kokku kitsale rannikuribale ning purustati üksteise järel. 1291. a langes viimane tugipunkt Akka. Jeruusalemma kuningriik lakkas olemast. Lõppemise põhjused. Põhjuseks ei olnud ainult sõjaline ebaedu. XIII sajandi lõpul arenes jõudsasti põllumajandus, mistõttu talupojad polnud enam huvitatud kuhugi kaugele sõdima minekust. Rüütlite seisund muutus seoses kuningavõimu
teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Vasakul Damaskuse Suure mosee plaan. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad
· Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja
· lääne haridus alahindab sügavamaid, vaimseid väärtusi, soodustab teaduslikke uurimusi usu arvelt · islam peab tähtsaks teadmiste seostamist vaimsete eesmärkidega · haritud araablased on õppinud leidma tasakaalu tänapäevase elu ja traditsiooniliste väärtuste vahel Fundamentalism : · islamiriikidele omane ühisjoon : lahtiütlemine lääne moraalist ja käitumiskoodeksist, kui se on vastuolus islami traditsioonidega · dzihaad muhameedlaste jõupingutused elada ja korraldada oma ühiskonda vastavalt islami põhimõtetele, enda ja oma vaimu täiustamine · fundamentalism annab uue identiteedi neile, kes on kaotanud oma sotsiaalsed või vaimsed tavad, määratseb usklike maailmavaate, annab protestidele ideoloogilise põhjenduse, lubab paremat elu utoopilises islamiriigis · tagasipöördumine islami seaduste juurde, islami tõekspidamiste tähendus uues valguses Uskumused ja väärtushinnangud :
Need keeled on hindi, urdu, gudzarati, bengaali, marathi, pandzaabi, oria, assami ja kasmiiri keel. Lõunas seevastu räägitakse draviidi keeli, mis pärinevad ürgelanikkonna dialektidest ja millel pole Põhja- India keeltega mingit sugulust; need on telugu, tamili, kanaresi ja malaialami keel. Kultuur Kui kohatakse hindut, siis ei tervitata mitte kättpidi, vaid pannakse käed piiblikus harduses rinna kõrgusel kokku ja öeldakse: Namaste. Usk Delhi keskel asub muhameedlaste punane hiiglamosee, mis on India suurim ja islami maailma üks tähtsamaid. Kui muezzin õhtuti palvusele kutsub, siis kogunevad kümned tuhanded oma nelinurksetele sisehoovidele palvele, kummarduvad ida poole ja kiidavad Allahit.
Selles pidi olema vaid üksainus jumal ja tolle nimi oli Allah. Kõik inimesed pidid talle vaieldamatult kuuletuma. Meka kaupmeestele ja Kaaba templi preestritele ei meeldinud Muhamedi tegevus. Nad kartsid et, kui islami usk võidule pääseb, ei austata enam vanu jumalaid ja nende tulud jäävad saamata. Nad hakkasid Muhamedi taga kiusama ja mees aeti Mekast minema naaberlinna Mediinasse. See juhtus 622. aastal. Aastal 622 algas ka muhameedlaste ajaarvamine. Kui Muhamed oli Mediinas ja kuulutas seal oma usku, kogunes talle palju toetajaid. Lõpuks aastal 630 sõitis Muhamed koos toetajatega tagasi Mekasse ja muutis Kaaba templi Allahi pühakojaks. Mekast sai muhameedlaste püha linn. Aastal 632 Muhamed suri. Koraan ja islami usu kombed Muhamedi õpetustest ja ütlustest valmis islamusuliste püharaamat koraan. Pärimuse järgi usutakse, et koraan oli algselt kirjutatud rohelistele palmilehtedele.
Keskaja-triloogia ,,Põlev lipp" ,,Viimne linn" ,,Surma ratsanikud" 1266-68, Saksamaa, Itaalia. Noor Kujutab ristisõdade aega, teas 1302-1311 Saksa hertsog Konrad von lõppeb püha linna Akkoni Seikleja Pedro de Casarmana Hohenstaufen peab võitma langemisega muhameedlaste kätte võitleb koos palgasõduritega franki kodumaale tagasi Sitsiilia Süürias 1291. rüütlite (tapsid Konradini) ja kuningriigi (Lõuna-Itaalia). türklastega (hävitasid Akkoni). Vaheteos ,,Imede saar" Tegevus toimub 14. sajandi keskel utoopilisel Allotria saarel.
füüsilist tööd.Kerjusmungad-kerjusmunga ordu liikmed,kes algselt pidid elatuma kerjamisest ja kelle peamiseks tegevuseks jutlustamine.Dominiiklased-dominiiklaste ordu liikmed,kes paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Frantsisklased-frantsisklaste ordu liikmed,kes olid rahva hulgas väga populaarsed tänu oma lihtsusele.Skriptoorium-munkade ümberkirjutustööde ruum. Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest.Ristisõda-sõjakäik 11.-13-saj.,mis oli enamasti paavsti poolt algatatud kuna ta tahtis enda kätte haarata kristliku maailma ohjad.Gregorius VII-1073-1085 Rooma paavst,kes võitles muutuste eest-Gregoriuse reformid.Aquino Thomas-keskaja tuntumaid teolooge.Katoliku õpetuse arendaja.Benedictus Nursiast-520.-530.aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli.Rajas kloostri Itaaliasse ja pani aluse benediktlaste kloostri levikule.Dominicus- dominiilkaste ordu rajaja
750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo-Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab)
III - põhjuseks oli Jeruusalemma langemine, osalesid Saksa, Prantsuse ja Inglise väed. Jeruusalemma tagasi ei saadud. IV - Paavst Innocentius III oli algataja. Bütsants sai suure tagasilöögi. Ristisõdijad lõid Ladina keisririigi. Veneetsia sai olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Mingi lahenduseni sõda ei viinud. Tagajärjed Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Sellegipoolest mõjutasid need seõjad tuntavalt Euroopa arengut. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. 5
mistõttu on maailm kaotanud palju väärtuslikku ajaloolist informatsiooni varem toimunu kohta ja suursuguseid ehitisi keskajast. Seetõttu on kindlasti maailm kultuuriliselt vaesem ja vähem arenguvõimelisem. Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse. Mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas. Euroopas, sealhulgas ka Eestis on ristisõdade tagajärjeks laialdaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirikud. Eurooplased on võtnud omaks tänu sellele kristlaste kombed ja uskumused, peetakse jõule, lihavõtteid ning teisi kristlikke pühi ja tähtpäevi. Ehkki maailmamõistes ei ole ristiusk ainus usk, on see Euroopas siiski levinuim.
pikkemast lühemale. Mosee- pühamu tunnuseks minarett. 9.kirjuta sobiv nimi. (tuhat ja üks ööd, Tarkuse maja, Avicenna, Averroes, Koraan ,Muhamed) Teaduslik uurimusasutus koos raamatukogu ja observatooriumiga ...Tarkuse maja.... Muinasjutukogu, araabia kirjanuduse tähtteos ...Tuhat ja üks ööd Imearst, arstiteaduse käsiraamatu autor, aga ka astronoom,filosoof ja luuletaja ...Avicenna... Õpetlane ,kes pühendas oma elu Aristoteles tööde uurimisele ...Averroes.... 10. Millised olid muhameedlaste kohustused ehk islami viis tugisammast ? 1. Paastumine Ramadaani kuul. 2. 5 korda päevas palvetamine, näoga Meka poole . 3. 1 kord elus teha palverännak Mekasse. 4. Alamuse andmine (annetamine vaestele). 5. Usk ainult ühte jumalasse Allahisse.
käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damaskuses hiljem Bagdad *10. Saj laguneb Kalifaat tekivad väiksesed killustatud riigid, mida ühendab araabia keel, kultuur, monoteism Ehituskunst : · Mosee ehk pühakoda (kristlik koda on ümber ehitatud islami pühakojaks). Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest , mida igast küljest piiravad sammaskäigud, on ühekordne ja madal. Meka poolses seinas palveniss Mirhab. Vahel on neid ka mitu
* turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus ,, Rolandi laul" lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel, Karl Suure võitlus ,, Laul minu Ciddist" võitleva kangelase eraelu ja hingeline suurus ,, Nibelungide laul" Nibelungide soo hukkust (rahvaste ränne) ,, Lugu Igori sõjaretkest" vürst Igori sõjaretk polovetside vastu 6. Mida ühist ja erinevat on keskaegsetes kangelaseepostes? * Ühised on väärtused vaprus, õilsus, julgus, rüütliau, õilsus. Motiivistik kõigil sarnane reetmine kättemaks. Loodud üsna ühel ajal 11.-13. saj valdavalt. Nad on värsivormis.
1.ristisõdade põhjused Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa
arvamine aga ka moslemi misjon *Araablaste vallutustega seoses levib islam *711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse *Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus *Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis *Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) *8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund *Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile *Koraan on kirj. araabia keeles, tõlked pole pühakiri. *peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) *Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud *Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak KRISTLUS
31. Vladimiri kirikud olid omapärased skulptuurkaunistuste tõttu (reljeefid seinal). 32. Pärast Tatari-Mongoli iket tõusis esile Moskva piirkond (1326. a). Uspenski kirik Moskvas: suhteliselt lihtne kirik, algselt 1 kuppel, petikarkaadid. 33. Kaks ikoonikoolkonda: bütsantslik koolkond (Bütsantsist tulnud maalija Theophanes Kreeklane; külm, jäik stiil); vene koolkond (mahedam stiil). 34. Islami ainujumal on Allah ja tema prohvet on Muhamed. 35. Muhameedlaste pühakirja nimetatakse koraaniks. 36. Islamiusulisi nimetatakse veel moslemiteks, muslimiteks, muhameedlasteks, Hispaanias ka maurideks. 37. Hispaania muhameedlasi nimetatakse maurideks. 38. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna maqdal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka-poolses
elanikega assimileerusid. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi. Kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn
uskunud vägivalda ega tagasihoidlikult ja oli teistele kahju taimetoitlane, ta tegemisse. paastus tihti. · Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka · Ta kandis pea alati kõiki teise üles sama traditsioonilist India tegema. riietust dhotit. ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." · Gandhi uuendamispüüdlused ning vägivalla eitamine hindude ja muhameedlaste vaheliste konfliktide lahendamisel äratas vanameelsetes ringkondades umbusaldust. Nende kahtlustuste tõttu lasi hindu fanaatik Nathuram Godz Gandhi 1948 a. jumalateenistuse käigus maha. · Enne hingeheitmist osutas Mahatma Gandhi käega, et andestab mõrtsukale.
tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis 6. Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus 7. Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil? Mis oli nende loomise eesmärk? – Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu ning palverändurite kaitse. 8. Miks peeti turniire? Mis eristas neid tegelikust lahingust? – Meelelahutuseks, et näidata võimeid, et treenida ja harjutada päris võistluseks ja sõjaks. Erines tegelikust, sest kasutati nüri relvu ja asja mõte polnud tappa. 9. Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid? – Trubaduurideks ja minnesingeriteks. 10. Kuhu rajati keskajal linnad? Mille poolest erineseid need maa-asulatest
India nõudis iseseisvust. Vabadusliikumist juhtisid kaks poliitilist organisatsiooni: India Rahvuskongress ja Muhameedlik liiga. Nende juhid Jawaharlal Nehru ja Mohammed Ali Jinnah olid ühed kõige populaarsemad inimesed Indias. Mathada Gandhit peeti rahva vaimseks juhiks ja südametunnistuseks. 1947. a andis Inglismaa Indiale iseseisvuse ning Briti väed lahkusid sealt 1948. a juulis. Briti India asemele tekkis kaks riiki. Muhameedlaste kogukond ei soovinud elada samas riigis hindudest enamusega ning lõi muhameedlaste riigi Pakistani. See koosnes kahest eraldi asuvast piirkonnast Hindustani poolsaare loode ja idaosas, hõlmas kolmandiku India territooriumist ning seal elas 15% India elanikkonnast. Indias algasid etnilised rahutused, mida üritas lepitada Gandhi, kes 30.01.1948 sai hindu usuäärmuslase käe läbi surma. India ja Pakistani vahel puhkes territoriaalne vaidlus Kashmiri piirkonna pärast. 1947
3.saj eKr Ašoka Suure valitsemisajal (273 – 232 eKr) ühendati esmakordselt kogu India. u 185 eKr Maurja dünastia lõpp, algas poliitilise killustatuse ajajärk. 4. – 6.saj Gupta dünastia ajajärk; nn India kuldajastu. u 6.saj Indias leiutati strateegiline lauamäng male. 12.saj lõpp Muhameedlaste sissetung Afganistanist Põhja- Indiasse. 13.- 16.saj Muhameedlaste Dehli sultanaat Põhja- ja Kesk- Indias. 1498 Portugallased Vasco da Gama juhtimisel jõudsid esimeste eurooplastest meresõitjatena Calikuti sadamasse. 16.saj India rannikualadele hakkasid kujunema Euroopa
Reformatsioon sai alguse 15-16. sajandi vahetusel Saksamaal keiser Karl V valitsusajal. Sel ajal kerkis esile mitu usulist ja kiriklikku probleemi esiteks valmistas peavalu muhameedlaste pealetung kristlikule maailmale, teiseks oli katoliku kiriku väline hiilgeaeg, kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma;
eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane."Mahatma Gandhi oli kindlasti sünkretist, India suurte müstikute, nagu Kabiri järglane. Sellepärast fanaatiline hinduist tema ka tappis. Osalemine poliitikas ja ühiskondlik tegevus oli Gandhi jaoks usu rakendamine praktikas. Ta uuendas hinduismi, nõudes kastisüsteemi kõrvaldamist ja loomaohvrite keelamist. Gandhi uuendamispüüdlused ning vägivalla eitamine hindude ja muhameedlaste vaheliste konfliktide lahendamisel äratas vanameelsetes ringkondades umbusaldust. Oletatavasti nende kahtlustuste tõttu lasi üks fanaatiline hindunoormees Gandhi 1948 a. maha. Mahatma Gandhi ei uskunud vägivalda ega teistele kahju tegemisse. Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka kõiki teise üles sama tegema. Ta ise elas tagasihoidlikult ja oli taimetoitlane, ta paastus tihti. Ta kandis pea alati traditsioonilist India riietust dhotit.
Franciscus Assisist. Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: rüütelvennad, preestervennad, teenijavennad. Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et
Muhameedlasel on keelatud süüa seaa, juua veini ja alkoholi, veretoite. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud. Vargal tuleb käsi raiuda, abielurikkuja kividega surnuks loopida, püha sõja kohustus ja kättemaks auhaavamise eest, ümberlõikamine, koolnu matmine 24h jooksul, maetakse näoga Meka suunas jne. Kuukalendri järgi koosneb aasta 354päevast. Lubatud pidada kuni nelja naist. Levik ja peasuunad. Muhamedi järeltulijad kaliifid levitasid islamit vallutussõdade abil. Muhameedlaste hulgas on sunniite u 90%, tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade. Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3% Dervisid on sufistlikud mungad, elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Islami aluspõhi: ¤ Koraan - peab lugema sõna-sõnalt
võimule tulemist. Islamivõitlejad peavad Ühendriike nende tänapäevase elustiili ja rahvusvaheliste kontaktidega suurimaks usuvaenlaseks. Võitlust läänemaailma välja tõrjumiseks Lähis-Idast nimetatakse pühaks sõjaks ehk dzihaadiks. Islamivõitlejate tähenduses on püha sõda omandanud rahvusvahelised mõõtmed, mis on vägagi erinev dzihaadi tegelikust tähendusest. On oluline rõhutada, et Osama bin Ladeni tähendus pühast sõjast erineb märkimisväärselt muhameedlaste omast. Tavalised muhameedlased leiavad, et dzihaadi käsitlemine sõjana on Läänes valitseva väärkujutluse tagajärg. Nad eristavad kahte mõistet ,,suur dzihaad" ja ,,väike dzihaad". ,,Suur dzihaad" tähendab inimese pidevat võitlust oma sisemise kurjusega, selle olemuseks on inimese isiklik püüd jääda kindlaks usule. ,,Väike dzihaad" on teisejärguline ning tähendab rünnakut otseselt usku ohustava vaenlase vastu. Pühasõdalased
Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga arendasid babtismi edasi, mille tulemusel kujunes uus usund. Behaismi põhimõtteks on kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, ühtlasi kõikide inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine. 1870.aastatel sai alguse panislamism. Selle isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali. Ta võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi (Türgi sultani) teokraatliku võimu alla. Liikumine levis kogu islamimaailma Marokost Indoneesiani. 19 sajandil algas islamimaades ühiskonna ja kultuuri taaselavnemine. Islamimaad on ka tänapäeval täiseti teise ühiskonnaga, kui on seda Euroopa või Ameerika Ühendriigid. Kohtab seal tänapäevalgi rohkem vaesust, räpakust, vähem haridust. Rohkem on võistlusjanu, usku jne.
Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele.
jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps
isegi vihastada. Meie väikeses riigis poleks kunagi ootanud sellis mässu, mis toimus Pronkssõduri teisaldamisel. Vene kodanikud olid tulihingelised protestijad ausamba teisaldamise vastu Kaitseväe kalmistule. Kuigi militaarset laadi kuju sobib väga hästi oma uude asukohta. Poleks meedias kajastatud üldse seda plaani ning mässu, siis olnuks paljud teadmatuses sellest ning probleeme palju vähem. Taani ajalehes Jyllands-Posten ilmunud Islamit pilavate koomiksite tulemuseks olid muhameedlaste kivirahe Taani saatkondadele. Kahjusid tehti miljonite eest, Taani saatkondi süüdati, inimesed ründasid taanlastest saadikuid, põletasid lippe, LEGO läbimüük islamiriikides vähenes märgatavalt. Süüdlasteks võib pidada nii karikatuuride autorit kui ka peatoimetajat, kes avaldas need oma lehes. Meie naaberriigis Lätis on probleeme riigi rahvusvaluutasse uskumisega, meedia pidevalt kajastab, et on tõenäoline, et latt devalveeritakse. Balti riikide peaministrite
IX Püha. Sõja sihiks oli taas Egiptus kuid jällegi see nurjus täielikult. Samuti ka Kaheksas ristisõda, mida peedi Louis IX juhtimisel 1270.a Tunise all. Sel korral sai saatuslikuks kristlastele haigus, mis ka kuninga surmale määras. *Ristisõdade tagajärjed Ristisõdu võib pidada Lääne-Euroopale täielikuks ebaõnnestumiseks, erinevalt rekonkistast. Ei suudetud eesmärke täide viia : Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ristisõdades eksisteeris vastasikku 3 tsivilisatsiooni kelle vahel suurenes ka vaen läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants. Kõige rohkem võitsid ehk Itaalia kaubalinnad: nad suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhamedlaste mõju vähendada, suurendasid aga idakaubandusest saadavaid kasumeid.
Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid. Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse
Behaismi põhimõtteteks oli kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, kõigi inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine. Behaism leidis palju järgijaid ja on tänapäeval laialt levinud. 1870. aastatel sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise ideeliseks isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi teokraatliku võimu alla. Liikumise levis üle kogu islamimaailma, kuigi kujunes eri maades erinevalt. Egiptuses arendas panislamismi edasi Muhammad Abdu, kes reformis õppekorda ning islami seadusandluse ja kohtukorralduse süsteemi. Abdu esitas mitu modernistlikku ideed: Koraani tõlgendus peab vastama ajajärgu nõuetele, inimmõistus on võimeline maailma ja selle seaduspärasusi tunnetama, Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi pole tark ignoreerida. 19
selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad. 2. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud, mistõttu nad omandasid ka suure poliitilise mõjukuse ning tegutsesid sageli iseseisvalt ning sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine. Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse: olla karsked, kasinad ja kuulukad. Nad tõotasid hoiduda naistest, varast ja alluda distsipliinile
annaabi.ee 
