Koolitaja Peep Vainu jaoks on motivatsioon inimese kütus millegi kordasaatmiseks. ,,Motiveeritud inimene teeb rohkem, pingutab rohkem ja naudib seda" koolitaja Mats Soomre. Võtme, kuidas muuta suhtumine ,,ma pean" suhtumiseks ,, ma tahan ,, , leiab igaüks oma peast. Tahte käivitajaks on ambitsioonikad eesmärgid, pikaajalised projektid, suur ebakindlus, ülitugeva vastuseis või oluline kriis. Kõik inimesed teevad vigu, sellest veast ei tohi lasta end kõigutada ja motivatsioonil langeda lasta. Mitte mingil juhul ei tohi vigadel enda üle võimust võtta, vaid võta seda kui väikest ebameeldivat kõrvalehüpet. Muide, isegi Albert Einstein ei saanud esimesel katsel ülikooli sisse !
Motivatsioon Motivatsioonil on üldiselt öeldes kaks suunda – sisemine ehk kaasa tõmbav ja väline ehk tagant lükkav. Sisemine motivatsioon vastab väitele ma tahan seda teha. Väline aga väitele ma pean seda tegema. (Eero Kalm 2011) Kui tahad ennast millekski motiveerida tuleb küsida endalt järgmised küsimused: Miks ma seda teha tahan? Mida see mulle annab? Mille poolest see mulle meeldib? Peale seda pead oma eesmärgi väikesteks tükkideks jagama, kuna väikesi eesmärke on kergem saavutada ja eesmärkide saavutamine julgustab edasi liikuma. Enda motiveerimisele aitab kaasa ka energiavarude taastamine, tervislik toitumine ja korralikult puhkamine. (Tudengiveeb.ee) „Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks.“ Motiive liigitatakse kolmeks: bioloogilised motiivid (füsioloogilised motiivid), psühholoogilised motiivid ja sotsiaalsed motiivid. (Kingpool.hak.edu.ee) Kasutatud ...
Selle kohaselt on inimvajadustehierarhia järgmine 1 Inimese panevad käituma erinevad vajadused, mida saab liigitada erinevatele tasemetele. Inimene ei saa minna kõrgemate vajaduste rahuldamiseni enne, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadused ei motiveeri. Motivatsioonil on kaks suunda sisemine ja välimine ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasatõmbav või taganttõukav. Sisemine motivatsioon : ma tahan seda teha. Kui motivatsioon tuleb seest, siis motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi. Inimesed teevad midagi, sest see meeldib neile, nad naudivad antud tegevust, otsivad ja ületavad optimaalseid väljakutseid ja kogevad seeläbi oma võimeid. Tegutsetakse vabatahtlikult, ilma vajaduseta materiaalsete tasude järele, tegevus ise on
MOTIVATSIOON Referaat Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: _ Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. _ Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. _ Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. _ Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Kas raha motiveerib? Jah, aga ... kas pingutus ja tulemused on sellisel juhul maksimaalsed? Ei ole. Tähtis on, et inimene tunnetaks vahetut seost tegevuse tulemuste ja saadava rahalise tasu vahel. _ Raha on motiveeriv ainult neile, kes seda oluliseks peavad.
sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi mõõtemehhanismiga ja ettekujutada seda kui spordispetsiifilist probleemi. Enamik uuringuid selles valdkonnas on tehtud plaaniga mõistmaks kuidas põhi enesekindluse allikad mõjutavad käitumist, emotsioone, mõistust ja eneseusaldust. Nüüd jõuame peamise teemani, milleks on eesmärgisuunitlus ja eesmärkide püstitamine spordis. Eesmärgisuunitlus on üks olulistest teguritest, et spordis edukas olla. Motivatsioonil on äärmiselt suur mõju inimese käitumisele, samuti oluline roll spordis kui ka teistes eluvaldkondades. Paljud teooriad on arendatud uuringud, et uurida motivatsiooni küsimusi, mida käsitletakse spordi- ja praktikapsühholoogias. Tuginedes eesmärgisuunitluse teooriale (Achievement Goal Theory - https://sites.google.com/site/motivationataglanceischool/achievement-goal-theory) on kaks tajutavat motiveerivat olukorda : meisterlikkuse kliima ja tulemuslikkuse kliima( sooritus
kõrgemaks ja tähtsamaks kui töötajate omad, muutuvad juhid palju kontrollivamaks ja enesekesksemaks. Töötaja seatakse tihti olukorda, kus ta tahab organisatsiooni sees või oma karjääris edu saavutada, kuid juhi kasutatav liiga kontrolliv käitumine ei võimalda töötegemist nautida. Seega on ülimalt tähtis, et juhi kui eestvedaja ja töötajate suhted peaksid põhinema positiivselt tagasisidel, julgustamisel, motivatsioonil, täpse informatsiooni edastamisel, mis aitab omavahel paremini läbi saada. Eestvedamine on oskus mõjutada oma töötajaid sellisel moel, mis tagaks organisatsioonis töö edukuse. Eestvedamist (leadership) tuleb eristada klassikalisest juhtimisest (management), mida võib nimetada ka ,,taganttõukamiseks" ehk erinevat laadi oma võimu rakendamises eesmärkide saavutamise nimel. Eestvedamine seevastu sisaldab endas otsustamist, motiveerimist, efektiivset tagasiside andmist, vastastikuste
ja uudishimu; sotsiaalsed motiivid ümbritsev kultuuriline keskkond. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab isik ennast kultuurilises keskkonnas. Tavaliselt mõjutab isiku käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist käitumist mõjutavat tegurit on enamasti raske kindlaks teha. (Vikipeedia 2013) Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on iga inimese poolt eraldi tajutav. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Motivatsioon on erineval perjoodil ja erineval ajahetkel erinev. Motivatsioonifaktorite toimemehhanisme selgitavad motivatsiooniteooriad, mis jagunevad üldjoontes: Rahuloluteooriad - Näevad inimeste vajaduste rahuldamist seoses ümbritseva keskkonnaga. Protsessiteooriad -Põhirõhk on inimese erinevatel tunnetusprotsessidel. (Kütt 2005) Kuidas leida motivatsiooni?
Motivatsioon ja vajadused Motivatsioon: On tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas. Nende asjaolude sekka võib ühel ja samal ajal kuuluda mitmeid komponente ehk konkreetseid motiive. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad psühholoogilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu.
pideval reflekteerimisel indiviidi teadmiste, oskuste, põhineb õppimine hoiakute, väärtuste ja antud eluetapis emotsioonide kujunemisele Enesemääratlemine ja motivatsioon Motivatsioonil on Eneseteadvus, -tunnetus keskne roll inimese ja -hinnang on aluseks tegutsemise enesemääratlemisele Inimesele on määramisel ehk loomuomane pürgimus -aktualiseerimisele
tunnistatakse kompetentseks. Identiteet viis, kuidas me räägime sellest, kuidas õppimine mõjutab seda, kes me oleme ja loob isiklikku kujunemislugu meie kogukonna kontekstis (2004: 5). Laias laastus taanduvad kõik töö ja arenguga seotud küsimused motivatsioonile. Pole vahet, kas alustada mõne keerulise tööülesandega, õpingutega või püüda oma ettevõtet kuidagi paremate tulemusteni viia. Motivatsioonil on väga üldiselt öeldes kaks suunda sisemine ja väline ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasa tõmbav või tagant tõukav. Seoses välise motivatsiooniga meenub mulle alati üks kurbnaljakas näide eelmise aasta jalgpalli MM-ilt, Põhja-Korea jalgpallimeeskond. Ma ei teagi drastilisemat näidet välisest motivatsioonist see tiim tuli mängima vaid selleks, et olla "Suure Juhi meele järele" ning et "tuuaau ja kuulsust oma kodumaale"
tasudele.Kui ka raha ei pruugi olla kõige efekiivsem viis eneseteostuseks, võib see olla ainsaks viisiks. Teoorias X inimesed kasutavad tööd rahuldamaks oma alama taseme vajadusi ja taotlevad rahuldust kõrgema astme vajadustele vabal ajal. Kahjuks, töötajad on kõige produktiivsemad siis, kui nende kõrgema astme vajadused ühtivad nende töö eesmärkidega. McGregor väidab, et käskiv ja kontrolliv keskkond ei ole tõhus kuna see põhineb alama astme motivatsioonil, kuid moodsas ühiskonnas on need enamasti rahuldatud ja seega ei motiveeri enam. Sellises olukorras võiks oodata, et töötajatele ei meeldi nende töö, nad väldivad vastutust, ei tunne huvi organisatsiooni eesmärkide vastu, hoiduvad muutustest jne. (Envisionsoftware.com, 26.01.2011) X ja Y teooria TEOORIA Y: OSALUSJUHTIMINE Teooria Y eeldused on:
Sõnastused võivad sisaldada veel: · Jälgitavaid põhiväärtusi · Konkurentsieelise allikaid · Ettevõtte innovatiivse lahenduste allikaid · Mida pakutakse oma töötajatele ja omanikele (pole eriti soovitatav) Ärimudel: · Hulk eeldusi selle kohta, kuidas organisatsioon tulevikus toimib, luues väärtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub. · Lugu sellest, kuidas ettevõte toimib · Põhineb tegelastel, motivatsioonil ja süzeel SMART eesmärkide omadused: · Spetsiifilised (specific) suunatud mingile konkreetsele valdkonnale ja üheselt mõistetavad · Mõõdetavad (measurable) numbriliselt mõõdetavad · Kokkulepitud (agreed) võtmeisikuga kooskõlastatud ja kogu organisatsioonis teatavaks tehtud · Realistlikud (realistic) piisavalt kõrged, et innustada inimesi pingutama, kuid samas saavutatavad
sõltub teatud määral isiksuse omadustest, mis on seotud iseseisvusega, enesedistsipliini, mitmetähenduslikkuse sallivusega, riskivõtmisele keskendumisega. (Amabile 1996) Loovat mõtlemisoksust aitavad arendada ja inimesest välja tuua loovuskoolitused, ideepaikade loomine, vabadus vahendite valimisel (Lepisk 2009). Kui eelmised kaks komponenti määratlevad ära selle, milleks inimene võimeline on, siis motivatsioon määrab ära selle, mida inimene tegelikult teeb. Motivatsioonil on kaks vormi: sisemine ja väline motivatsioon. Sisemine motivatsioon on ajendatud sisemisest huvist ja kaasatusest tööl uudishimu, naudingu või isikliku kogemuse mõjul. Välimine motivatsioon on ajendatud soovist saavutada mõni tööga seotud eesmärk, näiteks mingi lubatud tasu saamine või võistluse võitmine. (Amabile 1996) Öeldakse, et ainult sisemisest või ainult välimisest motivatsioonist ei piisa ülesande sooritamiseks. On vaja nende koos eksisteerimist
üles sõltuvalt sellest kuidas madalamate astemete vajadused on rahuldatud. Eneseteostus Esteetilisus Tunnetus Tunnustus Kuuluvus Turvalisus Füsioloogilised vajadused ERG TEOORIA (C. Aldefer) kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) G - areng (growth) - (Maslow 7) KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. Murray) Vajadused on õpitud Igal vajadusel on intensiivsus ja suund Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused
· Eneseteostus · Esteetilisus · Tunnetus · Tunnustus · Kuuluvus · Turvalisus · Füsioloogilised vajadused VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (2) · ERG TEOORIA (C. Aldefer) kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) G - areng (growth) - (Maslow 7) KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand, tuleb püüelda rahulolu suunas, motivatsioonifaktoreid suurendades. ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. Murray) · Vajadused on õpitud · Igal vajadusel on intensiivsus ja suund · Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused
Hiljutised sündmused nagu naturaliseeritud grusiinide küüditamine ja muulastest turumüüjate keelusamine näitavad, et riigi huvid on seatud esiplaanile. Sellised arengud käivad käsikäes Vene keskvõimu võimustamise ja ühiskonna hierahiseerimise ja bürokratiseerimisega. Ainult riik kasutades võimu ja teadmisi- suudab hoida riiki koos. Ei eksisteeri mitmetahulist kodanikuühiskonda ja ühiskondlik kaasatus põhineb peamiselt individuaalsel motivatsioonil ning pole ühiskondlikult toetatud. Elanikud, kes ei joondu riigi ideoloogiast satuvad kahtluse alla ja musta nimekirja. Meedia oli esimene, mis pidi selliseid tagajärgi taluma, suuremad meediagrupid lõhestati ja pandi Gazpromi kontrolli alla. Reziim teeb kõik ,et meedia oleks allutatud riiklikule kontrollile. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanalid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele.
asjades) ja piltlikkust (abstraktsete struktuuride kohta), olles mõeldud tagasi võitma midagi sellist, mis kaotsi on läinud, vähemalt vahetu ligipääsuvõimalusena“ Teooria eesmärk on andmete interpreteerimine nähtuse käitumise mõistmiseks. Hea teoreetilise panuse saamiseks on suur osa – õigel ajal õiges kohas olemisel – intuitsioonil – seosel reaalse maailma probleemiga – isiklikul pühendumisel ja motivatsioonil (Campbell, Daft ja Hulin, 1982) – suhtlemisel kolleegide ja teistega Uurimisdisain tegeleb kuidas leida uurimisküsimustele vastavaid sobilikke uurimismeetodeid - eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist. Juhtimise neli osategevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Uurimisdisain on planeerimine Tugev uurimisdisain ei pruugi kõrvaldada valiidsusprobleeme nii hästi kui korduvuuringud. Uurimisdisaini komponendid:
Isiksuse osana peaks kindlasti olulisematest (vähemalt mõõdetavatest) mainima veel väärtusi, huvisid ja hoiakuid. On mõningaid lähenemisi, kes käsitlevad ka võimeid või intelligentsust isiksuse osana. Kuna võimed on eraldi teema, neist siin pikemalt juttu ei tule. Isiksusekäsitlused. a. psühhoanalüütilised (psühhodünaamilised) käsitlused (S. Freud). Rõhk lapsepõlvekogemustel ja alateadlikul motivatsioonil. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: id ehk miski, alateadvuslik osa, mille keskmeks on sugutung (libiido). Naudinguprintsiibist lähtuv id juhib otseselt või kaudselt kogu inimese tegevust. Naudinguhimu aga ei arvesta reaalseid tingimusi ja võiks põhjustada indiviidi hukkumise. Seepärast on inimesel ego ehk mina kui teadlik lähtealus. Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist.
9 Teenus või toode ei sobi sortimenti g. Taotletav konkurentsieelis h. Tegevuskava ja organisatsioon 26. Ärimudel. a. Ärimudel on hulk eeldusi selle kohta, kuidas organisatsioon tulevikus toimib, luues värtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub b. Ärimudel on lugu sellest, kuidas ettevõte toimib c. Ärimudel põhinebtegelastel, motivatsioonil ja süzeel 27. Eduka strateegia tunnused. a. Vastab turule b. Sobib firmale c. Vastab konkuretsisituatsioonile d. On tasuv e. On selgelt ja lihtsalt sõnastatud Kavandamine 28. Kavandamistegevus. a. Mis on kavandamine? Kavandamine on tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises
Selleks on vajalik vanema soov, õpetaja soovitus, head hinded ja mõnikord ka eksperdi arvamus. Tavaliselt on selle meetme korral ka ,,prooviperiood", mille abil tehakse lõppotsus. Nii võib näiteks vanemate klasside tundides osalemine olla prooviperioodiks ideele üks klass vahele jätta. Paljud ülikoolid Austrias, Saksamaal ja Sveitsis on andnud kooliõpilastele võimaluse osalise ajaga ülikoolis käia. See eeldab nii kooli kui ülikooli antud luba, mis põhineb õpilase motivatsioonil ja akadeemilistel saavutustel. Minimaalne vanus ülikooli programmides osalemiseks varieerub piirkonniti 14. ja 16. eluaasta vahel. Sveitsis asuv Hofwil-Gymnasium pakub andekatele õpilastele võimalust omandada ülikoolikraad kooliskäimise ajal. Selleks pikendatakse õpilaste õppekava ühe aasta võrra, st kolme aasta asemel kestab keskkool neli aastat. Selle aja jooksul on õpilasel võimalik omandada kahe õppeaasta mahus kõrgkooli aineid spordi, muusika või kunsti valdkonnas.
Siseminemotivatsioon. Terviseharjumuste muutmine Üldpõhimõtted: vastutus muutumise eest on kliendil strateegiad on toetavad eesmärgiks on tõsta kliendi sisemist motivatsiooni argumendid muutumise poolt peavad tulema kliendilt endalt. Eeldab tingimusteta aktsepteerimist. Ambivalentsus- vastolu, muutuste perioodis tegeletakse ambivalentsusega. Motiveeriv intervijuu, inimene ise teeb argumente muutuse poolt. Fookus ei ole mitte muutumisel, vaid motivatsioonil. Väljaspoolt tulevad mõjud mõjuvad pärssivalt, halvasti. Inimest veenda ei ole võimalik. Oluline on peegeldamine. Tuleb lasta inimesel sõnastada tema väärtused. Inimest panevad liigutama, tasu, või hirm millestki ilma jääda. Tuleb kliendis see ära tabada ning sellega teda motiveerida. Esimene asi, püüad leida, selle, mida ta esimesena tahab muuta ning sellest kinni hakkata kohe. Tolerantsus, kõigepealt peab tegelema sellega, et suudate tolerantsuse saavutada.
- Käitumise tingitus. Tingitud refleksid on meie elus palu tähtsamal kohal, kui arvatakse. Neeist on võimalik vabaneda intensiivsete üleelamiste kaasabil. - Isiksus on vähem tähtsustatud kui teistes psühholoogia suundades. - Erilise tähelepanu all on inimese sisemised psüühilised ilmingud ja protsessid. Instrumentaalsest ja assotsiatiivsest õppimisest Instrumentaalne õppimise teooria põhineb peaaegu täielikult defitsitaarsel motivatsioonil, kui mei püüdluste objekt asub väljaspool meie organismi ning selle valdamise õppimisest kujuneb parim moodus oma vajaduste rahuldamiseks. Instrumentaalne õppimise psühholoogia Ei tegele isiksusliku kasvu ja eneseaktualiseerimise probleemidega. Assotsiatiivne õppimine annab meile maailma tajumiseks, insaidi tekkeks, mõistmise süvendamiseks ja iseenda ning isiksuse arengu kohta teadmiste hankimiseks mitu korda enam, aidates samas kaasa ka
kuidagi kahjustada. ● Interferents – mineviku meenutamine läheb raskeks, kuna mälestusega seguneb mingi muu info. ● Väärinfo efekt – inimesele antakse mingi sündmuse kohta valet infot ning inimese jaoks saab see osa tema mälestustest (hakkab seda infot kui tõesena võtma). ● Ekslik tuttavlikkus – mõned stiimulid tunduvad tuttavad, kuid eksime selles osas miks see tuttav tundub. Motivatsioon. ● Alguses arvati, et motivatsioonil on ainult geneetiline alus ehk et meil on ainult geneetiliselt kaasasündinud instinktid, kuid reaalsuses on paljud meie käitumised õpitud. ● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust.
ennustustele ja printsiipidele viivaid ning osutavaid reklaamiteate töötlemise mooduseid. Näib otstarbekas lähtuda reklaami mõjumehhanismide liigitamisel kolmest momendist: 1. Liigitada mehhanisme sõltuvalt sellest psühholoogilisest protsessist, mis on kandev reklaamiteates sisalduva info psühholoogilisel töötlemisel. Nii saame rääkida tajul, tähelepanul, mälul, kujutlusel (sh. image'il), keeleprotsessidel, mõtlemisprotsessidel, motivatsioonil (vajadustel), emotsioonidel, hoiakutel, eneseteadvusel, eelistuskäitumisel põhinevatest mehhanismidest. 2. Saame reklaamiteate mõjumehhanisme liigitada sõltuvalt sellest, milline on teabetöötlus selle teadvustumise tasemest lähtudes (teadlikult ja väljaspool teadvust toimuvad protsessid, ühes vahepealsete üleminekutega) ning lähtudes sellest, millisele reklaamiteate küljele on selline töötlus suunatud.
Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda: 1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on, ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See on aluseks sellele, et ühiskonnas töötatakse majanduslikud institutsioonid, klassikalise maj.teooria jälgedes, meie vajadused on lõputud, aga meie vahendid on piiratud. Inimesed püüavad paremuse poole ja siis maj areneb. 2) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärastustesse. Leidsin et eri liiki ühiskondades võib olla erineva põhimõttega majandus. Vaidlesid kasumiprintsiibi vastu(põhierienvus) - see ei
Põhimõtteline täiendus Maslow teooriale, kõigepealt eksistentsi vajadused , siis eotuse ja siis arenguvajadused ja hakkan pingutama nende rahuldamise nimel, AGA aldefer tõi lisaks Maslowle sisse, frustratiooni ja regressiooni komponenti (Maslow nägi progressiooni komponenti, et üle üle üle üle.). Aldefer rääkis et võib ka tagasi, et tulemuse mitte saavutamine viib mid frustratsiooni ja langen tagasi madalamaleastmele. KAHE FAKTORI TEOORIA (F. HERZBERG) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades. 18 19 ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. MURRAY)
eripreemia uue idee eest, väline individuaalne hüvitis on näiteks eneseteostuse tunne oma töökohal või saavutuse tunne ülesande eduka täitmise puhul (Türk 2001). Selleks, et inimesi motiveerida tuleb luua süsteem. Tulemuspalgad ja preemiad on välised motivaatorid, mis mõjutavad inimesi vaid nii palju, et nad pingutavad selleks, et töö oleks hästi tehtud. Inimeste motivaatorid peavad olema sisemised, et tõhusalt töötada (Scholtes 2001). Motivatsioonil on kaks olemust- positiivne ja negatiivne. Positiivne motivatsioon tuleneb eesmärkide saavutamisega, negatiivne motivatsioon toob esile hirm ebaõnnestumise ees. Negatiivse motivatsiooni korral võib töötaja loobuda edutamisest ja uuest töökohast või lahkuda ettevõttest. Motiveerimisel tuleks esmalt määratleda, kas kasutatakse ainult positiivseid motivaatoreid, mis on iseloomulikud eestvedamisele, või kasutatakse ka negatiivseid motivaatoreid
prestiiz või õnn. 50ndatel kujunes kaks suur koolkonda: Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip) lääne majanduse seadused on universaalsed. Majandus on nagu loodus, pole vahet, millises ühiskonnas ta on, ta toimib ikka nagu majandus ühtemoodi. Universaalne nähtus on kasumiprintsiip kõigis ühiskondades toodetakse elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Kõik majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil ühiskonnad töötatakse välja hästi töötavad ühiskondlikud institutsioonid. Meie vajadused on lõputud, kuid vahendid on piiratud. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse turumajanduse süsteemid ei kehti mitte-lääne ühiskondades. Erinevates piirkondades võivad olla erinevad majandused väga relativistlik suhtumine. Kõigis ühiskondades ei ole kasumiprintsiip on
saavutusmotivatsioon kasvab välja põhilisemast ajendist "teha midagi paremini" mitte teiste heakskiidu pärast, vaid "enda jaoks". Ta osutab, et sellise loomuliku ajendi kujunemist on vorminud keskkond. Laste jaoks mängivad sageli suurt rolli vanemad, luues keskkonna, mis tagab saavutusmotivatsiooni "õitsengu". Kompetentsuse teooriad White (1959) väitis, et uurimistendents põhineb üldisemal mõjususe (effectance) motivatsioonil. See motiiv on suunatud ümbritseva keskkonna olemuse ja selles leiduva korra mõistmisele. Tõhususe (efficacy) tunded tekivad sellest, kui inimene mõistab, et suudab seda keskkonda mõjutada. Oma olemuselt kujutab selline tunne hüvitust meisterlikkusetunde kujul. Sarnaseid ideid väljendas ka Piaget (1970), väites, et vajadus keskkonnaga vastastikustes suhetes olla sunnib last meisterlikkusele. Meisterlikkuse teooriad ei seosta seda nähtust konkreetsete ajustruktuuridega
–heal informatsiooni-töötluse süsteemil, mis saab alguse retseptorid •heast info vastuvõtmisest •info töötlemise kiirusest (vananemine?) retseptorid - v.suure tundlikkusega rakud •ebaoluliste ja korduvate stiimulite ignoreerimisel (väikeaju) •igast retseptorist algab mitu närvikiudu •motivatsioonil •reageerivad ainult teatud liiki ja tugevusega ärritajatele. Neid on üle20 liigi •ülesanne: tekitada neuronite membraanidel depolarisatsiooni aktsioonipotensiaali Kognitiivsed funktsioonid võib jaotada: (ioontundlikud kanalid avanevad Na+ rakku..)
Yukl'i ja Keith Davis poolt väljatöötatud teooriad. Need toovad esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrrel-des järgijatega: - intelligentsus. Liidrid on üldiselt kõrgema arukuse ja taibukusega kui keskmised järgijad; - sotsiaalne küpsus. Liidrid on emotsionaalselt tasakaalukad ja küpsed. Neil on hea ettekujutus iseendast ja oskus märgata kergesti inimeste erinevusi ja sarnasusi; - sisemine motivatsioon. Liidrite tegevuses on motivatsioonil suur osa. Neil on soov olla tähele-panu keskpunktis. Nad tunnetavad tavaliselt suuremat vastutust ja soovivad saavutada häid tule-musi; - hoiak inimsuhetele. Liider muretseb teie pärast. Inimesed on talle tähtsad. Järgijate käitumine kutsub esile liidri käitumise ja liidri käitumine on omakorda järgi-jate käitumise põhjuseks. Karismaatilise liidri omadustena on välja toodud: - enesekindlus; - domineerimine; - paindlik rollide valdamine; - endast mulje kujundamine;
keskkonnaeesmärkidest lähtuvalt. 2.1.1. Loodusvarade ammendumise motiiv Esimene loodusvarade maksustamise motiiv on tingitud loodusvarade ammendumisest. Ressursimaks vähendab ressursi ammendumist ning ressursivaru vähenemine aeglustub − seda nii taastuvate kui ka taastumatute loodusressursside puhul, sest mõlemal juhul on ressursi ületarbimise oht reaalne. Majandusalases kirjanduses loodusvara konserveerimise motivatsioonil loodusvara maksustamist siiski väga tugevalt ei toetata. Põhjenduseks on see, et kui omandisuhted on hästi määratletud, siis omanik on motiveeritud ressurssi võimalikult efektiivselt kasutama. Antud juhul ei oleks tegemist nn turuhälbega, sest turg suudab loodusressursi vähesusest signaali anda tõusvate hindade kaudu, mis omakorda motiveerivad otsima ja kasutama asendusressursse, mille tulemusena loodusvara ammutamine väheneb.
annaabi.ee 
