Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta pärinevad 9. sajandist, mil soti päritolu filosoof Scotus Eriugena kirjeldas oma traktaadis paralleelsetes kvartides ja kvintides kõlanud laulu ja nimetas sea organumiks. Selle nimetuse päritolu pole päris selge, ilmselt kasutati seda algselt intstrumentaalmuusika tähenduses, sest kreeka keeles tähendab ,,organon" muusikainstrumenti (aga mitte orelit, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl (vox organalis) kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Sellist paralleelset laulmisviisi nimetati paralleelorganumiks ja see oli kasutusel 9-11 sajandi 1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr motett (pr k motet - värss), millest saab...
1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764)
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane,
teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist). Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, enamik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zanrites: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus
1.Motett Motett kujunes 13ndal sajandis Geugoriuse laulubaasil. Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest
muusikadirektor. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes temalühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Looming: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat, passioonid(matteuse), üle 300 kirikukantaati (talupojakantaat), jõuluoratoorium, 6 motetti. Üle 1000 teose, mis on pandud kataloogi. Palju oreliteoseid ja kirkikumuusikat, kuid mitte ühtegi ooperit. Tähtsus: Võttis kokku 300 aasta muusikatraditsioonid, arendas polüfoonilise muusika tippu, tema teosed on tuntud siiani
Guillaume de Machaut Johannes Ockghem Joos de Momper Leonardo da Vinci (~1300-1377) (~1410-1497) (1564-1635) (1452-1519) * Teostest säilinud: * 15. sajandi II poole * Flaami päritolu * Itaalia maalikunstnik, - 23 motetti tähtsaim Madalmaade maastike maalija. arhitekt, slulptor ja - ilmalikud laulud helilooja * Maalis nii insener. - missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona messe de Nostre Dame" suurepärane laulja. kui realistlikke pilte
sakraalne. "Juudas Makabeus") Passioonides avaldub -18 concerto grosso't kõige sügavamalt tema -orkestrisüite maailmavaade. -kontserte orelile ja orkestrile On kirjutanud -4 väiksemat missat -passioone -Üle 300 kirikukantaadi -20 ilmalikku kantaati Jõuluoratooriumi -6 motetti -Üle 40 suure oreliteose -orkestrisüite -6 Brandenburgi kontserti
(u1525-1594) · Konservatiivne hoiak · Tähtsaim esindaja Palestrina · Oma sajandi väljapaistvaim muusik, hiljem kuulusus vaid kasvas · "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a. abikaasa surm, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, kuid see jäi saamata... · Peaaegu kogu looming on vaimulik · 104 missat, 400 motetti, hümne, 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madirgali jpm · Motett Sicut servus desiderat · Missadest kuulsaim Missa Papae Marcelli · Selles arvestatud kirikukogu rangete nõudmistega · Peetud kirikumuusika täiuslikuks teoseks · Iseseisvate ja viimistletud meloodiate täiuslik kooskõla · Kõikide elementide harmoonia · Ideaaliks rahulik, lihtne meloodia kõigis häältes · Ettevaatlik dissonantsidega
Millal võeti kasutusele Ars nova? 1320-1380 Prantsusmaal, tähistab muusikastiili. Milline oli autori ja teose seos keskajal ja renessanssi ajal? Keskajal oli autor anonüümne aga hiljem hakati seostama teost ja autorit Mis toimus muusikaõpetuses Ars nova perioodil, aluse panija? Arenes jõudsalt muusikateooria ja rütmiõpetus muutus keeruliseks. Filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Vitry Milliest žanri kasutatati sellel perioodil kõige rohkem? Iseloomusta Ars nova motetti. Motett. 3- ja 4-häälsed, loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste jaoks.
erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Bach on kirjutanud motetti „Jesu, meine Freude". 4.Madrigal- on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. Madrigalid kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Madrigale kirjutati peamiselt renessansiajastul, õitseajaks peetakse 16. sajandit. Orlando di Lassus kirjutas loo nimega „Madrigals“. 5.Koorilaul-on muusikažanr, mida esitab lauljate koor. Alates
RENESSANSS 14-16 sajand Kirik lakkas olemast inimese kesktelg Muusikas ilmusid vaimulike žanride juurde ka ilmalikud Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu Vastuolek polüfoonilise muusika vast jumalateenistusel Keelati motetti laulmine kirikus Trükikunsti leiutamine – nooditrükitehnika Arutleti, mis on ilus kunstis ja muusikas MUUSIKA Žanrid: Motett – (Guillaume Dufay) ladinakeelne polüfooniline laul, mis võis olla nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga. Põhihääleks oli gregoriuse koraal Kaanon – (Josquin Desprez) mitmehäälne laul, kus kõik hääled esitavad sama teemat nii, et iga hääl alustab enne, kui teine on lõpetanud.
Kolmeosalist jagunemist hakati nimetama täielikuks ehk perfektseks ja kaheosalist mittetäielikuks ehk imperfektseks. Nüüd kasutati erinevaid taktimõõte teose kestel ning eri taktimõõte üheaegselt erinevates häältes. Guillaume de Machaut oli Prantsusmaal Ars nova väljapaistvaim helilooja. Ta elas aastatel 1300-1377 ning kuulus kõrgelt haritud mehena vaimulike kõrgkihi hulka. Machaut lõi peamiselt luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suurel hulgal ilmalike laule ning terviklik missatsükkel ``La messe de Nostre Dame`` (tõlkes Jumalaemamissa). On arvatud et see kirjutati 1360.ndatel aastatel ning esitati kuningas Charles V kroonimisel. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. Machaut on üks esimesi heliloojaid, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks.
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina. Kõigis oma töökohtades tegeles Bach ka heliloominguga. Järgnevalt on toodud kõik J. S. Bachi töökohad ja linnad, kus ta töötas: 1. Arnstadt ja Mühlaus...
Ta oli ka preester kuid mitte kõige edukam sellel alal. Ta sündis umbes 1485 a Chàtellerautis,Prantsusmaal ja suri 1558 aastal Pariisis. Omapärasein osa tema loomingust on nn programmsansoonid. Need on ulatuslikud ja lauljale väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse helimaalitehnikat:helides kujutatakse looduspilte või olustikustseene. Arvatavasti on ta kirjutanud umbes 286 sansooni ja mõned liturgilised lood- kaks missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema
Notre-Dame'i missa Machaut' kuulsaim teos neljahäälne "La messe de Nostre Dame" on esimene ühe helilooja loodud terviklik missatsükkel. Teose kohta on arvatud, et Machaut kirjutas selle 1360ndate aastate algupoolel Charles V kroonimiseks. Selle üle, kas see on tegelikult tsükliline tervikteos, on vaieldud. Kahtlust ei avaldata küll selle suhtes, et selle kõik osad kirjutas Machaut, küll aga selles osas, kas ta kavandas selle terviklikuna. Motetid Machau'lt on säilinud 23 motetti. Vaimuliku sisuga motetid ja 14. sajandi algul moodi läinud pidulikud ladinakeelsed pühendused väljapaistvatele isikutele on Machaut' motettide seas selgelt vähemuses ning enamiku (15) moodustavad prantsuskeelsete tekstidega tundelised armastuslaulud. Motetid on keerukaima laadiga teosed Machaut' loomingus. Neis võib imetleda ratsionaalset, lausa matemaatilist korda ning isorütmika täiuslikku valdamist, kuid selle korra ja tehnika oskas ta
kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba
Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal. ,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast. 4häält, alumine hääl on cantus firmus. Polüf. lihtsustub, põhikujuks astmeliselt laskuv bassiga harmooni järgnevus, mida saj. jooksul on palju esitatud kui pisarate või kannatuste kujundit. Motetti zanrites väljendas J.D end kõige vabamalt. Ta on seotud pmst terve elu Itaaliaga, aga tema loomingus on vaid paar it.k. lugu, nt. frottola. J.D kunst varjutab ära tema põlvkonna kaaslaste oma. Kõrg.ren. kunsti jäävadkunstnikud Heinrich Isaac, Pierre de la Rue, Jean Mounton.
itaalia keele). Lassuse sünnilinn on Prantsusmaal, Belgia piiril. Legent räägib, et ta on 3 korda röövitud lauluhääle pärast.12.aastaselt võeti ta Sitsiilia asekuningaresidentsi kapellmeistriks. 1550-1556 sai tuntust, nimetatakse teda 3ndaks vürstiks(kuldkannuserüütel, haruldane nähe). Hilises loomingus on surmataolised laulud, enamus laule pühendus kirikulauludele, üle 70missat, 100kond magnificat(inglismaalt pärit kirikumuusika vorm), 4passiooni, üle 500 motetti, lisaks 450 prants, it.k, saksa keelset ilmalikku laulu. Oma eluajal oli ta kõige tundum, nüüd ei teata tema loomingut palju. Looming:,,Mantona, mia cara" ,,O la o che bon eccho"(eccho-kaja) ,,Kyrie" ,,Timor et tremor" ,,Bonjour mon coenr". Lassus kasutas võtteid mida tavaliselt ei kasutatud üldse polüfppnias, suurendatud intervallid, dissonantsid(ebakõlad), vastandkõlad. Tintoretto-ekstaatiline stiil. Kui Lassus suri, asendub madalmaade vokaalpolüfoonia stiil juba uuega. Lassuse
oreliteosed ja kirikukantaadid. 1720 suri tema esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus ta uue, noore naisega. Temaga sündis neil 13 last, kellest 6 jäid ellu. Üleüldse oli Bachil kokku 20 last, kellest pooled surid imikuna. Bach oli lühinägelik ning elu lõpul jäi ta pimedaks. Keerukad silmaoperatsioonid põhjustasid tema surma 1750. aastal. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Looming Bach on kirjutanud üle 300 kirikukantaati, passioone, 6 motetti, üle 40 oreliteose (tokaatad, fuugad), prelüüdid Tähtsamad teosed on ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon", ,,Jõuluoratoorium", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik", ,,Fuugakunst", ,,Muusikaline ohver", ,,Missa h-moll", ,,Brandenburgi kontserdid". Loomingu iseloomustus Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister. Click to edit Master text st Ta kirjutas peamiselt vaimulikku Second level muusikat. See oli tema viis Third level
ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Missa-Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1)Gloria 2)Kyrie 3)Sanctus 4)Credo 5)Angus dei Ilmuvad esimesed anonüümsed missa tsüklid. Motett- Saab kõige esinduslikumaks zanriks, on väga keerukad, loodi pühendatud pidu motette. Kiriku muusika ja motetti kõrvale mitme häälne ilmalik laul: 1)Ballata 2)Verelai 3)Rondeau Ajastu põhihelilooja: Guilaume macheaut Aus subtilior-peen, maitsekas, terav meelne ja täpne kunst 1380-1420, Langeb kokku SUURE SKISMAGA. Sellest tuntakse küll palju heliloojate nimesid, kuid info nende kohta praktiliselt puudub. Trecento-14. Sajand Itaalias. Tuntuim muusik Fransisco Landini. Enamik heliloojaid kirjutasid Madrigale Itaalia laulu vorm, milles on
teenistusse) Looming · kiriklik · põhirõhk missatsüklitel ( säilinud ligi 30 ) · jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku vormiselguseni Josquin Desperez(u 1440-1521) · kõrgrenessansi suurim helilooja · sündis Põhja-Prantsusmaal · alates 1459a. tegutses Itaalias Milano katedraalilauljana · vanaduspäevad veetis vaimulikuna Conde katedraali juures ( seal ta ka suri ) Looming · kokku säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu · iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm · muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne · nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena
kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele. Siiski oli veel palju arenemisruumi.
Fantaasiarikas, täis üllatusi. Kumab optimismi elujanu ja energiat. V valdas täielikult orkestrikunsti, tundes pillide omadusi ja tämbrivõimalusi. Kuna ta oli viiulivirtuoos, on paljud teosed viiulile. 344 kontserti erinevatele pillidele, 61 sümfooniat(lühem kui tänapäeval), 23 kammerkontserti, 93 sonaati(soolopala mõnele pillile) ja trio-sonaati(teos kolmale pillile). Vokaalmusa jääb tahaplaanile, 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti, 46 ilmalikku ooperit. Voli esimene helilooja, kes tõi musasse programmilisuse-andis teostele iseloomustavad pealkirjad, maailmakuulus on neljast kontserdist koosnev tsükkel"aastaajad". Popid on veel flöödikontsert 'torm merel', orkestripalad 'öö', 'pastoraalne tants' jt. Väljapaistvad vailmulikud teosed on kantaat 'püha Lorenzo auks', oratoorium 'Peetruse muutumine' jt. Kv - V looming oli valdavalt ilmalik, kuid ametist tulenevalt ka palju vaimulikku musa
Looming- põhijooneks on tõsidus, kuid siin on ka koht humoorikaks. See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid. Vokaalmuusikast domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasid on 5. 5-st valminud passioonist on säilinud 2. Vaimulikke kantaate on kõige arvukamalt, umbes 220 vaid 20 on ilmalikud. 6 motetti. Kõige arvukam on instrumentaallooming: 6 Brandensburgi kontserti, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti. Erinevatel soolopillidel on kirjutanud 17 kontserti. On arvukalt sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Ta kirjutab 24 prelüüdi ja fuugat ja nimetab kogumiku: HTK-ks. Ta jaguneb kogu klaviatuuri rangelt poolteks toonideks ja hülgab peenhäälestuse. Teda ei aksepteeritud ja 25 aastat pärast ilmub samanimeline kogumik, mis samuti heidetakse
omadusi ja tämbreid. Et ta ise oli viiuli virtuoos, on loomulikult just väga palju teoseid viiulile (tema poolt kirjutatud). Loomingu nimekirjas seisab: 344 soolokontserti, erinevatele soolopillidele, 61 sümfooniat, 23 kammerkontserti, 93 sonaati ja trio-sonaati. Sonaat oli algselt mistahes soolopala mõnele pillile. Trio-sonaat - 3 soolopilli, teos. Vivaldi vokaalimuusika jääb siiski tagaplaaniline, aga see on arvukas. 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti. Tal on isegi 46 ilmalikku ooperit. Vivaldi oli esimene helilooja, kes tõi muusikasse programmilisuse. See tähendab, andis teostele iseloomustava pealkirja. Maailma kuulus, 4 osast koosnev tsükkel "Aastaajad". Populaarsed on veel flöödikontsert "Torm merel", orkestripalad "Öö", "Pastroaalne tants" jne. Välja paistvamad vaimulikud teosed on kantaat "Püha Lorenzo auks", oratoorium "Peetriuse muutumine" jne. Vivaldi looming on valdavalt ilmalik,
Millisest hetkest hakkab munk tundma rohkem rõõmu muusikast kui Jumala teenimisest? Kuidas saab muusika kõige paremini peegeldada Looja imetegusid? Meie jaoks on neid mõtteid väga raske mõista, kuna praegu tehakse muusikat kõigele, mis iganes pähe tuleb ja inspiratsiooni annab. Olenemata suurest jumalikust sekkumisest keskaja muusikasse on märkmeid ka ilmaliku muusika kohta. Motett oli keskajal uus zanr, mis algselt oli vaimulik, kuid hiljem ilmalik mitmehäälne koorilaul. Motetti kujutluses oli maailm üles ehitatud harmoonial. Ilmalik muusika jäi pikaks ajaks vaid suuliseks traditsiooniks. Rüütlilaule on kõige enam säilinud ja need laulikud laulsid enamasti armastusest või kanglastest. Noodistati nad teenistuseta vaimulike poolt. Kokkuvõtteks võin öelda, et keskaja inimeste askeetne eluviis väljendus ka nende muusikas. Inimene oli kui vahendaja, kes teenis jumalikku päritolu muusikat
tellimustöö, ,,Kohvikantaat" ning ,,Reformatsioonikantaat" (ilmalikud). ,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid. Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest. Tuntuim ,,Johannese passioon", mida kirjutas 2 aastat. 3) Missa h-moll. Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument terve baroki vaimulikule vokaalmuusikale. 15 osa. 4) ,,Jõuluoratoorium" 5) 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda lina kirikutes ette kantava muusika eest. Instrumentaalmuusika Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Tuntuim oreliteos ,,Toccata d-moll" Klaviirimuusika
*Ta oli oodatud külaline tähtsamates õukondades, 1570. aastal tõstis keiser ta aadliseisusesse ning 1574. aastal tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli. Looming Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. · Üle 70 missa (neist 3 reekviemi) · umbes 100 magnificat'i · 4 passiooni · 2 kogumikku Jeremia kaebelaule, hiiobi kaebelulud, hümnid litaaniad jm. · 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Lassuse eluajal oli ta looming imetletuim ja enim trükitud, järgnevatel sajnditel sai temast muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika. Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem
Bachi teadaolev pärand siseldas 500 teost,oalju käsikirjade kaudu,muusika jagub kõikidesse zanritesse või ooperid.Vokaalmuusikas domineerivad vaimulikud suurvormid.Jõuluoratoorium maailmakuulus.Missasid on 5,4 lühikesed,aga tuntuim h-moll on 24 osa.Valminud passioone 2-Matteuse ja Johannese. Kandaate on Bachil kõige arvukamalt,umb 220,vaid 20 neist on ilmalikud:kohvikandaat,talupojakandaat,jahikandaat,ülejäänud kõik vaimulikud kandaadid:6 motetti. Instrumentaallooming on kõige arvukam:6 Brandenburgi kontserti,6 inglise süiti,6 prantsuse süiti,erinevatele soolopillidele 17 kontserti ja arvukalt sonaate.Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbiviinud klaverireform:see tähendab,et ta jagab klaviatuuri ainult poolteks toonideks ja seda nimetatakse tempereerimiseks.Enne teda kasutati puhast häälestamist,klavituuril oli noontide vahe suurem või väiksem kui pool tooni
* prelüüdid ja fuugad * tokaatad (toccata) * fantaasiad KLAVIIRMUUSIKA * väikesed prelüüdid ja fuugad * ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" * ,,Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24 pluss 24 prelüüdi ja fuugat) ORKESTRIMUUSIKA * 6 Brandenburgi kontserti * 4 orkestrisüiti * viiuli- ja klavessiinikontserdid VOKAALMUUSIKA * u 300 kantaati (enamuses vaimulikud), säilinud u 200 * Johannese ja Matteuse passioonid * Missa h-moll * ,,Jõuluoratoorium" * 6 motetti (mitmehäälne vaimulik koorilaul) Antonio Vivaldi (1678-1741) * INSTRUMENTAALKONTSERT ehk SOOLOKONTSERT 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile * PROGRAMMILINE MUUSIKA- instrumentaalmuusika, mis kannab sõnalist programmi (muusika mis püüab midagi kindlat kujutada) KUULA TEOST Vivaldi ,,Kevad" 3 osa: kiire-aeglane-kiire I osa * Soolo ja orkestrilõigud oli vahelduvad * Pigem kiire II osa * Koguaeg mängis orkester (terve aeg oli soolo) * Aeglsem
nova", Heinrich Schütz ,,Symphoniae sacrae", ,,Kleine geistliche Konzerte". 15. J. S. Bachi elukäik ja looming Bach (1685-1750) Sai esimesed muusikalised teadmised vennalt. Käis mitmes koolis. Jäi varakult orvuks, lapsest peale andekas. 2 naist ja 20 last, kellest 12 jäid ellu. Elu lõpul jäi silmaoperatsiooni tõttu pimedaks. Looming: 300 kirikukantaati, 20 ilmalikku kantaati, 5 passiooni, missa h-moll, 12 süiti, 6 brandeburgi, 6 motetti. 16. G. F. Händeli elukäik ja looming Händel (1685-1759) Isa habemeajaja. Lapsepõlves mängis mitut pilli. Jäi noorelt vaeslapseks. Hakkas varakult ise teenima. 18-aastaselt Hamburgis viiuldaja, hiljem helilooja ja interpreed. Õppis 22-aastaselt Itaalias. Kuulus juba eluajal, kuid jäi kolm korda pankrotti. Suri pimedana. Looming: 40 ooperit, 30 oratooriumi, 20 orelikontserdit, 6 concerto crosso't orkestrile
a. Münchenis. Orlando di Lasso oli oma ajastu Madalmaade koolkonna suurim ja ühtlasi viimane esindaja, range stiili polüfoonia suur meister. Ta ühendas homofoonia ja polüfoonia võtted, järgides täpselt teksti. Tema geniaalsus seisnes vaheldusrikkuses ja elurõõmsas loomuses. Kuna ta oli ka reformatsiooniaegne helilooja, siis vaheldusid kiriklikud teosed madrigalide, villanellade, prantsuse sansoonide(140) ja saksa lauludega(90). Lasso on kirjutanud üle 2000 teose, sealhulgas 1200 motetti, 70 missat, 100 magnifikaati, 4 passiooni, litaaniaid. Tema kuulsamate teoste seast peab märkima hertsog Alberti tellimusel kirjutatud seitset psalmi, mis oma mitmekülgsuse, sügavuse, tõepärasuse ja liikuvuse poolest on ületamatud. Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest
koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul(võis olla vaimulik) motett – mitmehäälne vaimulik vokaalteos, alates 17. saj koos pillisaatega neuma – keskaegse noodikirja märk ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1
sajandi prantsuse muusika Ars nova (uus kunst) (1320 1380) Prantsuse helilooja, poeet, piiskop Philippe de Virty (12911361) traktaat ,,Ars nova" (~132223). Mensuraalnotatsioon (mensura mõõt) täpsetele matemaatilistele suhetele tuginev rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja erinevaid taktimõõte. Arvutused ja ratsionaalsus heliloomingu alused. Vitry' kohta on Petrarca öelnud: Ainus tõeline prantsuse poeet. Kirjutas motette, chansone, säilinud vähe (5 motetti ,,Roman de Fauvel'is") 14. saj. prantsuse muusika zanrid: kõige tähtsam ja keerukam on motett, veel on rondeau, virelai, lai jne. Motett sündinud 13. sajandil organumist vaimuliku teosena iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst 13. sajandi jooksul väljub kirikust saab prantsuse seltskonnalauluks on mitmehäälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul (alumises hääles tenoris
1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim Veneetsia trükkal Petrucci avaldas oma esimestes kogumikes Josquini motette ja 1505-1517.a. ilmus kolm kogumikku 17 missaga. 3. H.Isaac rajas polüfoonia koolkonna Saksamaal. Heinrich Isaac (1450 1517), kes teenis Firenzes Lorenzo de'Medici õukonnas,
-12. sajandil. 13. Kirjelda esimest mitmehäälse muusika vormi organumit Organum sündis nii, et gregooriuse laulule (mis oli ühehäälne) lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. Aja jooksul muutus saatehääl põhihäälest (gr laulust) olulisemaks ja temast sai liikuv ülemine hääl. Gregooriuse laul jäi alumiseks, väheliikuvaks hääleks. 14. Kes olid Leoninus ja Perotinus? Nad olid esimesed teadaolevad heliloojad – organumite kirjutajad. 15. Kirjelda motetti 13. sajandil kasvas organumist välja uus muusikaliik - motett. Ka siin on aluseks enamasti gregooriuse laul. Ülemised hääled on aga uute sõnadega, iga hääl erineva tekstiga ning isegi iga hääl erinevas keeles. Kõlaks nagu mitu laulu üheaegselt (polüfoonia). 16. Milleks kasutati pillimuusikat enne 13. sajandit? (vt õ lk 36) Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti peamiselt laulu saateks
· 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5. Madalmaad kujunesid 15-16 saj. EU kultuurikeskuseks, sest Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ning muusikuid ja teisi kultuuritegelasi üle terve
varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Bach kirjutas peale orelimuusika ka orkestrimuusikat, klaviirimuusikat ja kammermuusikat. Peale nägemise kaotust ei saanud Bach oma viimast tööd ,,Fuugakunsti" lõpetada. Nägemist ei õnnestunud taastada ka operatsiooniga ja Bach surigi varsti peale seda 65-aastasena.
Ei ole säilinud kindlasti kõiki teoseid, nooditrükki tema elu ajal veel ei tuntud. Esinduslikumaks zanriks kujunes motett mitmehäälne, enamasti polüfooniline, vaimulik koorilaul. Motetil oli 15.saj. alates kõikides häältes üks ladinakeelne piiblitekst. Kõrgrenessansi suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez (~1440- 1521), eelmise õpilane Pärit Madalmaadest (Põhja-Prantsusmaalt), tegutses peam. Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika. K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale) Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt, Tegutses mitmel pool Itaalias ja Saksamaal (Münchenis). Omaaegse Euroopa imetletuim muusik.Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister. Lustlikud ilmalikud laulud on pärit
Renessanssi ajal tekib uus muusika liik, mis kannab nimetust imitatsiooniline muusika, mis seisneb selles, et hääled ei vastandu üksteisele tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale selle muutus motett oluliselt, mis seisneb selles, et motett kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessanssi motett oli peamiselt ladina keelne polüfooniline laul, mille aluseks oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut. Tekkisid ka uued zanrid: paroodiamissa ja Ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade muusika jagunes viieks põlvkonnaks, mille käigus tekkisid mitmed uued kaunid lood ja palju uusi muusikakirjutajaid. Peamiselt esitati ikkagi motette. Esimest põlvkonda peetakse vokaalpolüfoonilise stiili algatajaks ja sinna kuulusid muusikakirjanikud Guillaume Dufay ja Gilles Binchois
õukondadest (rüütlilaulud) ning rändavate vaimulike ja üliõpilaste ehk vagantide repertuaarist. Mitmehäälse kunstmuusika varased vormid olid organum ja motett. Need kujunesid kiiresti 12.-13. sajandil seoses linnade kasvu ja linnakultuuri kiire tõusuga. Mitmesuguseid pille mängiti nii laulu kui ka tantsude saateks ja neid kasutati ka kirikumuusikas. Pillide kohta keskajal annab ettekujutust omaaegne kujutav kunst. 11. Iseloomusta motetti, millal kujunes ja miks kirik sellesse taunivalt suhtus? Kujunes 13. sajandil. Lisaks mitmehäälsusele on seal mitu paralleelselt kõlavat teksti. See muutus kiriku jaoks liiga keeruliseks ja sellest sai seltskonnalaul. 12. Mis iseloomustab pillimuusikat keskajal? Pille mängiti väljaspool kirikut laulude saateks. Traditsiooniline pillimuusika liik oli tantsumuusika, aga seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. 13. sajandist
muid pealkirju. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikuma „Vanemuise“ seltsimajast Tähe tänavas, seejärel liikusid Toomeoru poole, kus oligi laulupeo avamine. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J.V. Jannsen, teist osa A. Kunileid-Saebelmann. Nimelt leidus 2 Tartu Ülikooli muusikadirektoru Fr. Brenneri algupärast motetti, ja 3 üldtuttavat koraali olid tema poolt meeskoorile seatud. Ülejäänud 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. Nendest 5 pala kuulus vähetuntud autoritele ja 2 laulu saksa muusikaklassikasse: Beethoveni „Kõik taevad laulvad Jeehovale kiitust“ ning Mozarti „ Ave verum“. 4.2. Teine päev Kontsert algas vihmasajus. Otsustati isegi lauljate ja kuulajate vaeva vähendamiseks kava lühendada, kuid nõuti vihmast hoolimata suurema osa laulusde kordamist.
2.2.2. Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides: · Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus
h-moll ja 4 väiksemat; Saksamaal sündinud, Maetud Westmister passioonid (johannese väga kuulsad Abbeysse. passioon ja matteuse heliloojad. Teinud Looming passioon); palju palju tööd, surid Üle 40 ooperi kirkukantaate, ~20 pimedatena. (eeskujuks Nap. ilmalikku, ooper., Jõuluoratoorium, 6 peategelased motetti. antiikmaalimast, Instrumentaalmuusika süzees armu), üle : 30 oratooriumi Üle 40 oreliteose, (ingliskeelne tekst, 2,3häälsed edukad juba invetsioonid, Süidid, 6 eluajal, kesksel Brandeburgi kontserti, kohal Juudi rahva
A capella- renessansiajastul ja tänapäeval esitlus ilma pilli saateta. Orlandus Lassus:(1532-1594) Madalmaade helilooj, kauni lauluhäälega, 12 aastaselt võeti sitsiilia kuninga teenistusse, 21.a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne, dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi, 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine". Mõju euroopa muusikale mõju saksa muusikale läbi Lassuse õpilaste. Giovanni Pierluigi da Palestrina : (1525-1594) Pärit roomast, itaaliast. Organisti koht Palestria katedraalis, rooma peetri kiriku kapell-meister, rooma paavsti isiklik laulja. Looming kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid
Võrreldakse Rubensiga. Palestrina (1525 -1594), Itaalia, vaikne, elu seotud Roomaga. Looming mõjutatud katoliku kirikust. Pärit Palestrinast. 12-aastaselt läks Rooma kirikusse laulma. 1554 sai kodulinna koorijuhiks. Töötas Sixtuse kapellis, peagi abiellus. Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai õukonna lemmiktantsuks. Vokaalzanrite kõrvale ilmusid esimesed instrumentaalzanrid. Uued muusikazanrid: tantsusüit, kontsert, concerto grosso, prelüüd ja fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat
kuulsamaid teoseid reekviem-missa. · Jacob Obrecht (u1450-1505); tunnustati kui Euroopa üht suuremat heliloojat; looming peamiselt kiriklik; kõrgrenessanssi vormiselgus. · Stat ein meskin Josquin Desprez (u1440-1521) · "muusikute vürst", kes avas teiste silmad · Tegutses Itaalias ja Prantsusmaal. · Paljud tema teosed trükiti juba tema elu ajal. · Säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. · Tasakaalustatud ja selge vorm, samas isikulaadne väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. · Motett "Ave Maria" Ave Maria, gratia plena, Dominus tecum, benedicta tu in mulieribus, et benedictus fructus ventris tui Iesus. Sancta Maria mater Dei, ora pro nobis peccatoribus, nunc, et in hora mortis nostrae. Amen. (Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on sinuga; õnnistatud oled sa naiste seas ja
On ka veel melismaatiline orgaanum, kaunistatud põhihääl varjus. Silmapaistvaim koolkond- Notre dame'i koolkond, nimetus tuleneb notre dame'i katedraali ja ülikooli nimest Heliloojad: Leoninus-2häälsed organumid Perotinus - 3-4häälsed organumid Motett-mitmehäälne, tekstiline I hääl-pr keelne ilmalik armastuslaul II hääl-lad keelne vaimulik laul IIIhääl-lad keelne gregoriuse laul, vähe teksti, Kirik keelas motetti tema keerukuse pärast Muusikateooria KESKAJAL Muusika oli kõrgeim teadus, oli 2 õppeainete tsüklit Muusikat seostati loodusteadusega 3 muusika kategooriat: MUSICA MUNDANA kogu universumi muusika, kõiksuse harmoonia MUSICA HUMANA inimmuusika, inimese harmoonia MUSICA INSTRUEMENTALIS kõlav muusika, inimhääl ja pillid
youtube.com/watch?v=ZobIf8KBcH4 http://www.youtube.com/watch?v=MDmyyTXipNE · Caccia- http://www.youtube.com/watch?v=_4Pdu4tRKQM · Sansoon- http://www.youtube.com/watch?v=0yi2MMtIimY · Frottola- http://www.youtube.com/watch?v=2eOp3Agsu6o · Balletto http://www.youtube.com/watch?v=QLQiuljlKUA VARARENESSANSS (14.SAJ) Sel ajajärgul olid mõjukamad Prantsusmaa ja Itaalia muusika. Prantsusmaa Muusikakultuuri keskusteks olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks peeti motetti. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova alusepanijaks Philippe de Vitry. Selle stiili väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. · http://www.youtube.com/watch?v=8Z8rt3hHUEY · http://www.youtube.com/watch
annaabi.ee 
