Ka : 2012 , , , , , . , , . : , , , , , , , . -- , , , . , , . . , . , , . : · 121 ( : , , , ) · 31 · 97 ( : , . . . , ) · 72 41 , 19 (4 -- ). 45 . 1864 , . , , . , , , , . . , . . , . - , . - . - . - . , . - , , , ... , - , . , , , . , , 9 . 1475 - 1479 .. , , , . , , , . : , , , , . -. - -. - . III . - . - - , -. - 6 . - . .. . , , " ". , , . , . . . - - . , , XII - XIII .. , ...
1147 12 1918 10 14.4 (72,8 %) (2,4 %) (1,6 %) (8,2%) (4,92%) (3,0%) (0,6%)
Aigar Orav 10c * * 23 100 ² - 25 1735 6,24 , -- 6,6 , 200 - 1586 -- 5,34 -- 120
. - . . C , . . -- . , , . . - . - . - . , , .
"" !
Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu süsteem, kuid vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Kehtestati talupoegadele toitlusmaksuga. Taastati eraettevõtlus. Kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) Kaasamine väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital). rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga). Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal. Stalini ajal kujunes NSVL-s välja kommunistlik totalitaarne diktatuur.
Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal
* ? *Mis kell väljub kiirrong Tallinn-Moskva? -? *Mis kell saabub rong Moskvast? ? *Mulle palun-edasi-tagasi pilet. . *Mis koht teil on? ? *Kahekümne kolmas . *kas see on ülemine või alumine koht? . *Mis kell me oleme ivangorodis? ? *Kas sul on lapse,täiskasvanu,soodus pilet? ,, ? *Kus on vagunisaatja? ? *Reisija seisab perroonil. *Kus te vormistasite viisa? ? *Vene saatkond. *Kust ma võin leida ankeedi viisa täitmiseks? ? *Kas teil kindlustuspoliis on? ? *piiril: . *Piirivalvur:Passikontroll!Palun esitage pass! : ! , ,
Nagu öeldakse mis silmist, see meelest. Väike silmapete, natuke jõusööta ja tants läheb edasi. Kuidas siis ikkagi on rahva mäluga? Sellele küsimusele otsimegi vastust." (EPL) Hinnangu ülekanne: Reformierakonna reklaamis: ,,Aastal 2007 läks napilt, vaid 1% valijaid oli kaalukeeleks. Kui see 1% oleks jätnud Reformierakonna valimata, siis Eesti ei oleks saanud eurot, Eesti upuks võlgadesse, Eesti peaminister käiks endale Moskvast raha mangumas." (www.epl.ee) IRL-i ajakirjas Kindel Seltskond on kasutatud ühtse platvormi võtet: ,,kindel seltskond" ,,Sinu kindel võit!" ,,Meie kuulame sind" Enesekindlat väidet: ,,Sinu kindel võit!", ,,meie kuulame sind" Omade poiste"võte: poliitikutest on lapsepõlvepildid, fotod neist argipäevastes olukordades, artiklid kandidaatide elust ja perekonnast, isiklikest saavutustest ja hobidest, on esile tõstetud huvitavaid fakte.
Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika o ülepoliitiline lüürika o Eestile pühendatud luule o Võitlustraditsioonid, oma maa minevik o Kaasaja kangelaslikkuse peegeldus Proosa o Valdavalt avaldati lühinovelle Tagalas. Hint, Rummo, Jakabson Raadiosaated o Kuni 10 korda päevas, edastati Leningradist, hiljem Moskvast. Ilukirj. Saated. o Riiklik kirjastus. ,,Ilukirjandus ja kunst" Hakkas ilmuma teoseid Eestis o ,,Sirp ja vasar" ajaleht 1944 Sõjaaegne- võimalused puudusid tsensuur Represseerimine- kõik, kes jäid Eestisse- põhjuseks Eestis elamine Adson, Gailit, Kivikas jt. tegid koostööd saksa võimudega 30 ilukirj. Ja 30 noorsookirj. Teost. 1941-1944 Riiast sai taotleda luba avaldamiseks, raske saada!!
Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul * esmatähtis stiilikujund * ekstravagantsed ideed * tormiline eluviis Sõit Moskvast Volgamaale 1921. a ameerika tantsijanna Isadora Duncani Reisimine mööda Euroopat Hukatus , koduigatsus 1923. a naasis Venemaale Polnud enam moes depressioon Parimad ja siiraimad värsid Sõber, hüvasti, muleesonminek Sindmakaasaskannan südames. Tunnennüüd, etükskilahkumine eisaa lõplikollaiganes. Nüüd, kusme ei kohtu, palunainultühte: ära ole minupärastkurb. Sündidamaailmaonniilihtne. Sündimisestlihtsam veelon surm. 1925
organisatsioonile-Põhja-Atlandi Organisatsioonile(NATO)-oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsiooni e Varssavi pakti 1) Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust kordineeris liikmesriikide kõrgematest partei- ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee 2) Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast TV ÜLESANDED 1Mil moel aitas Teise maailmasõja lõpul kujunenud olukord kaasa kommunistide võimuletulekule Ida-Euroopas? II MS lõpu poole alistati Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning üks neljast okupatsioonitsoonist jäi seal NSVL mõju alla Ida-Euroopa riigid olid sõjast nõrgad ning kergesti manipuleeritatavad, vallutatavad 2Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris Mis neid konflikte põhjustas?
VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast. Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus.
MJ113 Juuniküüditamine 14.06.1941 Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. 1941 aasta küüditati Eesti aladelt kokku 9728 inimest. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine 25.03.1949 Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Märtsiküüditamisel kaotati 2,5% elanikkonnast. 26
Kuna Sillamäel asus suur uraanitootmise tehas, mõjus see halvasti rahva tervisele. Inimeste tervist, kes tehases kaua töötasid, mõjutas kiirgus väga palju. Enamik neist haigestus ning paljud surid kopsuvähki. Tehase olemasolu aga ei mõjutanud ainult töötajate tervisi. Ühes Sillamäe lasteaias avastati, et lastele täikontrolli tehes tulevad lastel juuksed salkude kaupa peast välja. Lapsed saadeti Moskvasse uuringutele ja Moskvast saabus Sillamäele NSV Liidu tervishoiuministeeriumi 35-liikmeline uurimiskomisjon, kuid Eesti avalikkus ei teadnud sellisest juhtumist mitte midagi. Sillamäe laste massiline haigestumine ja sellele järgnenud kära radiatsiooni ümber, eriti aga Põhjamaade surve Sillamäe üliohtliku tuumajäätmete hoidla sulgemiseks olid kindlasti põhjuste seas, miks Moskva otsustas uraanitootmise Eestist minema kolida. Sillamäel elas väga palju venelasi. Selle tõttu pidasidki sealsed
Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontoriTagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma tugevamat korda eestis. Vapsid hakkasid kritiseerima kehtivat korda 4
Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5
LÖÖDI LAIALI TAGAJÄRJE Valitsus moodustas D operatiivkomisjoni , rahvahulgad valvasid kogu öö tähtsaid objekte. Arvatakse, et seda meeleavaldust juhiti Moskvast (Juhan Aare) Miilitsat ei saa Eesti riigivõimu kaitsmisel Moskva ootas tänavalahinguid, usaldada. barrikaade, kaklusi ja verd. Asutati ametlikult Eesti Kodukaitse. TEOORIA Mõne päeva jooksul KASUTATUD KIRJANDUS https://epl.delfi
karmistati kontrolli ühiskonna üle. Tema ajal hakkas Nõukogude liit vaikselt alla käima ning kui ta haigestus ja võimu said tema suhteliselt oskamatud lähikondlased, kes ei proovinudgi allakäiku peatada siis sai sellest lausa suur kriis. 7. Nad erinesid selle poolest et Karotamm oli kõige eestimeelsem, Käbin oli suhteliselt vahepealne ja Vaino oli kõige venemeelsem mees. 7.b Seal oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, mis tegi enda tööd ainult Moskvast antud juhtnööride järgi, siis oli Eestis ka ülemnõukogu, sellel ei olnud konkreetset võimu. Eestis oli veel ka keskkomitee. 8. Eestlastele see ei meeldinud ning sellele osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu, mis üritati kohe jõuga maha suruda. Eesti üheks tugevaimaks vastupanuks oli metsavendlus, mis tegutses üle terve Eesti. 8.b Algul oli suur metsavendlus, mis sai küll kahjuks suure küüditamisega tegasilöögi. Peale seda
Kokkuvõte raamatust Vene tsaaride kroonika Tsaarid muutsid nõrga vürstiriigi hiigelsuureks impeeriumiks. Esimene Vene riik, keskusega Kiievis, tekkis 9. sajandi lõpul. 11. sajandi esimeseks pooleks oli Kiievi-Venemaa muutunud tähtsaks liitriigiks. Kuid peagi hakkas ta aina nõrgenema sisevastuolude just sellepärast, et siis oli tavaks jagada maad valitseja poegade vahel. Oli küll erinevaid vürstiriikide keskusi, kuid pikkamisi kujunes suurimaks Moskva. Moskvast kujunes ka tähtis vaimulikkeskus, sinna asus vene õigeusu kiriku pea-metropoliit. Tsarism tekkis kusagil 1460 aastal. Esimeste tsaaride hulgast on kõige enam tuntud Ivan Julm ja Boriss Godunov, esimene oma julmuse pärast ja teine Mussorgski ooperi traagiliselt lõhestunud kangelasena. Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema
NL süüdistas balti riike balti riike NL vastases koostöös 17 juuni 1940 okupeeriti eesti Rahvusvaheliste õiguste seisukohast olid kõik NL sammud ebaausad Johann Laidoneri sunniti alla kirjutama dokumentidele, millega punaarmee sai kontrolli strateegiliselt tähtsate punktide üle Muudatused : keelustati rahva kogunemised, kaitseliidult ja tsiviilelanikelt korjati relvad ära, Eestisse saadeti moskvast erisaadik, kellel olid kõik õigused, Andrei ždanov Moodustati moskvast sõltuv eesti valitsus Johannes Vares-Barbarus – mingi juht Moskva plaanide kohaselt pidi kõik eestis toimuv jätma välismaailmale seaduslikkuse tunde Enamik rahvast jäi toimuva suhtes passiivseks kõrvalt vaatajaks Eestis viidi läbi uued riigivolikogu valimised 6. Augustil 1940 annekteeris NL eesti lõpplkikult
Moskva metroo on Moskvas alates 1935. aastast töötav metroo. Moskva metroos on 12 liini 182 metroojaamaga ja kogupikkusega 301,2 km. 2009. aastal oli metroos 2 392 200 000 reisijat. Moskva metroo on juba ise imeline kunstiteos. See pole tavaline metroo. Tema seinu kattavad kaunid kaunistused ja veel palju miid. See on tõeline mesistriteos. Kokkuvõtte Eelnev jutt oli väike ülevaade Moskvast, tema ajaloost ja tema vaatamisväärsustest. See siin on muidugi imetilluke jutt, mis puudutab Moskvat. Et kirja panna kõik faktid Moskvast, siis selleks on vaja juba raamat kirjutada. Aga kogu eelneva juttu põhjal võib väit, et Moskva on tõesti Venemaa süda. Seda nii mitmeski mõttes. Kuid arvan, et ta on Venemaa süda oma ehitiste, oma ajaloo ja kõige sellepärast, mis sellega seondub. Ta on eriline linn, mis on rikkas oma vaatamisväärsuste ja
kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Taastamine Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm otsustasid 2000. aastal, et film on pärand, mida tuleb säilitada ka tulevastele põlvedele, ning otsustasid selle originaalnegatiivi Moskvast välja osta ja ajahambast puretud koopiate põhjal taastada. Moskvast aga õnnestus hankida vaid koopia. Soomes Digital Film Finlandis kaotati pildilt kraapsud ja värinad ning korrastati värv, heli aga taastati EESTIS firmas Film Audio. "Viimne reliikvia" on esimene digitaalselt taastatud EESTI film. "Viimne reliikvia" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 15. märtsil 2002 Tallinnas kinos Coca-Cola Plaza. Esilinastus ja taaslinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti (kino Kosmos) 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga
Liplapi kooli asutas Marie Sapas Kooli asutas legendaarne preili Marie Sapas, kellele Liplapi oli sünnitalu ja kes elas seal ka pärast õppeasutuse sulgemist.Marie Sapas oli kuulus ja haritud daam. Koduõpetaja kutse sai ta Tartust, kasvatuskursuse võttis Moskvast. Edasi õppis ta Soomes Järvenlinna aiatöö ja majapidamiskoolis ning täiendas end Saksamaal. Marie Sapas oli ka üks eesti rahvarõivaste uuesti kasutusele võtmise propageerijaid. Ta kasutas selleks oskuslikult oma õpilaste abi. Teada on, et Liplapi koolis õppis noil aastail kokku 568 õpilast. Õppetöö kestis igal aastal seitse kuud. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris. Ühekorraga kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja
Kaljo kiisk Kaljo kiisk läks 1995. aastal riigikokku ja oli seal kaheksa aastat. Ta räägib, et “Punane viiul” oli ta kõige halvem film. Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse
Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika"
See oli rahutuste ja konfliktide aeg, kui võimuvõitlus käis nii riikide kui ka killustunud Venemaa kahe leeri (punaste ja valgete või bolsevike ja mensevike) vahel. Ajastu kujutamine tundus mulle väga realistlik. Esile oli toodud nii ühiskonna suur vaesus, külade laastatus kui ka üksikisikute elu helgemad küljed. Hetkekski ei ununenud, et igal ühiskonnaetapil on mitu nägu. Kes on filmiloo peategelane? Peategelaseks on Moskvast pärit arst Jevgraf Zivago, kes esineb filmis nii psühhiaatri, tavatohtri kui sõjaarstina. Tema oskused on talle nii kasuks kui kahjuks (näiteks teavad tema ametist partisanid, kes ta enda kasuks tööle sunnivad). Zivago isiklikuks põhieesmärgiks on enda pere turvalisuse tagamine. Kuna ta on konfliktide-eelselt tegelenud kirjutamisega, kus ta avaldab enda tundeid peenis erinevate asjade vastu, satub ta pere mässu ajal Moskvas ohtu ja ta langetab otsuse, et enda lähedasi kaitsta.
Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üe saada, samas tugevdas see neis riikides Moskva ülemvõimu. 1955 moodustasid Ida- Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile (NATO) oma sõjalise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides.
silma paistnud leedu kampaania käigus, koostada tema jaoks Moskva tsaaririigi skemaatiline kaart. Nähtavasti mingi kaart isegi koostati, võimalik, et see juhtus Moskva teistkordse külastamise ajal 1525.a. Igatahes von Herbersteini poolt avaldatud kaardid, mis esimest korda nägid trükivalgust 1546 meister Hirshfogeli puugravüüridel, on väga sarnased Ljatski koostatud kaardile. Ljatski ise oli sunnitud 1534 Moskvast lahkuma. Ta asus elama Leetu, kus Gdanskis pesitseva kunstniku Anton Vidi tellimusel koostas Moskva tsaaririigi kaardi. Kaart sai valmis 1542 ja alles aastal 1555 söövitati vaske ja jõudis trükki. Tuntuks sai kaart juba varem, kuna Vid andis saadud materjalid edasi Münsterisse Soliniusele kaardi väljaandmiseks 1538.aastal ja tema ,,Kosmograafia" jaoks 1544.a. (joonis 2, 3). (, 2004) Joonis.2
Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44). 1952-53 eksisteerisid ka oblastid (Eestis ja Lätis 3, Leedus 4). Poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu, mida kontrollisid julgeolekuorganid. Sõjajärgsetel aastatel olid võtmekohal juunikommunistid (olid aktiivselt osalenud 1940. a. juunipöördes).
25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8. Pleenum- Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks. Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). Side läänega: Stalini ajal oli kogu NSV ja Eesti NSV raudse eesriide taga. Suhted lääneriikidega olid katkenud. Hrustsovi ajal hakkasid toimuma otsekontaktid teadlaste vahel
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15
● Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle luurama. Nõukogude armee: ● Eesmärk: Vastupanuliikumiste mahasurumine ja kohaliku korra hoidmine. ● Meetodid: Võeti suuri alasid enda kasutusele, majutuseks, õppusteks jms. 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Kommunistlik partei sai käsklused Moskvast. Valitsus täitis EKP ja Moskva tahtmisi, sealne tegevus ei olnud väga demokraatlik sest oli 1 kandidaat positsioonile. Ülemnõukogu pmst ainult istus ja kui midagi kinnitada oli vaja, siis nad seda ka tegid. Vahepeal arutasid ka mõninga küsimuse üle. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Narva jõe tagused ja Petserimaa alad liideti SFNVga. Alad mis olid saadud Tartu rahulepinguga. 4
loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini, kus asub ka helilooja majamuuseum. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne- Euroopas. 1891. aastal viibis Tsaikovski Ameerika Ühendriikides ja 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri sama aastal(1893), 6. novembril(vana kalendri järgi 25. oktoober) Sankt- Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone, näiteks on arvatud, et ta tegi enesetapu või teda mürgitati. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks
proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eesti krooni devalveerimine, Eesti majandus orienteerub Lääne
Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitöölinn), mis sai 11. sajandi keskel iseseisvaks riigiks. Seal levis ühe uulitsa kirik (väike, lihtne, paksude müüridega, ühe kupliga, väikeste kaunistustega). 13. sajandil tungisid idast peale Tatarid ja Mongolid, kes jäid okupeerima 2,5. sajandiks. Vabanemine algas 15. saj lõpus Moskvast. Ivan III allutas endale ka ümberkaudsed vürstiriigid. 15. sajandi lõpus algab Moskva ulatuslik väljaehitamine (Uspenski katedraal, Vassili Blazennoi kirik (Keskväljaku kõrvale, liitkirik e. koosneb mitmest väiksemast kitikust, 8 väikest sibulkuplit, kabel, rikkaliku värvilise dekooriga) jm.). Ikoonimaal on tähtis valdkond Vana-Vene kunstis, kõrge taseme saavutas 14-15 saj. Põhiolemuseks on tervendava mõju omistamine, figuuridel
aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile.
loomadega niimoodi käituda. Luuletuses „Kaunis kodu, näen kui unes..“ kirjutab Jessenin kodulähedusest, sest ta oli sündinud maal ning see oli tema jaoks tähtis. Ka mina olen sündinud maakohas ning see lähedus on ka mulle väga tähtis. Jessenin ütleb oma luules, kuidas ta igatseb oma kodu ning ka mina teen seda kui kodust eemal olen. Jessenini luule tema noorusaegadel oli üsnagi leebe võrreldes tema hilisema loominguga. Jessenini elu hakkas allapoole liikuma, kui ta lahkus Moskvast Aasiasse, lootes saada sealt uusi ideid oma luule jaoks. 1921. aastal kohtus ta aga tantsija Duncaniga ning sealt tema elu allamäge läkski. Jessenin langes alkoholi küüsi ning 1924. aastal ilmus luulekogu „Kõrtside Moskva“, millest pärinevad järgmised read: Selles jubedas urkas siis värskelt keset lärmi ma koiduni loon prostituutide meeleheaks värsse ja bandiitide piiritust joon.
Kasvas üles mõisas seega elu algus oli lihtne. Kuid 9 aastaselt jäi orvuks ja pidi kolima tädi juurde. Läks ülikooli (teisel katsel sai sisse), kuid lahkus sealt 2 aasta pärast. Ta oli väga ülbe, üleolev ja ei hoolinud talupoegadest. Läks koos vennaga sõjaväeteenistusse ja alustas kirjanikutööga. Esimene jutustus “Lapsepõlv”. Sõitis Peterburgi, kus ta võeti teiste realistide poolt väga hästi vastu. 8) Dostojevski elu ja looming Pärit Moskvast, vaestehaigla arsti perekonnast. Isa oli loomult sünge, keevaline ja ihne, ema oli vastand- tasakaalukas ja jagas hellust, kuid suri, kui D oli 16. (tiisikusse) Saadeti koos vennaga Peterburi sõjaväe inseneride kooli. 18 aastaselt jäi orvuks(isa tapeti). Peale insenerikooli lõpetamist tahtis saada kirjanikuks ja seega andis sisse erru mineku palve. Esimene töö oli Balzaci „Eugenie Grandet“ tõlge. Kuna oli hasartmängu sõltlane elas vaeselt ja võlgades.
● 1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž ● 1932. a. 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks ● 1934. a. 30. juuni - “Raadio-Ringhääling” lõpetas tegevuse ● 1934. a. 1. juuli - Riigi Ringhääling alustas tööd ● 1935. a. 28. veebruar - esimene reportaažh välismaalt (Helsingi Messuhallist) ● 1937. a. 15. detsember - alustas tööd Türi raadiojaam ● 1941. a. 18. oktoober - esimene saade Moskvast ● 1944. a. 30. september - alustas tööd traatringhääling Tallinnas ● 1945. a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio segakoor ● 1949. a. 8. august - moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Ministrite Nõukogule ● 1956. a. 1. mai - ultralühilainesaated Tallinnast, algas saatesari “Perekond ja kodu”, mis kestis 30 aastat ● 1963. a. 1. september - esimene laste unejutt ● 1964. a. 13. aprill - esimene saade “Tere
Siis võttis ta Mumuu, kallistas teda, tõstis ta üle paadi, vaatas teda veel viimast korda ... Koer ei kartnud. Gerassim pööras silmad kõrvale ja lasi koera vette. Jeroska läks koju tagasi ja teatas, mis ta oli näinud. Päeva jooksul ei näinud keegi Gerassimit toast väljumas. Isegi sööma ta ei tulnud. Hiljem oli keegi näinud Gerassimit väravast välja minemas. Ta ruttas oma kodukülasse. Nii jõudis ta juba Moskvast 35 km kaugusela. Kahe päeva pärast oli ta kodus, oma tares . Kuigi vahepeal oli sinna elama pandud sõjaväelaste pere, andis külavanem talle tare tagasi, sest nii head töölist oli raske leida. Käes oli heinategu ja nii asus ta niitma nagu vanasti. Moskvas leiti ta puudu olevat teisel päeval. Teatati politseile, teatati prouale. Proua sai vihaseks ja käskis ta üles otsida. Tema polevat käskinud koera tappa. Gavrila sai peapesu
sõjaseisukorrast väljuma. Tartu rahu ratifitseeris Vene Föderatsiooni kesktäitevkomitee juba kaks päeva peale selle sõlmimist, demokraatlikus Eestis tegi Asutav Kogu seda 13. veebruaril 1920. Esimeseks proovikiviks oli rahulepingu artiklis XII sätestatud 15 miljoni kuldrubla üleandmine Eestile. Kaheksa miljonit kuldrubla tuli üle anda ühe kuu jooksul peale lepingu ratifitseerimist, seitse miljonit kahe kuu jooksul. Esimene saadetis kulda pandi Moskvast teele kuu aega peale rahuleppe ratifitseerimist Eesti Asutava Kogu poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil. Nende kullakoormate toomisest Eestisse näitus jutustabki. Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist
Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas ,,Hukkunud alpinisti hotell" ja ,,Detsembrikuumus"). Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile" oli ta kirjutanud alles päev enne filmi valmimist, Moskvast rongiga Tallinna poole sõites. Sven Grünbergi loomingust meeldis mulle kõige enam filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell" tuntuks saanud laul ,,Nimetu" Sandra Nurmsalu esituses. Esitusele tulid loomulikult ka Olav Ehala lood filmist ,,Nukitsamees". Ehala on kirjutanud muusika ka filmile ,,Karoliine Hõbelõng", kuid sellest filmist antud kontserdil lugusid esitusele ei tulnud. ,,Nukitsamehe" muusikast aga nautisin kõige rohkem ,,Rahalaulu" ja ,,Kodulaulu" ning otseloomulikult ,,Vitsalaulu"
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA)
1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute saboteerimises, Nõukogude Liidu vastases koostöös ja muus taolises. Taaskord esitati Eestile ultimaatium, seekord täiendavate Punaarmee jõudude sisse saatmiseks. Vastamiseks anti kaheksa tundi ja selleks ajaks oli Eesti kõikidest suundadest ümber piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president Konstantin Päts uue valitsuse ametisse. Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal. Põranda alt tuli välja endine EKP, kes riigipöördes erilist osa ei mänginud. Keelati teistel erakondadel tegutseda, keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit
Kuid üksteise abistamise leping oli sõlmitud Eestil vaid Lätiga, Leeduga see puudus. Leping oli vaid formaalne, sõjalist koostööd ei kordineeritud. Kuid kui Eesti olekski võitnud olemata olnud ,,Iseseisvussõja", kas siis oleks meie rahvas arvul ja meelelt sama suur kui oli ta tol hetkel? Leian, et valik mis tol hetkel tehti oli õige. Eesti jäi küll iseseisvaks kuid seda kahjuks vaid formaalselt. Tegelikult juhiti meie riiki Moskvast. Eestil ei olnud 1939. aastal eriti palju võimalusi. Üks nendest oleks olnud alustada ühist sõda koos teiste Balti riikidega. See oleks toonud kaasa kaotusi, ka võimaliku iseseisvuse kaotuse. Seega oleks sõda olnud mõttetu(siinkohal ei taha ma sõda mingil moel ülistada, kõik sõdimised on mõttetud.). Riik oleks oma rahvast ilmaasjata tapnud. Teiseks võimaluseks oleks olnud sõdida koos Soomega. Kuid NSV Liit tegi selle
keskenduti peamiselt sellele, mis on Eestis kasulik toota ning mis eestlastele on vajalik. Vaatamata mõningale tööstuse arengule ei suudetud pakkuda konkurentsi lääne turgudel ning tööstuses keskenduti siseturu nõudlusele. Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks said näiteks meil toodetud või ja peekon. Nõukogude ajal aga ei huvitatud sellest, mis oleks kõige kasulikum Eesti NSV-le, vaid sellele, mis oleks kõige kasulikum Nõukogude Liidule. Selleks sai Eesti käsu Moskvast. Sarnasuseks oli veel see, et mõlemal perioodil olid majandusraskused ning inimesed elasid väga kokkuhoidlikult. Veel erinesid need kaks riiki reformide mõistlikkuse poolest. Näiteks rahareformid. 1933 aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse,
· Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning ebasobivaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. · Tormise kompositsiooniõpetaja oli Vissarion Sebalin. · Ta nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt käituda. · Tormis hakkas juba Tallinnas rahvaviise uurima ja kodust eemal olles suurenes see huvi veelgi. · Veljo eeskujuks oli Ester Mägi, kes temaga samal ajal õppis Moskvas. · Moskvast naastes asus ta tööle Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda uuema muusikaga, mis kontserdisaalist ning õppekavast puudus. · Tormis sattus 1958. aastal Kihnu pulma, mis peeti muistsel kombel ja ürgne regilalul tõelises keskkonnas rabas teda. · Seepeale astus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning
annaabi.ee 
