Doktor Živago kodukontrolltöö (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Ajastu kujutamine „Doktor Živago“ põhjal

Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan ,,Doktor Zivago". Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Zivago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Zivago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi eesmärgiks oli oma perekonna turvalisuse tagamine, seega tuli tal olukorraga leppida. Filmi sisu näis mulle väga realistlik, kuna esile on toodud käesoleva ajastu tunnused ühiskonna vaesus kui ka ükikisiku rõõmud ja mured. Zivago soovis kõigest väest olla ühiskonnas toimuvast eraldatud,

Ajalugu

2

docx

Ajastu kujutamine ja isiksuslik traagika filmi „Doktor Živago” põhjal

peetakse valitsevale režiimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan „Doktor Živago”. Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Živago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Živago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi eesmärgiks oli oma perekonna turvalisuse tagamine, seega tuli tal olukorraga leppida. Filmi sisu näis mulle väga realistlik, kuna esile on toodud käesoleva ajastu tunnused ühiskonna vaesus kui ka ükikisiku rõõmud ja mured.

Kirjandus

32

docx

Visuaalne antropoloogia

filmides jne. Eluliselt mõjutas Rouchi äikeselöök, mis tappis tema 10 töötajat ja üle jäänud ei tahtnud temaga peale seda enam edasi töötada. Zika soovitas minna tal meediumi juurde, kes viis läbi rituaali (transs mingisugune), see jättis Rouchile sügava mulje, tal tekkis selle nähtuse vastu huvi ja peale seda asus ta antropoloogiat õppima. Marcel Griault (1898-1956) pks tähtsam tegelane, oli esimene antropoloogia doktor prantsusmaal, ta oli Marcel Maussi õpilane (too ise ei käinud välitöödel, kuid julgustas oma õpilasi minema). Griault hakkas korraldama välitöid, viis läbi kompleksekspeditsiooni vormis (mitmed eluala esindajad võtavad sellest osa). Tuntud on Dakar-Dijbouti ekspeditsioon, võimalikult paju materjali taheti koguda võrdlevaks uurimuseks (toodi esemeid, fotosid, filmi, märkmeid). Sellest ekspeditsioonist monteeriti kokku mitu filmi. Sattus dogonite juurde Malisse, jäi neid uurima

Visuaalne antropoloogia

33

docx

Visuaalne antropoloogia loengud

hiljem osas paljudes filmides, nii assistendi kui ka peaosalisena. Juhtus õnnetus, äike tappis 10 tema töötajat ja teised polnud nõus edasi töötama, enne kui põhjus sai välja selgitatud. Zika soovitas minna oma vanaema Kalia juurde, kes oli kohalik samaan, kes viiks riituse välja (transs, mille läbi saab teada, millest jumalad mõtlevad). See jättis Rouchile sügava mulje, tal tekkis huvi. Prantsusmaal hakkas antropoloogiat õppima. Marcel Griault (1898-1956). Oli antropoloogia doktor Prantsusmaal, oli Marcel Maussi õpilane, julgustas õpilasi välitöid tegema, ise neid ei teinud. Julgustas erinevate suguvõsade vahel abielluma. Marcel Griault hakkas korraldama välitöid, viis läbi komplekssekspeditsiooni - välitööst võtavad osa erinevate elualade inimesed (lingvistid, tehnikud, loodusteadlased, antropoloogid jne). Oluline ekspeditsioon oli Dakar-Djibouti kompleksekspeditsioon (1931-33), eesmärk koguda muuseumile esemeid

Visuaalne antropoloogia

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia

41

doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus

80

doc

Õiguse sotsioloogia

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �

Õigus

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu

Kommentaarid (0)