Kummastumise võte: kui on ühendatud elemendid, mida teatud reeglite kohaselt ühendada ei tohi (nt ,,kriiskav kollane"). Nende semantiline roll. Nt riimi puudumine või olla: a) kunstiliselt mittetähenduslik element või b) mitteriimi kohalolek, miinus-riim Samas: struktuur kirjutab siinkohal ette piirangud: ühendamise tingimuseks on, et ühendatavatel elementidel peab olema teatud ühisosa. Hendrik Sal-Saller: ,,Käime katuseid mööda" käime katuseid mööda lähme kolame pööningute peal nad ei tea mida mõelda need kes pole iial käinud seal näitab meile suunda vana tuulelipp siia ülesse kuulda ei ole midagi käime katuseid mööda tule lähme turnime tornides lähme katsume pilvi lähme värvime taeva siniseks ühed tahavad palju teised rohkem veel mõned tahavad kõike nad ei kõnni katustel me ei näe teisi kihutamas ringi meil on silmad ainult teineteise jaoks meil on aega hoida teineteisest kinni maailm kuhugi ei kao
Vahest esineb minu peres ka olukorda kus minnakse koos kasvõi kuhugi kaubandus keskusesse koos ja peale mida kuskilt kohvikust läbi või midagi, igatahes asi seegi aga päris traditsioonis see veel nagu kujunenud pole. Sünnipäevadel lihtsalt leiame aja mis enamusele sobib, sest see oleks väga haruldane juhus kui kõigile üks ja sama aeg sobima peaks juhtuma. Anname kingid ja õnne soovid üle, istume ühiselt laua taga, sööme, räägime juttu teeme mõne pildi ja lähme sama targalt laiali. Palju ideaalsem tegevus minu arust sünnipäeval oleks kuskil paremas kohas ühiselt midagi lõbusat teha, mitte ainult söögiga piirduda. Näiteks kuskil piljardi- või keegli saalis aga alati kahjuks ei saa seda lubada. Traditsioonidel mis on suvel ja ilm on hea siis veedame tavaliselt aega suvilas. Käime ujumas, mängime erinevaid pallimänge ja lõpetuseks grillime ka. Emadepäeval, isadepäeval,
keeles, seetõttu võib laps hääldada sõnu vale rõhuga. · Lühikesi silpe tavatseb venelane hääldada pikalt, näiteks * iisa, *eema pro isa, ema. Venekeelset last aitab keeleõppimisel see, kui vajaduse korral pöörata tähelepanu järgmistele seikadele: · Korda vigaseid lauseid õigetena, et laps kuuleks korrektset eesti keelt. · Võimaluse korral aseta uued õpitavad sõnad lausesse või fraasi. · Vajaduse korral korda lauseid erinevas sõnastuses. · Kasulik on lugeda koos eestikeelseid luuletusi ja lastesalme.(1998, 7) Lapse eneseusu tõstmiseks võib pakkuda ka vanematele kaasa salmikesi ja jutukesi, mida proovida kodus koos õppida. Nähes, et ema, kes on lapsele teatud vanuses kõige olulisem inimene püüab ka õppida võõrkeelset teksti, motiveerib last tohutult. Samas annab see vanemale ka kindlustunnet juurde, et tema lapsega tõepoolest tegeletakse. Koostöö vanematega läbi õppeprotsessi tekitab
Lisaks käib ta oma vendasid ja ema aitamas. Seepärast möödubki tal kodus veedetud aeg väga kiiresti. Ka isa hobiks on kaardimäng ja seepärast käib ta koos emaga turniiridel. Isal on varasemast perest veel kaks tütart ja üks poeg. Olen oma kasuõdesid ja kasuvenda näinud, aga suhtlen nendega harva. Kui Tallinnas elasime väikeses korteris, siis praegu elame talumajas, mis asub väikse metsatuka sees. Seepärast on siin väga mõnus ja rahulik elada. Varajasel hommikul on tore kuulata, kuidas kägu kukub ja linnud siristavad. Samas maal on alati palju tööd teha, nii et igav ei hakka kunagi. Minu põhiliseks ülesandeks on muruniitmine. Kuna meie hoov on üsna suur, siis jagub mulle seda tööd lausa mitmeks päevaks. Minu ema aga rohib põhiliselt peenraid, istutab lilli ja hoolitseb kasvuhoone eest. Isa leiab endale õues alati tegevust ehitab aeda, lõhub puid või asub jälle mõne auto kallal nokitsema
2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta
................................................................ 98 Parimad mängud sünnivad laste peades......................................................................... 101 9 Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL
ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head aega siis. ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa siia jääda? OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. 3 4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa
" Hanna-Liisa: ,,Nii imelik lind. Mis lind see oligi?" Jaan: ,, Ei ole vaja teada enam." Õpetaja: ,,Nüüd leidsid Hanna-Liisa ja Jaan ennast mägra juurest." Mäger: ,, Oeh, tere, ka, noorrahvas! Kuis elu käib eksisite ära või? Kuidas ma võin abiks olla?" Jaan: ,, Kas sina, mägraisand, oled näinud siin hunti? Meil on vaja üks üles leida." Mäger: ,, Ma kuulsin mingeid hirmsaid hääli ida poolt. Vist mingi võitlus. Võite vaadata, äkki sealt leiate enda hundi." Jaan: ,,Aitäh! Me lähme kohe vaatama!" Mäger: ,, Head aega! Oeh, mu selg valutab." Õpetaja: ,,Nad läksid vaatame ida poole. Nad nägid hunti ja põtra võitlemas." Põder: ,, Noh hunt, oled näljane jah? Kohe saad enda kõhu täis suure valuga ." Hunt: ,, Ma olen jah näljane, pole 5 päeva midagi söönud ja üks põder kuluks küll ära!" Õpetaja: ,, Nad hakkasid võitlema, löögid käpade ja muu jäsemetega ajasid nad lõpuks mõlemad uimaseks. Metskits jõudis just kohale.
Haige inimene, olgu siis vana või noor, on enamasti masendunud, ja temaga ühise keele leidmine on raske ülesanne. Malle: Ma tõesti soovin inimesi aidata. Olen väga õnnelik, kui näen, et mind oodatakse... ja et ma olen nendele vajalik... Ülemõde: Olete väga hea kandidaat, Malle. Sellist töötajat me just vajame. Kas olete valmis ülehomme tööd alustama? Malle: Muidugi olen! Ülemõde: Lähme siis, ma tutvustan teile haiglat ja uusi kolleege... Dialoog 2 Osakonnas. Vestluses osalevad haiglas õena töötav Annika Rest, uus hooldustöötaja Malle Soo ja hooldustöötaja Helene. Annika: Ahhaa! Meie uus töötaja? Malle: Nii see on. Minu nimi on Malle Soo. Annika: Meeldiv tutvuda. Annika Rest on minu nimi. Kõigepealt tuleb teile tutvustada patsiente ja nende probleeme. Meie osakonnas on haiged, kes
püksitaskusse ja lähen esikusse. Tõmban jope selga, kuid siis meenub, et mul pole särki seljas. Lähen otsin sahtlist mingi särgi, panen selle selga ja ruttan korterist välja. Sõidan liftiga alla. Mingid venelased on jälle seinad täis sodinud. Kuradi tatid. Lähen parklasse autot otsima. Vajutan võtmetel nuppu ning leian auto tagatulede vilkumise järgi üles. Istun autosse. Külm on. Panen auto tööle ja keeran soojenduse põhja. Annan paar korda gaasi. No on mõnus hääl. Lükkan plaadi raadiosse ning keeran heli kõvemaks. Head kõlarid mul ikka. Bass on muhe. Annan veel paar korda enne tagurdamist gaasi ja manööverdan välja. Kohalt võtan ikka kerge kummivilinaga ära. Jõuan esimese valgusfoori juurde. Punane on. Vahet ei ole. See on tumekollane. Sõidan üle. Mingi tüüp laseb signaali mulle. Talle näitan keskmist sõrme. Teen parempöörde ja jõuangi Volli juurde. Pean ta maja ees kinni ja annan mõnusalt gaasi. Volli tuleb majast välja ja
Ants: Aa... No, ma vist... No ma... aaa... (kokutab, pöörab selja, kratsib kukalt) Mari: Sa ju ikka saatsid talle kirja? Ants: No ma... Nii palju oli tegemist laste kirju lugema ja kingitusi pakkima... Ma vist... unustasin. Mari: Ütle, et sa teed nalja! Mis me nüüd teeme? Emal oli õigus, kui ta ütles, et Sinust ei saa korralikku päkapikku. Ants: Ära siis pahanda... Lähme ruttu ja kutsume ta siia! Mari: Kuhu me lähme? Jõulumaale või? See on ju nii kaugel. Ants: Jah, Jõulumaale! Lähme kiiresti, siis jõuab jõuluvana õigeks ajaks kohale. (hakkab lavalt maha jooksma) Mari, tule nüüd! Ants ja Mari jooksevad lavalt maha, istuvad esimesse ritta. Lavale tuleb 1.klass, kes etendab talvist Rakket (näiteks mütside ja sallidega lapsed lumememmesid ehitamas ning lumesõda pidamas, mõni tore tants või laul, lapsed koolis õppimas jne) 1.KLASSI KAVA 1
{39675}{39733}Ma ei tea isegi,|kuidas see juhtus. {39750}{39810}Mina panin alles peale Ahast. {39818}{39945}See oli viimane kord. Enne suren,|aga enam ma ei jookse. {40090}{40195}Ärge pange pahaks, vennad,|näete isegi, läksin endast välja. {40364}{40426}Kurat, see oli esimene jooks elus,|mille ma kinni panin! {40519}{40609}Kurat, ma lidusin nii,|et pekk pani üles-alla. {40830}{40911}Kurat, ilusa kruusi lõhkusid ära. {40985}{41047}Mehed, lähme nüüd pataljoni juurde. {41059}{41111}Lähme ühekaupa, nii ei märgatagi. {41115}{41191}Ütlesime, et eksisime ära.|- Jah, et käisime metsas seenel. {41273}{41325}Esimene rühm paigale! {41355}{41423}Keegi ei pannud tähele! Panid tähele,|keegi ei pannud tähele. {41442}{41501}Kolmas rühm, paigale! {41622}{41661}Tervist, mehed! {41674}{41724}Tervist, härra pataljoniülem! {41838}{41917}Tuleb välja, et esimene vasikas|ei läinudki aia taha! {41975}{42018}Tublid!
ja otsivad endale parima koha. Tegelikuses on kõik kohad samasugused kitsad ja kõvad metallist pingid. Kui kõik on sisenenud, rongi uksed on kinni, kõik on ümberringi pime ja ootusärev. Minek! Rong hakkas sõitma, algus oli küll ebameeldiv ja natukene valusavõitu, sest me mahutasime ennast kuuekesi neljakohalisesse vagunisse, kuid kõik naeravad ja naudivad sõitu. Seejärel palub giid meil kaevandusest väljuda, näeme ees juba teist gruppi ja järgneme neile. Saime teada, et me lähme Sinimägedesse. Keemia õpetaja lubab poole tee peal meile, et kõige ilusaima kivi leidnud õpilane saab viie. Peale seda lauset jookseme me koheselt mäkke. Kõik loodavad, et just nemad leiavad selle kivi, kuid üles jõudes avaneb niivõrd ilus vaade, et pooled meist unustavad koheselt, mida tegema pidi. Me hakkame selle ülesande asemel hoopis pilte tegema. Kätte hakkab jõudma viimane samm. Me siseneme kivimuuseumisse, siin olevat
TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks. Kuiv h
Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel ning jaotan lastele erinevaid kõrinaid, mida nad saavad raputada laulmise ajal. Hääle soojendus. (3 min.) Laulame laulu ,,Põdral maja metsa sees" (lisa 9.) koos liigutustega. (5 min.) Siis laulame ,,Soku laulu" (lisa 10.) ja tantsime selle saatel. (5 min.) Lõpuks laulame laulu ,,Mõmm ja mõmm". (lisa 11.) (5 min.) Neljapäev-loomaaed. (integreeritud tegevus.) Uurimine ja vaatlemine: (Peale hommikusööki lähme ja ennem järgmist söögi korda jõuame tagasi. Eeldan seda, et lasteaed asub suhteliselt loomaaia lähedal.) Eesmärgid: teab mis loomad elavad loomaaias. Teab kust nad sinna saavad. Teab, et loomadele ei tohi midagi söödavat anda. Teab, et loomi ei tohi puutuda ega õrritada. Lähme loomaaeda. Eelnevalt lepime kokku/ teeme kindlaks järgmised asjad mida ei tohi teha: loomadele ligidale minna, katsuda neid, anda või loopida neile midagi ja loopida neid millegagi või õrritada
Jüri Tuulik ,,VARES" Abrukal on vähe mände. Just ühe nende mändide latva ehitas üks varesepaar pesa, kuhu emalind munes neli muna. Emalind haudus mune ja isalind valvas pesa. Äkki tuli puu alla poiss, kes hakkas puud oksaga taguma. Lõpuks ta tüdines ja lahkus. Emalind sai tasapisi rahu tagasi. Varsti kuulis emalind taas toksimist enda all. Munadest koorusid pojad. Nüüd polnud isalinnul enam mahti. Oli vaja minna poegadele sööki otsima. Harakapojad said nimedeks hõbetiib,Siil, Viltulõug ja pääsuke. Äkki ilus pereelu katkes, kui poiss tagasi tuli ja pesa lõhkus. Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva. Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tan
Mul on veel üks nimekiri , mis õpetab mind tibidusest lahti saama . Nind varsti ma lähen ja teen endale juustesse pruunid triibud .Äge eks . *** Nii täna jõudiski kätte päev mil ma suundusin juuksuri poole. Pruunid triibud on ju lahedad . Pärast sain ma veel Markoga kokku kes nagu hullult kiitis mu sonksi . Äww.. kurat ma olen ikka nii tibi. Kodus sai mu emps kurjaks, talle ju ei öeldud :S . Nh jumal ega mina selles süüdi pole. Veel tuletas ta mulel meelde et homme lähme me silmakontrolli. Ta aarvab et mulle oleks prille vaja. Iu ma olen ju prillidega kole, ma ei taha neid Magama minnes nägin ma und .. * Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on .... 5 Jätkub ??? Cry// Kristel Kiisk 6 Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on ...ta ei meeldi enam kellelegi .. Järgmisel hetkel ma ärkasin
Õpetajaraamat 7. Maire Kebbinau. Ehitame maja. 8. Jana Pillmann. Kui ma suureks saan. 9. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meie läheme. 10. Ülle Rannut. Seemnest kasvab puu. 11. Ülle Rannut. Meie vaatame muna. 12. Heda Kala, Meeri Tampere. Tere päev. 22 Õpetajaraamat 11. SALMID JA LAULUD 3AASTASTELE LASTELE 11.1. Laulud tunni alustamiseks A. Kumpas "Algab mängutund" Algab mängutund, mõnus mängutund, meid ootab muusika! Algab mängutund, mõnus mängutund, meid ootab muusika! Eesti keele tunniks on võimalik laulu ka natukene muuta: Algab keeletund, eesti keele tund, meid ootab eesti keel! (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) "Kes on täna meiega?" Kes on täna meiega? Nastja on täna meiega. Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa. 11.2. Teretamistantsud "Eesti polka" ehk "Teretamistants"
LUMI Issand, teid on ju pähe tulistatud. EMA Taevakene, tal on kuul peas. ÕDE Tooge auto, kohe haiglasse! NIKOLAI Jätke järgi, seltsimehed, las see kuul praegu olla. SOLK Lähete haiglasse, operatsioonile, puhkate, me siin ajame asja ise joonde. NIKOLAI 33 Operatsioon, muidugi. Nüüd tuli meelde. Ei, sõbrad, kuuliga on aega, las ta olla. SOLK Mõelge ometi. NIKOLAI Tegutseda tuleb, mitte mõelda. Nüüd lähme operatsioonile! Minestab laua peale ÕDE Mina oskan. Kuul tuleb lihtsalt peast välja võtta. Mul vend võttis käbi… SOLK Kas teil on vajalikud tööriistad? ÕDE On, leeklamp on siin. LUMI Pange põlema! EMA Mis sa teha mõtled? ÕDE See on ju tina, see sulab hõlpsalt välja, kallutage teda. EMA Hull oled peast. SOLK Hoidke teda kinni. Hoidke t e d a kinni EMA Hull oled peast või? EMA See tuleb välja võtta. Võetaksegi leeklambiga NIKOLAI Mis ei tapa, teeb meid tugevamaks. NIKOLAI
,,Mul algab sel aastal puhkus varem, saame juba oktoobri lõpus reisile minna. Kuhu sa minna tahaksid?" küsis ta kavalalt. ,,Minu pärast kas või Kuule...," torises Kersti edasi, ,,Richardot seal nagunii pole." Selle peale astus ema korraks köögist välja ning tuli tagasi, 2 lennupiletit näpus. Nagu muuseas libistas ta need Kersti ette lauale. Kersti võis küll pahas tujus olla, kuid see ei takistanud teda pileteid piilumast. ,,Hispaania? Me lähme Hispaaniasse?!" kriiskas ta ülirõõmsalt põrandal üles-alla hüpates. Ema naeratas selle peale kõige soojemat naeratust ning võttis tütre kaissu. ,,Ma arvasin, et 2 nädalat seal meeldiks sulle. Saate veel Richardoga koos olla." ,,Emps, sa ei kujuta ettegi, kui palju see mulle tähendab! Pean kohe sellest Richardole rääkima!" ning juba jooksis Kersti telefoni järele. Kätte jõudis päev, mil Richardo lahkuma pidi. Neil olid kõik plaanid järgnevaks kohtumiseks tehtud
FELIX Sa tahtsid öelda külma. ANN Ahhhh, isegi pesta pole võimalik... Ann läheb tagasi magamistuppa. Felix kööki. FELIX Panin meile homseks restorani kohad kinni. ANN Mispärast? FELIX Sa oled juba unustanud? ANN Ah jaa... Aastapäev. FELIX Lapsed tulevad. ANN Seda ma tahan näha. FELIX See oli ju nende idee. ANN Ideed on neil alati head, aga teostus jätab soovida. Uksekell. FELIX Kallis, keegi on ukse taga. ANN Lase siis sisse. Felix ronib köögist välja. Avab ukse. Sisse tormab Kareen. KAREEN Kurat, on teil alles külm! FELIX Mida sina tahad? KAREEN Ann, ma olen kohal. FELIX Ta ei saa praegu. KAREEN Meil on ajapeale minek. FELIX Ta ei tule täna kuhugi. KAREEN Ann, kas ma saan sind kuidagi aidata? 10
VIIU :Priidu, Priidu. Sinu väimees ja Elsa peigmees on murjam ! Päris pigi kohe ! PRIIDU : Mis sa räägid ? Kuidas ta saab olla murjam ! Ta käib riides kui ärimees. Ning tal on Pärnus kaks villat. VIIU : Armas Priidu, see on sula tõsi ! Ta olevat küll ammu juba Pärnusse kolinud Nigeeriast aga muidu kohe päris nõgi. Mine kõrtsi juurde vaatama ! Söövad seal praekana ja arbuusi koos Elsaga. Laulab teine seal veidras keeles ning kargab ja tantsib ümber lõkke. PRIIDU : Jumala pärast! Viiu ära heida nalja ! See on hirmus ! Kus Elsa on ? VIIU : Issa pojuke, püha vaimuke, kuidas ma siis niisugust jõledat nalja võin heita ! PRIIDU : Kui see jutt tõesti õige on, mis ma siis teen ! VIIU : Kutsu Jõepära Madis siia, küll ta aitab. PRIIDU : . Armas, Viiu ole hea ja mine palu Madist, et ta siia tuleks. Mine nüüd ja jookse ruttu. (Viiu jookseb ära) Oh mina õnnetu isa ! Mingisugusele murjamile ma oma Elsat koos varandusega küll ei anna. Oh
Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle... (Ärevuses.) Ah! Metsast kostab sikusarve heli. MARI (ka ärevuses). Tule, lähme! TIINA. Ei, ei, mina ei tule! (Vilistab lugu kaasa ja teeb köhal seistes rõõmsaid tantsuliigutusi.) MARI (rahutult). Tule, tule. Lehmad tahavad lüpsta! Me peame minema. TIINA. Ei, ei, mina nopin veel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! MARI (tusaselt). Marju noppida oli aega küll. Tule või ära tule, mina lähen! (Pöörab minema.) TIINA Jaa, jaa - mine, mine ees, küll ma tulen kõhe! (Kergel sammul metsa ära.) MARI (ümber pöörates)
Istuvad noored siis autos imetlevad taevast. Ja see mis edasi juhtus sellest parem ärme räägi. Oli kuuenda päeva hommik. Juss seisis parajasti Virtsus praami järjekorras . Olles omadega,siis juba praami peal ja kimudes tobi ,ilmus Jussi juurde üks mees ja küsis et õu tüüd ,tobi on? Noormees tutvustas enda ja nimeks oli Paul. Tegid poisid siis mõned õlled ja siis Paul küsis ,et kuhu suundud ka? Juss vastas ,et Kuressaarde. Paul pani selle peale , lähme koos ,täna Privas 2 euri pidu ja puha. Paneme korralikult pidu ja näed kuidas see õige Saaremaa elu käib. Jõuavad noored siis Kuressaarde lähevad Maxima et alkot osta. Sellest peo käigust parem ärme räägi mis seal toimus. Saabus siis seitsmes päev Juss istus parajasti Uueka-Parklas kui äkitselt Jussi ette ilmus üks imeilus neiu. Juss küsis et no tere neiu mis mureks. Neiu vastas no kuule Juss ,sa ei tunne ära mind? Ma olen ju Malle su kunagine põhikooli klassiõde
Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule, Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale! Ja tead, mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii hea meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos! Ja ma tean, et kui ma oleksin sel korral Maretiga kaasa läinud, siis oleksime me tagasi tulnud nagu mees ja naine!" Karla näitas, et on eluga rahul, aga tegelikult tema sees põlesid vanad tunded, suur viha ja kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud. Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest. SASS:" Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!" KARLA: "On küll jah
,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. ,,Siin on sinu tütar, Chryses," lausub ta. ,,Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale." ,,Ma teen seda, Odysseus!" vastab preester. ,,Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega." Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib seal üksi, raevust värisedes ja needes, siis pöördub aga lainete poole ja hüüab: ,,Ema! Ema, kes sa oled toonud mind siia ilmale, kuhu ma enam kauaks ei jää, kuula mind! Mind solvati, ema, mind alandati!"
.... Armastust ei tunne veel..... Magab see ka talunikus..... Keda kohtad....metsateel.... Punktiirid tähistavad pikemaid pause Esme: Ada! See....See on Saatus! Ma tahan teda näha! Ma olen valmis endale ette seadma kas või tuhat maski, kui vaid teda veel kord näha! Adeele: Jah...Teil on ju õigus! Ka mina tahan teda! Ma tahan teda nii, kui mitte ealeski enne! Lähme ometi! Ta elab ühes vanas talus siin lähedal... Esme: Ma tean, kallis Ada, olen seal isegi elanud... Adeele: Teie? Aga kuidas, olete ju rikas! Esme: Olin, kulla tüdruk, ma olin rikas... Adeele: Mis juhtus? Esme: Eino jäi viinatõppe...sellele ravi ei leidu! Ainus pääsetee oli põgeneda! Adeele: Aga lapsed? Esme: Need jäid vanaisale...vähemalt siis see oli nii! Aga ma tahan teada tõtt! Mis sai neist edasi? Ma ju armastan neid ikka veel ja...isegi...võibolla Einotki!
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
HAMLET: Ma püüan olla teile kuulekas. KUNINGAS: Noh, see on alles armas kuulda! Tunne end Taanis nagu omas kodus! Nii, nüüd võime minna, naine. Südame teeb soojaks nõnda lahke nõustumine. Me seda tähistada tahame. Ja iga kord, kui joome terviseks, las kõlab kogupauk. Kuid lähme nüüd. Kuninganna ja kuningas lahkuvad, nende järel õukond. HAMLET: Oh laguneks see liig, liig sitke liha ja sulaks ainsaks kastepisaraks! Kui vaid ei keelaks Looja käsulaud end tapmast! Jumal, jumal, jumal küll!... Kui läila, lame, tüütult tühine näib kõik see ilm!...Tuim tavapärasus - see võtab sülitama - harimata aed,
Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal ajal rääkides ,,mis raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi
Vene keisrinna taganeda. Katariina I JÜTS: Kas ma kutsun isa, Kure onu, kui sa tahad pildiga raha ehk siia jääda? (Kõrvale.) Ehk siis saan ka jälle uued pastlad jalga? AADU (ruttu): Ei, ei, pai laps, lase olla peale, küll ma saan nõndagi õigeks! (Iseenesele.) Annel on keelt: see võib mind aidata! Lähme esmalt rehe alla! (Reheuksest välja.) 19 -7- Jüts (ukse juurest ümber pöördudes). Enn (ronib, nagu ülemal, poolelt teelt parsile tagasi). JÜTS: Ihihih! Ah ta arvab, et ma ei tea, mis (sõrm nina ääres) Kure onu meilt otsib? Valla asju meil arutada ei ole, seda ta ise õues ütles! Küllap tean! (Publiku poole.) MAIEL JÄLLE KOSILANE! – Aga – kes ta võib olla? (Rehealuse
rändurmees mõtleb siis. Refr. Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast uhket ja sirget, sõjakirves käes? Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast, enne kui õnne kaotas metsik lääs? Oli aeg, millal siin astus vaid mokassiin. Laps ja squaw telki jäid, kui komant? Jahil käis. Refr. Kes nägi siin kord ... Tuli siis valgemees, rajas siin raudse tee. Lõhkus kõik, mis tal ees. Rahu lõpp oli see. Refr. Kes nägi siin kord ... Hambus piip, rändurmees mõtteis on lõkke ees. Ammu must taeva ääs, Läänes öö juba käes. Refr. Kes nägi siin kord ... Viimne ratsu Karoly Frenreisz, tõlkinud H. Soop / Lajos Illes Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal pole peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lakk, tolmune on sile nahk, kauneis silmis valuvahk. Refr. Miks nii on, sind ei vaja keegi enam nüüd, ja kas on kõiges selles kõiges sinul üldse süüd, 36
Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud... MIHHAIL: Paistab, et on põhjust õnne soovida. Kas mul on au...? LJUBOV: Parun Renne see on minu vend Mihhail RENNE: Te käisite Peterburis suurtükiväekoolis? ALEKSANDRA: Viis aastat! MIHHAIL: Ma olen puhkusel, tulen otse suvistelt õppustelt. ALEKSANDER: (Miss Chamberlainile) Minge ja öelge Semjonile, et ta tooks sampanjat. Command Semyon to... provision...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
