Friedmani elutööks sai J. Keynesi, J. Schumpeteri, J. Galgraithi ja teiste keinsianistide seisukohtade kritiseerimine ja ümberlükkamine. (1) M. Friedman pidas vajalikuks ületada majandusraskusi ja kriise mitte laiaulatusliku riikliku reguleerimise riigikapitalismi arendamise, vaid vaba ettevõtluse arendamise kaudu. Ta töötas välja monetarismi teooria, kritiseerides samas J. Keynesi majandusvaateid rahaturgude reguleerimiseks juba alates 1950.a. Monetaristid olid seisukohal, et turu toimimise kõige tähtsamaks elemendiks on raha. Nende juhtmõtteks oli ,,Money matters" (,,rahal on tähtsus"). Monetaristliku teooria aluseks oli kvantitatiivne rahateooria, mille järgi rahamass ringluses viib proportsionaalsetele hindade muutumisele. Raha peamine funktsioon on hindade taseme määramine. M. Friedman näitas, et kui rahahulk väheneb, siis 6-12 kuu pärast väheneb ka tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad
võimsuse tipul 2001-09 G.W.Bush VP 11.09.01 terrorirünnak, USA vägede viimine Iraaki ja Afganistani Keinsism on suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Monetaristid leidsid, et riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed- majandust peab mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Makartism- senaator J.McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Reaganoomika- Reagani majanduspoliitika: sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjagamise abil pidurdab majanduse arengut. Kärpis
· Valitsus peab sekkuma turumajandusse. Peab suurendama nõudlust. · Perioodi hakati nimetama keinismiks. · Pidi läbi viidama deflatsioon. · Oluline on valitsusel majanduse reguleerimisel maksupoliitika. 4) Milton Friedmann- Tema järgijaid hakati nimetama monetaristideks. · Riigi peamine ülesanne on kindlustada tugev raha ( hard currency ) raha väärtus on väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool ) · Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4. Maksusüsteemine koostamise põhimõtted. 1) Lihtsus- maksuvad peavad olema sellised, et nendest saadakse aru. 2) Maksuvad peavad teatud toiminguid suunama ( nt aktsiisimaks) 3) Kasumi(kasutamis) printsiip ( nt parkimistasu) 4) Efektiivsus · Maksude kogumiskulud ei tohi olla suuremad, kui maksutulud. ( nt tööjõukulud ei tohi olla suuremad, kui saadud tulud )
· töötajaid vallandatakse Tööjõuturg ei toimi ise: · saabubki majanduslangus. majanduslangus ·töötajale on oluline reaalpalk ·reaalpalk on nõudluse allikas ·reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaristid Nende ideed majanduse arenguks on lähtunud rahapakkumise p p pidevast suurendamisest. Nad on mingil määral pöördunud tagasi Keynesi eelsesse majandusteadusse, kuid seda oluliselt edasi arendanud. Põhiteesid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3 Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 3
D IT Kolledz Suvaline fiskaalpoliitika p Suvaline fiskaalpoliitika tähendab, et mingit konkreetset pikaajalist poliitikat ei järgita. Valitsuse eelarvepoliitika realiseeritakse maksumäärade ja riiklike kulutuste reguleerimise kaudu Pro: Enamik keinslasi arvab, et nii monetaar - kui ka fiskaalpoliitikat võib kasutada majanduse stabiliseerimiseks. Contra: Uusklassikud ja monetaristid ei poolda fiskaalpoliitika kasutamist majanduse tasakaalustamiseks. Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud, uusklassikud monetaristid ja pakkumispoolsed) arvavad, et suvaline fiskaalpoliitika saab majandusele ainult väga vähest mõju avaldada. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarvepoliitika viiteajad Analoogsed monetaarpoliitikale.
on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: Vastused: a) plaanimajanduse korüfeed; b) Keynesi K i koolkonna k lk majandusteadlased; j d dl d c) uusklassikalise koolkonna esindajad; d) monetaristid. 18. Kelle põhiteesideks olid: ·Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad. ·Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. ·Valitsuse sekkumine on vajalik. Vastused: a) Karl Marx; b) Jean Babtiste Say; c) Adam Smith; d) d) John John Maynard Maynard Keynes.
o laenude tase. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded: o Rahapakkumise kujundamine o Nominaalse rahapakkumise kasv o Rahasüsteemi eest vastutamine o Kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine o Raha väärtuse stabiilsus 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid: Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule (monetaristid). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpangapoolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Paljud tänapäeva majandusteadlased eelistavad piiratud intressimääraelastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 20. Ostujõu pariteedi teooria: Vahetuskursi def
mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. PV = 100 / 1,12 + 100 / 1,2544 + 1100 / 1,4049 = 89,29 + 79,72 + 782,97 = 951,98 kr. a. 782,97 b. 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on: a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade b
- Täielik tööhõive tingib suuremad investeeringud. MAJANDUSTEOORIA PÕHIKOOLKONNAD Adam Smith- kaasaegse (klassikalise) majandusteaduse algus: omakasu ja turujõudude vastastikune mõju on parim võimalik maailm. John Maynard Keynes- isereguleerivad jõud on nõrgad, majandus põhiliselt ebastabiilne ja valitsuse sekkumine vajalik. Eriti mures tööjõuturu võimetusest kindlustada täielikku tööhõivet. *Klassikalise majandussuuna edasiarendajad monetaristid ja neoklassikalised majandusteadlased. *Keynesi majandusteaduse toetajad neokeinslased ja postkeinslased. Monetaristlik koolkond (milton friedman) * raha pakkumine tuleb panna püsival määral kasvama, sõltumata sellest, mis juhtub intressimäärade, majandusliku aktiivsuse või ükskõik millise majandusmuutujaga. - eramajandus on põhiliselt stabiilne: hindade ja palkade paindlikkus tekitavad isekorrigeerumist.
Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas Tõhusa stabilisatsioonipol teostamiseks on vaja selgelt def ja reaalselt rakendatavaid sihte. Sihtide saavutamine peab olema võimalikult selgesti jälgitav. Lääne-Euroopa riikides on stab pol peaeesmärkideks olnud hinnataseme stabiilsis, täielik tööhõive ja majanduskasv. 17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid
tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele. Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet
t d põhineb õhi b oletusel, l t l ett homne h iinflatsioon fl t i on tänasega tä võrdne. õ d Mõned mudelidkasutavad mineviku inflatsiooni keskmisi kaalutud tasemeid. 3. Monetaristid soovitavad kasutada rahamassi kasvu trendi. Pikaajaliselt j tulemuslik,, ebaefektiivne lühemate perioodide korral. Mineviku trendid ignoreerivad tuleviku poliitilisi muutusi. Seetõttu kasutatakse oodatud inflatsiooni ja reaalse intressimäära leidmiseks eksperthinnanguid. eksperthinnanguid IV. Järeldused.
20. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapakkumise kujundamine, nominaalse rahapakkumise kasv. Rahasüsteemi eest vastutamine, kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine. Raha väärtuse stabiilsus. 21. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. (Monetaristid, joonis). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpanga- poolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt tuvastada majandusliku ebastabiilsuse põhjusi, on mõlemad monetaarstrateegiad problemaatilised. Fikseeritud intressimäärade taseme strateegia kutsuks reaalsektori ebastabiilsuse puhul esile majanduslike tsüklite laienemise ning reaalse
mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. * uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. a. 782,97 b. * 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Devalvatsioon on: a. valuuta ametlik kurss b. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast c
0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 tagasi ja sellest järeldub: pikema perioodi jooksul rahal reaalsele SKP-le mõju puudub, tulemuseks on üksnes hinnataseme kasv (või kõrgem inflatsioon). Ka raha rolli osas majanduses on erinevad majandusteaduse koolkonnad erinevatel seisukohtadel. Keinsistid väidavad, et money isn`t important (raha pole tähtis), kuid monetaristid või klassikud väidavad, et mony matters (raha on tähtis). Keinsistide väide põhineb kõige lihtsamini väljendatuna loogikal, et raha avaldab reaalmajandusele mõju läbi intressimäärade (rahahulga kasv majanduses toob kaasa intressimäärade languse), kuid see mõju on kaudne ja ei pruugi seetõttu olla tugev. Monetaristide väitel avaldab raha majandusele otsest mõju (mitte üksnes läbi
likviidsus määraga). Ük võimalus Üks õi l erasektori kt i laenamise l i kasvu k piiramiseks ii i k on suurendada d d kommertspankade k t k d kohustusliku reservi määra. 49. Mis põhjustel võitlevad monetaristid kohustusliku reservi nõuete vastu? a) kohustusliku reservi nõuete ja teiste raha kontrolli suunamise vastu on see, et sekkutakse turu tegevusse ja hoitakse ära konkurents. Selline kontroll on ebaefektiivsuse allikateks. Reguleeritud institutsioonid pole võimelised laienema, mittereguleeritud institutsioonid aga saavad laieneda. b) Teine põhjus oleks Goodharti seadus. Lembit Viilup Ph
Keinsistlik anti-inflatsiooniline tegevust sisaldab a. riigieelarve kulude suurendamist b. valitussektori kulutuste vähendamist c. tarbimise piirkalduvuse suurendamis d. tulumaksude alandamist Kui ühe eurotsiooni riigi hinnad suurenevad kiiremini kui teise eurotsooni riigi hinnatase, siis a. suureneb ka välisvõlg b. muutub valuuta vahetuskurss c. valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb d. see tähendab eelarvedefitsiidi kasu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini Monetaristid usuvad, et inflatsiooni põhjustab a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele c. liigkõrge intressitase d. liigne rahatrükk Majanduslangusega on alati tegemist kui a. reaalsissetulekud alanevad b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b
Tööjõud Majapidamised Ettevõtted Kaubad Kulutused (raha) Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Fiskaalpoliitika - tegeleb valisus- maksude või valisuskulutuste muutmine. Monetaar ehk rahapoliitikaga tegeleb keskpank, muudetakse peamiselt intressimäärasid või sularaha hulka majanudses monetaristid. Ametiühingud (25 veebruar) Ressursid või Tootmistegurid (03.02.2010) Kõik need vahendid,mida kasutatakse hüviste tootmiseks · Maa · Töö · Kapital · Ettevõtlikkus Üldmõiste. Mis ühendab kõiki loodusressursse · Maad · Vett · Metsa · Mineraale · Hapnikku · Loomi
3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad
c. marksistliku koolkonna esindajad d. varimajanduse tegelased “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. uusklassikalise koolkonna esindajad b. plaanimajanduse korüfeed c. Keynesi koolkonna majandusteadlased d. monetaristid Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b
tasakaaluni, mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. 9 Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele. Kogunõudluse
jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele. Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet. Põhjuse selliseks kriitikaks andis
vahel, kui nad avaldasid mõju. Fiskaalpoliitikal on sisemine viiteaeg pikk. Mida lähemal on majandus täishõive tasemele, seda suurema tõenäosusega suurendab ekspansiivne fiskaalpoliitika inflatsiooni, sest ressursiturul suurenenud nõudlus tõstab lõpptoodangu hinda. Reeglitekohane majanduspoliitika Kui muudetakse tihti reegleid, siis keskkonna ebastabiilsus pärsib majandustegevust. Seetõttu soovitavad mõned majandusteadlased (nt monetaristid, Milton Friedman) jälgida kindlaid, kõikidele teadaolevaid reegleid. Hea maksusüsteemi tunnused maksud on majanduslikult efektiivsed nende administreerimine on võimalikult lihtne ja odav nad kajastavad inimeste eelistusi nad on ühiskonna enamuse arusaamise järgi õiglased Horisontaalne maksustamisprintsiip ühesuurust tulu maksustatakse ühtmoodi. Verikaalne maksustamisprintsiip suuruselt erinevat tulu maksustatakse erinevalt.
Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress - Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju - Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või
(tõhusaimad aktsiad) Raha makroökonoomilised funktsioonid Likviidne vara - kiiresti realiseeritav vara Turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja Majanduse põhjuslik tegur käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid Majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessisosalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks Raha nõudlus monetaristid Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks
on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: Vastused: a) plaanimajanduse korüfeed; b) Keynesi K i koolkonna k lk majandusteadlased; j d dl d c) uusklassikalise koolkonna esindajad; d) monetaristid. 18. Kelle põhiteesideks olid: ·Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad. ·Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. ·Valitsuse sekkumine on vajalik. Vastused: a) Karl Marx; b) Jean Babtiste Say; c) Adam Smith; d) John Maynard Keynes. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 19. Millise majanduskoolkonna põhiväide on "Raha on praktiliselt ainus, mille abil saab majanduslikke protsesse mõjutada
8.8. Rahanõudluse ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsuse mõjutegurid Mida kõrgem intressimäär, seda väiksem raha nõudlus. 8.9. Rahapoliitika käsitluse erinevused keinistlikus ja monetaristlikus teoorias Keynesi arvates on L-kõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates mitteelastne ja stabiilne. Keinsistide arvates on rahal palju asendajaid ja inimesed lülituvad kergelt ühelt aktivalt teisele. Monetaristid rõhutavad raha kui vahetusvahendi funktsiooni ja seega pole raha ka eriti asendatav 8.10. Raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis sõltub muutustest valuutareservides ja reservvaluuta kursist teiste valuutade suhtes. 8.11. Kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid ja põhimõtted Suure osa kogu raha pakkumisest moodustab kommertspankades nõudehoiustel asuv raha. Et pankadel on õigus laenata välja rohkem raha, kui seda on hoiustatud, siis on
kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel. 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju 21. Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega
annaabi.ee 
