VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11
(Päike) - Kuldkera keset koplit? (Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu) - Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? (Tähed ja kuu) - Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? (Tähed ja kuu) - Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? (Pilv) - Noorik nutab nurga taga? (Tuul) - Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? (Äike) - Mees ehitab kirveta silla? (Pakane) - Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? (Kaja) - Liivatera ei kanna, maja kannab? (Vesi) - Vana vakk, uus kaas? (Vesi ja jää) - Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? (Vihm) - Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look? (Vikerkaar) - Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (Vikerkaar) - Mõõdupuu üle metsa? (Vikerkaar) - Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? (Kaste) - Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa? (Udu)
Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline
Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline
(kastan) 3. Kes tuleb kirju kleidi ja ärkamise lauluga? (kevad) 4. Kuldkera keset koplit? (päike) 5. Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siiamaani? (äike) 6. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (vikerkaar) 7. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (pääsuke) 8. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö? (pääsukese pesaehitamine) 9. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (sipelgapesa) 10. Talvel paljas, suil haljas? (lehtpuu) 11. Valge poiss, rohelised juuksed? (lehtinud kask) 12. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 13. Virvipuu, värvipuu, üle metsa loogapuu? (vikerkaar) 14. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 15. Hiire teerada ümber toa? (räästatilgad) 16. Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima
Võrastiku kõrgus maapinnast on kõikuv (mõnede puude kõrgus ulatub 60-65 meetrini), mistõttu võrastik on lainelise pealispinnaga. Võrastiku pindala on seetõttu märksa suurem, kui see oleks ühekõrguse võrastiku puhul. Metsa serval (jõgede või järvede kallastel) ulatub võrastik maapinnale, kus põimub alusmetsaga. Nimelt selles metsa osas (tegelikult maapinna lähedal olevas võrastikus) on troopiline mets niivõrd tihe, et ilma kirveta ei pääse sellest läbi. Metsa sees on aga aluspuistu vähese valguse tõttu hõre. Aluspuistu põõsad ja puud on kidurad, nende lehti katavad samblad ja vetikad. Armetud on ka põõsaste õied - sageli rohekad või valged. Troopilise vihmametsa puude iseärasuseks on sirged ja suhteliselt peened tüved. Küpses vanuses puude kroonid on palju väiksemad kui paraskliima vöötme puudel ning asetsevad üsna ladva ümbruses. Okste puudumine tüve alumises osas on seletatav vähese valgusega
kukk karjub ,,Krõg-krõg-krõg", siis piab kuivi ilmu tulema, aga kui tema karjub ,,Till, till, till" jne, siis tulevad vihmased ilmad. Mõistatusi rähnist: 1. Puutööd teeb, ise sest sööb. 2. Kogu päeva metsas kopsib, õhtust hommikuni toksib, puude tüvesid ta uurib, uksi, aknaid sisse puurib. Kas ta soovib teha maja? Kes ta on? Mis on tal vaja? 3. Terava nokaga meistrimees ehitab ise aknaga maja. 4. Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. q Rähn ja tihane Vitali Bianki ,,Ära toksi haava latva, Rähn! Haab on noor ja terve, mingeid putukaid seal koore all ei ole!" ,,Aga mina ei püüagi putukaid. Vaata..." ,,Oi, augukesest immitseb mahla!" ,,Just, just! Mahla pärast ma siin rassingi. Lase endale hea maitsta! Eks ole mõnus? Meile, rähnidele, annavad puud mitte ainult süüa, vaid ka kevadist mahla juua. Ma-agusat!" Rähnist lastkirjanduse kogumikes: 1. Rähni trumm, Jaan Rannap, lk
Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) mõistukõne vt allegooria. mõtteriim vt parallelism. mõttetera vt aforism. müsteerium Piibli episoodidele üles ehitatud keskaegne draama, mida kanti ette katoliku kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Müsteerium arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna ülestõusmispühad olid kirikukalendris kesksed, siis seostus vaimulik näitemäng eelkõige sellega.
annaabi.ee 
