Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
faaside jaotusega, liigutuste eesmärkidega, ülesannetega ja orientiiridega ning neile esitatavate nõudmistega, kõige sellega, mida on kirjeldatud tehnika mudelites. Erilist tähelepanu tuleb juhtida mudelis eraldatud asenditele ja poosidele faasidevahelistel momentidel. Üksikasendeid tuleb ujujatele võimalikult palju näidata stoppkaadritena või piltidena, et kujutis sööbiks nägemismällu ning aitaks kujundada õiget liigutuslikku mälu. (Haljand, Tamp, Kaal 1984: 3,4) 7 Spetsiaalsete imitatsiooniharjutuste sooritamine kuival Ujumistundide traditsiooniline struktuurharjutuste sooritamine kuival enne veetreeningut on end õigustanud üldkehalise ettevalmistuse, spetsiaalse painduvuse ja jõutreeningu osas. Liigutuste spetsiaalseid imitatsiooniharjutusi kuival on kasutatud ainult ujumise algõpetuse perioodil
ROOG kõige vanem paks toit,tambitud odrateradest või hernestega. KÖRT nagu mannasupp LEEM lihtsalt on keedetud midagi,nt:liha=lihaleem,supp on vedelik mille see on erinevaid asju. TAMP oa või herne puder.süüakse käest VORSTID makk,mauk,mõkk,makkar.Vorstipuder topiti seasoolde KASTMED laga,silgusoolvesi,soust,nott KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala VINNUTAMINE kala kuivatamine päikse ja tuule käes SOOLATAKSE verd ja rasva LIHA hülgeliha haises,teda tuli kurikaga pehmeks peksta,keeta läbi 3 vee JAHELIHA sült PLOOMIRASV on neerude vahel NÄPPERASV on soolikate vahel Soovitakse:Jätku leiba! Vastatakse:Jätku tarvis. KARASK,KAMA,SÕIR,JAHELIHA,KÄKKneid saab osta tänapäeval po...
Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud kartul 3. Friteeritud kartul 4. Pariisi kartul 5. Grillitud kartul 6. Hautatud kartul 7. Kartuliõled 8. Kartulikotletid 9. Kartulipuder, püree, tamp 10. Kauboikartul 11. Ürdikartul 12. Kartulivorm 13. Kartulipannkoogid 14. Täidetud kartulid
Edgar Tamp 10c Tartu Kivilinna Gümnaasium 2009 Nerost Nero on kõige levinum programm ,et põletada optilist meediat (CD, DVD, Blu-ray) Loodi 1995 aastal. Saab kasutada 26 keeles. Peakontor asub Karlsbadis. Ajalugu 1995-loodi 2004-Nero PhotoShow 1997- Nero Burning 2005-Vahetati nimi Nero ROM 1.0 | 2.0 | 3.0 AG-ks ,Nero 7 | Nero Linux 1998-Nero Burning ROM 4.0 2006-Nero Mobile 2000-Nero Burning ROM 2007-Nero 8 | Photo 5.0 Show 5 | Nero Linux 3 2001-Moodustati Nero 2008-Nero 9 | Nero Move Inc. (Glendale, USA) it | Nero LiquidTV 2003-...
pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja suhteliselt kogenematu inimene ning ei pruuga suure pingega toime tulla. Stressi põhjustavad mitmed tegurid, näiteks hirm arvestustööde ees, raskused õppetöös, vanemate surve ning ranged ja närvilised õpetajad, kes maandavad oma pingeid õpilaste peal. Üheks levinumaks stressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil väga tihe ja raske ning lastel on tamp pidevalt peal. Enamasti kasutatakse Eesti koolides ikka samu vanu õpetamismeetodeid. See tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali omandada. Ei näe just tihti, et õpilased lähevad tundi hea tuju ja huviga. Selleks, et seda muuta, peaksid õpetajad tegema õppimise huvitavamaks, näiteks näitama filme, slaide ja tegema rohkem praktilisi töid. Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad
on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime – ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. 17 4. Kasutatud allikad Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika (2007) / Rein Haljand, Toomas Tamp. Tallinn Sportlike ujumisviiside tehnika mudelid. Õpetamise metoodika ja kontroll (1986) / Rein Haljand, Toomas Tamp, R. Kaal. Tallinn ( E- entsüklopeedia Wikipedia.ee) (http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaujumine) 18
lavamuusika Hendrik Tamp 8.klass Rakke Gümnaasium Ooper Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist
Järjest rohem otsitakse tulemuste parandamisel abi tehniliste vahendite ja treeningmeetodika täiustamisest. Tänasel päeval on tulemuste parandamisel suur roll spordimeditsiini ja teaduse uusimatel saavutustel. 1.3. Ujumisviisid ja stiilid · Koeraujumine · Küliliujumine · Liblikujumine ehk delfiin · Seliliujumine · Rinnuliujumine ehk konnaujumine · Vabaujumine ehk krool 2 Tamp, T. (2007). Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika. Tallinn, lk. 5 3 Samas, lk. 6 Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid
ja korralikult ujuda 20 sekundi jooksul 25 jardi mis võrdub 200 jardi ujumise tulemusega 2:40 (kaks minutit ja nelikümmend sekundit). Kui ujuda 50 jardiseid kordusi paraneb ka 25-jardiste korduste arv. Millisel distantsil või kiirusel sa ka ujuda ei plaani, keha lõdvestumise ja liigutuste sünkroonsuse säilitamise treenimine tagab sulle suurema edu kui kõva treenimine, et kauem ,,elus püsida". Kasutatud allikad 1) ,,Täiuslik ujumine Tehnika ja taktika" Prof. Rein Haljand, Toomas Tamp 2) ,,Erakordsed ujumisoskused igaühele" Terry Laughlin 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Butterfly_stroke 4) http://liigume.ee/sinu-treener/sinu-spordiala/ujumine/ 5) http://sport.delfi.ee/news/liikumine/spordimeditsiin/ujumine-on-tervislik-ja-hea- uldfuusiline-treening.d?id=65237988
- kraana otsas rippuv seade lastakse alla mulde pinnale seade süvistab oma kaalu ja vibratsiooni tulemusel mulde pinnasesse tihendades seadet ümbritsevat pinnast kuni 2,5m raadiuses. -jämedate maerjalide ja lõhatud kalju pinnasest mullete tihendamine teostatakse raskete tihendus masniatega. - ühtlase terastikuga liivades mullete tihendamine on soovitav teostada talve tingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskus sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök-või tamp masinatega. 17) Tihendamisel tekkivad problemid on : - ületihendamine materjal on tugevam kui nõutud on raisatud võimsust ja katki surutud materjal(katki surutud materjali korral tuleb kiht kobestada ja uuesti tihendada nõutud tiheduseni) -alatihendamine võib tähendada puuduvat tulli kordus läbikut pinnase tüübi muutumine rulli ebapiisavat massi defektset rulli valssi eba sobiva tihendus seadme kasutamist -liiga märg pinnas
p1V1 ϰ ϰ =p2V2 (adiabaatiline võrrand) ϰ- kapa ϰ= ,Q=0 A=-i/2 m/μ RΔT TV ϰ-1=consT. pV ϰ=consT. Joonis. Adiabaatilisel protsessil muutb rõhk ruumala muutudes kiiremini kui isotermilisel protsessil. Isotermilisel jääb temp. Muutumatuks gaasi soojendamise-jahutamise ajal, adiabaatilisel aga mitte. Lisaks ruumala suurenemisele pisumisel langeb adiabaatisel ka tamp. On kaks rõhku alandavat tegurit isotermilise protsessi ühe asemel. p adiabaat isoterm 0 V 35. Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. Ringprotsess, A, η (kasutegur), joonis (pV tasand, ruut või ring) kasutegur – valem p 0
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika..................................................
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442 Riina Aav Akad.tee 15-424 620 4365 Robert Tsanev Akad.tee 15 - 235 620 4435 Sergei Tisler Akad.tee 15A-201 620 4084 Sergei Žari Akad.tee 15-428 620 4372 Signe Nõu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Sirje Link IV 208 620 2997 Sirje Rüütel Boudinot Akad.tee 15 - 256 620 4430 Sven Tamp Akad.tee 15 Svetlana Babitšenko V 413 620 3050 Taavi Päll Akad.tee 15 - 234 620 4443 Tamara Enno Akad.tee 15 - 311 620 4428 Tanel Mullari II 128 620 3001 Tatjana Tanvel Akad.tee 15-036 620 4450 Teele Karafin Akad.tee 15 620 4444 Teet Velling Akad.tee 15 Terje Menert Akad.tee 15-260 620 2833
Rein-Karl Loide II 122 620 3007 Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442 Riina Aav Akad.tee 15-424 620 4365 Robert Tsanev Akad.tee 15 - 235 620 4435 Sergei Tisler Akad.tee 15A-201 620 4084 Sergei Zari Akad.tee 15-428 620 4372 Signe Nõu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Sirje Link IV 208 620 2997 Sirje Rüütel Boudinot Akad.tee 15 - 256 620 4430 Sven Tamp Akad.tee 15 Svetlana Babitsenko V 413 620 3050 Taavi Päll Akad.tee 15 - 234 620 4443 Tamara Enno Akad.tee 15 - 311 620 4428 Tanel Mullari II 128 620 3001 Tatjana Tanvel Akad.tee 15-036 620 4450 Teele Karafin Akad.tee 15 620 4444 Teet Velling Akad.tee 15 Terje Menert Akad.tee 15-260 620 2833
taste"; very likely Searle would concede that point, since he makes no claim to completeness and does not predict that even a final set of principles will give perfectly determinate results. But he wins this round on points. Davidson's second appeal was to open-endedness, unparaphrasability, and downright nonpropositionality. Searle's account predicts open-endedness, since we may expect that his second and third stages will often fail to tamp down the possible speaker-meanings to just one or two. As for unparaphras- ability, Searle grants that often we use metaphor precisely because there is no handy and accessible literal expression that means the same thing, but he argues that, if something is a linguistic meaning at all, in principle it could be formulated (however cumbersomely) in some language or other. I think Searle wins that round also, but there is a deeper issue about nonpropositionality
" "I hope you don't mind my calling. Your stepdad gave me your number." Gah . I'd had enough of Stanton for one day. "Not at all. What's up?" "Honestly? Everything's looking up right now. Your stepdad is like my fairy godfather. He's funding a few safety improvements to the studio and some much-needed upgrades. That's why I'm calling. The studio's going to be out of commission for the rest of the week. Classes will resume next Monday." I closed my eyes, struggling to tamp down a flare of exasperation. It wasn't Parker's fault that Stanton and my mom were overprotective control freaks. Clearly they didn't see the irony of defending me while I was surrounded by people trained to do that very thing. "Sounds good. I can't wait. I'm really excited to be training with you." "I'm excited, too. I'm going to work you hard, Eva. Your parents are going to get their money's worth." I set a filled glass in front of Cary and took a big gulp out of my own
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
