Häädemeeste Keskkool Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Eveli Loorents 2008 Ökoturism Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Kuidas neid eesmärke saavutada? Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päev
..................18 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem Eesti hotellide tärnisüsteem on 1-st kuni 5 tärnini ja motellidel 1-st kuni 3 tärnini. Tärnide taotlemine on vabatahtlik. Majandusministri käskkirjaga 10.märtsist 2006.a. on Eestis hotellidele ja motellidele tärnide andmise õigus antud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule. Järkude andmisega tegeleb EHRL juhatuse poolt kinnitatud 7-liikmeline Järgukomisjon. Tärnid antakse kolmeks aastaks. Tärnide taotlemiseks peab hotell või motell vastama vastava liigi majutusettevõttele kehtestatud miinimumnõuetele ning olema kantud majandustegevuse registrisse. 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele: 1. Ühene tuba min. 9 m2, kahene tuba min. 12 m2 (kehtib vähemalt 70 % numbritubadele). Kõikides numbritubades vann/dušš ja tualett. Pääs hotelli ööpäevaringselt, vastuvõtuteenindus töötab min. kell 7.00-23.00 Hommikusöök, sooja toidu tellimise võimalus. Vannitoas üks
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on
pärandkoosluste hooldamine, talguturism jne. Ökoturism on maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu ning termin ise on väga trendikas. Seetõttu üritavad öko- liidet oma tegevustega siduda paljud, kes sellest mõtteviisist tegelikult aru ei saa. Nii näiteks on esinenud arendusprojekte, milles on planeeritud kaitsealusele väikesaarele ehitada paarisajakohaline niinimetatud ökohotell. Arendaja ei näi mõistvat, kuidas see ehitis sellisesse keskkonda ei sobi tema meelest on see hotell ju palju väiksem kui linnahotellid. (Ökoturism...2012) Seda küll, aga looduslikku ja asustamata keskkonda on see liiga suur rajatis. See, kust kohast läheb piir, on keeruline küsimus ning sõltub suurel määral konkreetse koha kultuurilisest ja looduslikust taustast. Käsiraamat ongi mõeldud selleks, et aidata paremini mõista ökoturismi põhimõtteid nii elustiilis, looduskaitses kui ka 8 majandustegevuses
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja
Reisiettevõtja- Reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid. Reisibüroo- on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise. Reisikorraldaja- on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu. Loetle majutusettevõtete liigid Eestis - hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 8. EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) on sisule ja tulemusele keskendunud kvaliteedimärgis, millega märgistatakse loodus- ja kultuurielamusega turismitooteid. Turismiettevõtjale annab EHE-märgis võimaluse süsteemselt arendada pakutavate turismitoodete- ja teenuste kvaliteeti ning võimaluse oma tooteid efektiivsemalt turundada, läbi tuntud ja tunnustatud kvaliteedimärgise
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi
Ökoturismi kordamisküsimused 1. Ökoturism, säästev turism ja alternatiivturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 2. Maaturism, loodusturism, taluturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 3. Säästva mõtlemisviisi ja arengu ajalugu 4. Alternatiivturismi mõiste ja olemus 5. Ökoturismi olemus 6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10. Vastutustundlik turundus ökoturismis 11. Trendid ökoturismi rahvusvahelises kirjanduses 12
Ökoturismi positiivne mõju avaldub majanduses, looduskaitses ning kultuuris. (Villo 2007) Eeliseks teistele reisimisviisidele on EHE-märgisega toodetel see, et seda on kerge eristada teistest reisides, keskendudes kõige ehedamalt loodus- ning kultuurielamustele. 4 Lisaks sellele garanteerib usaldusväärsuse ning kvaliteetse turismielamuse, mis on kooskõlas ümbritseva keskkonnaga. Nii saab klient alati kindel olla, et tegemist on läbimõeldud turismiteenusega. Kvaliteetne peab olema ka klientide vastuvõtt ning nende teenidamine, sest see tagab klientide turvalisuse teenuse puhul. Arvestatakse ka teisi väärtusi nagu öömaja mugavused ning toidu maitse. (Villo 2007) EHE-märgise eesmärk on näidata inimestele, et tegemist on teenusega, mille kvaliteedis ei saa kahelda. Oluline on keskkonnasäätlikus, kultuuriväärtustega arvestamine ning ökoloogiline mõtlemine
" Selle lähenemise korral peetakse peamiseks eesmärgiks elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse. Nt. Pärast seda, kui oleme gruppi rändrahnu mineraalsest koostisest informeerinud korraldame rändrahnu otsa ronimise lõbusa meeskondliku võistluse. Tegevusest jääb meelde eelkõige seikluslik elamus ... ja võib-olla hävitatud sambla- ja samblikukooslus. 3. Tähenduse loomine( "meaning-making") "Inimesed hakkavad hoolima siis kui me paneme nad mõtlema, looma oma seoseid ja tähendusi." See lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum. Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse elamuslikult ja kogemuslikult seoseid looduse, kultuuri ja sotsiaalse keskkonna vahel. Nt
Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ningkohalike elanike heaolu. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid.
Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad.
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta-
EESTI MAAÜLIKOOL XXX XXX LOODUSTURISMI TOOTE/TEENUSE KIRJELDUS Iseseisev töö õppeaines „Loodusturismi alused“ XXX õppekava Juhendaja: XXX EMÜ XXX Sissejuhatus Antud koduse töö eesmärgiks on analüüsida olemasolevat loodusturismi toodet, teenust või piirkonda (kas ettevõtte poolt pakutavat või avalikku). Analüüsi käigus toon välja järgmised asjaolud: 1) Toote/teenuse lühike sisu ja kirjeldus (mis teeb sellest loodusturismi toote või teenuse või piirkonna). 2) Toote või teenuse sihtgrupp (kas see on määratletud, kas toode vastab soovi(ta)tud sihtgrupile). 3) Toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus (kas ja kuidas toote või teenuse kirjeldusest tuleb välja, et selle koostajad või planeerijad on sellega arvestanud). 4) Toote vastavus seadustele (kas tegevused
Rohelise Võtme taotlemine eeldab teatud kriteeriumite täitmist ja edasises töös nendega arvestamist. Märgi saamiseks tuleb täita umbes 70 kriteeriumit, mis on jagatud kolme ossa: kohustuslikud, tähtajalised ja soovituslikud. Kriteeriumid hõlmavad peamiselt vee-, energia- ja elektri kokkuhoidu ning jäätmekäitlust, aga ka 5 keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist. Rohelise Võtme märgise saamiseks määrab iga hotell enda töötajate hulgast ühe inimese, kes hakkab tegelema keskkonnateemaliste küsimustega. See inimene saab põhjaliku koolituse, et siis omakorda tutvustada Rohelise Võtme ja keskkonnajuhtimise põhimõtteid oma hotelli töötajatele.(Anupõld 2002) 1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS Eesti hotellimajanduses on projekt olnud väga populaarne. Tuleb aga märkida, et üheks "juhtimise tööriistaks" võiks sobida ka näiteks Rahvusvahelise
vähendada energiakulu, ladustatava prügi hulka jne. parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele (loe: Puhtam tootmine kui eduka äri alus). turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele. Sellel, kellel on märgis ehk kes toodab loodussõbralikumalt on eelis selle tootja ees, kes on jäänud truuks vanadele tehnoloogiatele, mis vastavad küll keskkonnanõuetele, kuid mitte ökomärgiste nõuetele. toodete pidev areng: kuna kliendid on järjest keskkonnateadlikumad ja hakkavad ajapikku rohkemat nõudma, siis tuleb pidevalt arendada ka toodete.
· informeerib kliente: milline on nende ostust tulenev mõju, annab võimlause vähendada energiakulu, ladustatava prügi hulka jne. · parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele: · turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele. Sellel, kellel on märgis ehk kes toodab loodussõbralikumalt on eelis selle tootja ees, kes on jäänud truuks vanadele tehnoloogiatele, mis vastavad küll keskkonnanõuetele, kuid mitte ökomärgiste nõuetele. · toodete pidev areng: kuna kliendid on järjest keskkonnateadlikumad ja hakkavad ajapikku rohkemat nõudma, siis tuleb pidevalt arendada ka toodete.
MAATURISM Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. Lihtsustatud käsitluses tähendab see majutust maal väljaspool suuri turismikeskusi. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas; · Funktsionaalselt maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mille ressurss on loodus, piirkonna vaimne ja aineline kultuuripärand ning inimesed, kes seda kultuuritraditsiooni kannavad. · Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimeste hulga poolest;
Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki,
Hotellides asuvad restoranid on avatud hiliste õhtutundideni nii hotellikülastajatele kui kõigile teistele soovijatele. Enamike hotellide hinnas sisaldub ka kerge hommikueine ning paljud hotellid saavad uhkustada basseinide, SPA-de, saunade ja jõusaalidega. Hotelle klassifitseeritakse Eestis vastavalt standardi süsteemile, mis kasutab tähistuseks tärne ühest- viieni. Tärnide taotlemine on vabatahtlik. Tärnide puudumine ei tähenda ilmtingimata, et konkreetne hotell oleks halb valik või sealne teenus ebakvaliteetne. Ka tärnideta hotell võib osutuda suurepäraseks peatumispaigaks. Külalistemajad pakuvad head ja soodsat majutust sõbralikus keskkonnas. Hotellidest soodsama hinnataseme juures on nende sisustus tagasihoidlikum ning alati tasub kontrollida, kas hinnas sisaldub ka hommikusöök ja millised on pakutavad mugavused. 2. Spaad Eesti on juba alates 1820ndatest aastatest, mil avastati Eesti erinevate regioonide
orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele. Iga turismivorm võib olla säästev turism, seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism. Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla. Säästev turism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennuja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega
Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade
7. Eestimaiste toodete maine parendamine, traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega
võimalust uisutamiseks ja jäähoki mängimiseks ning Huntaugu mäel on lume-ja discgolfi park. Viljandi järve randa on rajatud laste mänguväljak ja kaksrannavõrkpalli platsi. (Viljandi linna arengukava 2013) Majutusstatisika Turismisihtkoha uurimisel on oluline teada, et millised võimalused on sihtkohal majutuskohtade näol ja kui palju on nendest ressurssidest kasutatud. Järgnevas tabelis on näha üldine majutusstatistika Viljandi kohta. Tabel 3. Majutus Viljandis. Allikas: Statistikaamet 2015 2010 2011 2012 2013 2014 Majutuskohad 46 49 60 65 62 Toad 481 498 630 720 682 Voodid 1247 1266 1834 2146 2052 Tubade täitumus, % 22 24 25 20 18
Sellist lähenemist väljendab kõige paremini definitsioon: Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Antud definitsioon on rõhutatult turisti- ehk kliendikeskne, lähtudes eeskätt loodusturisti soovidest ja vajadustest. Nii näiteks on Soome loodusturismi riiklikus arengukavas defineeritud loodusturismi järgnevalt: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas'. Selle definitsiooni kohaselt on loodusturismi puhul määravaks turismitoote pakkumise keskkond loodus, mistõttu seda võib pidada loodusturismi tootekeskseks definitsiooniks. Kahte lähenemist kõrvutades võib järeldada, et loodusturismi on võimalik defineerida kitsamalt, lähtudes turisti motivatsioonist turismitoote tarbimisel looduses, kui ka laiemalt, hõlmates kõiki looduskeskkonnas pakutavaid turismitooteid. Mõlemal
suurejoonelisuse ja luksuslikkusega. 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond Turunduse mikrokeskkonna alla kuuluvad tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ning huvigrupid. Makrokeskkonna moodustavad majanduslik keskkond, juriidilis- õiguslik keskkond, demograafiline keskkond, kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond ning looduslik keskkond. Tarnijateks on kõik need, kes müüvad ettevõttele oma tooteid ja teenuseid. Tänu sellele, et suurem osa mõisatest pakub majutus ja toitlustus teenuseid, on nende peamisteks tarnijateks erinevate toiduainete ja jookide edasimüüjad, samuti ka puhastustoodete pakkujad ja pesumajad. Tarnijateks võivad olla ka kosmeetikatoodete edasimüüjad, kui mõis peaks pakkuma spa teenuseid. Vahendajad on organisatsioonid, kes müüvad ettevõtte tooteid või teenuseid edasi. Mõisate puhul võivad vahendajateks olla erinevad turismibürood nii Eestis, kui ka välismaal
Koostööpartnerid Organisatsioonid: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Teeninduse Kutsenõukogu, Kutsekoda, Sihtasutus Eesti Kutseharidusreform, Eesti Hotellide ja 7 Restoranide Liit, EAS Eesti Turismiagentuur, Eesti Turismifirmade Liit (ETFL), Eesti Giidide Liit, MTÜ Eesti Maaturism Hotellid: Reval Hotel Group hotellid, Radisson SAS Hotell, Hotell Viru, Grand Hotel Tallinn, Confort Hotel Oru Tallinn, Laulasmaa SPA, Susi Hotell, Grand Hotel Tallinn, Scandic Hotel Rannahotell, Scandic Hotel Palace, Pühajärve Puhkekodu, Viimsi Athena Hotell, Viimsi Tervis, SPA hotell, Saku mõis jt. Toitlustusettevõtted: Restoran Balthasar, Restoran Le Bonaparte, Viitna Kõrts, Ööklubi Panoraam, Ööklubi Terraarium, Koeru Kõrts, Restoran Lydia, Restoran Oliver, A & G Toitlustus, Fazer Eesti
turismiettevõtete tugevad ja nõrgad küljed (Tooman, Müristaja 2008: 52). Turismiressursside analüüs peab andma täieliku pildi sihtkoha turismiressursside erinevatest komponentidest. Autorid koostasid Narva-Jõesuu turismiressursside analüüsi turismiga seonduvate sektorite lõikes, võttes aluseks Heli Toomani ja Heli Müristaja õpiku ,,Turismisihtkoha arendus ja turundus" leheküljel 54 oleva tabeli nr.3.1. Nendeks on: · Majutus - Majutus võimalustena on sihtkohas olemas mitmeid erinevaid liike: hotell, kodumajutus, külalistekorter, puhkemaja, spaa- hotell. Autorite arvates on väikse piirkonna suhtes väga mitmekesine valik. · Transport - Linna pääseb liinibussi, isikliku autoga või ühistranspordiga Narvast. Transpordi osas on linnal autorite arvates väga kesine olukord suuremate linnade vahel, kuna liinibusside väljumised toimuvad harva (nt
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. mlr Lähis- Ida ml
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist