Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on õnn?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soovime, olemuselt, erivanuses, iseendale, spordis, etappe, kohtadesse, möödudes, kuhugiMis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie õnnetunde. Need protsessid toimivad meie tahtest sõltumata ja meie ei saa väevõimuga takistada muutumist. See olukord või teine inimene, mis-kes meid täna õnnelikuks tegi võib homsete muutunud olude korral olla meile kurvastuse allikaks. Isegi siis, kui õnnelik situatsioon säilib, muutub meie võime õnne
laps», kus juba 10aastastele lastele õpetati optimistlikku mõtlemist. See mõtteviis aitab lapsel elus paremini toime tulla. See tasub ennast ära. See, kui palju vanemad investeerivad lastesse psühholoogilist kapitali, palju nad naeratavad lastele, palju on neil ühiseid positiivseid tegevusi see on otseselt seotud inimese hilisema elukaarega. Rahulolevatest peredest sirguvad rahulolevad lapsed, kes suudavad end elus paremini teostada. Pessimistidel läheb koolis ja spordis kehvemini, kui nende tegelikud eeldused võimaldaksid, neil on kehvem tervis, lühem eluiga ja nad on viletsamad suhtlejad. Valimistel kaotavad nad optimistlikele vastastele, kinnitavad uuringud.28 27 Tarbija24, Milles peitub õnne valem?, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne- valem, (20.03.2009) 28 Sealsamas
Seadustele alluvat ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mittehoolivat ebaõiglaseks. Seega oleks kõik seaduslik ühtlasi ka õiglane. Nii võime ühes mõttes nimetada õiglaseks seda mis loob ja säilitab ühiskonnasuhetes õnne ja selle koostisosi. Aristoteles vaatles esmalt inimese tegevust ja selle väliseid mõjutajaid, seda, et õiglus avaldub toimimisviisis ega pole hingeomadus. Õiglus tähendab hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus aga kasu iseendale. Kuigi teksti edasises arutluses on öeldud, et õiglus on tervenisti loomutäius ja ka vastupidi, ebaõiglus pole pahelisuse osa, vaid tervenisti pahelisus. Läheb teema arendus edasi õigluse uurimisena loomutäiuse osana ja ebaõigluse uurimist pahelisuse osana. Lisaks tekib küsimus ka õiglase ja ebaõiglase suhtes. Võrdne oleks siis õiglane ja ebavõrdne ebaõiglane. Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on paratamatult
Tarkus on järelikult enese tundmine. Tundeid on raske mõistaEnnast tunda pole aga üldsegi nii lihtne. Lihtne on ära tunda oma nägu ja keha peeglis või fotodel. Lihtne on mõista oma üksikuid soove ja tahtmisi. Enam- vähem mõistetavad on isegi need ühiskondlikud rollid, mida me paratamatult enamiku ajast täidame. Aga ka nende puhul on palju lihtsam mõista rollikohast maski kui seda, kes on selle maski taga. Samamoodi on palju lihtsam mõista inimese poolt kas või iseendale öeldud sõnu kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uut
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
inimesi on väga erinevaid. korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole Vägagi huvitav on väide, et püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada eesmärgiks võib olla ka mitte nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei omada pikemaid eesmärke. tule kunagi. Sellise eesmärgi püstitamine oleks iseendale vasturääkiv, Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks kuna tegemist oleks just pikema eesmärgiga. püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab Autor räägib väiksemate ja tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle suuremate eesmärkide seosest ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on.
Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool? *maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel Probleem: iseendale kehtestatud reeglid ei ole moraalireeglid, sest need pole kõigile üldistatavad, universaliseeritav. Vastuväide 1: liiga formaalne. Vastuväide 2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Millised kohustused mul teiste suhtes on? Terrorist ei saa panna mulle kohustust kedagi tappa. Ei võta püssi kätte. 4. Ultilitarism/tagajärje eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise tagajärg
diagnoosi panna. Arvati, et ta on närvihaige, kuigi ta seda ei olnud. Tal oleks olnud angu palavik, kuigi ei olnud. Peale oma isa surma lõpetas ta ära oma professori karjääri. Ta elas aasta aega üksinduses ja varjus. Sel perioodil tuli tema käe alt välja mitmeid häid teoseid. Teda vaevasid mitme päevased piinarikkad peavalud. Selle aja jooksul sa ta oma elu üle järele mõelda. Ta võttis end käsile ja hakkas end ise tervendama. Aja möödudes oli ta end ise terveks ravinud ja teda ei piianud enam ükski haigusnäht. Autor räägib veel oma päritolust. Ta peab end puhtvereliseks sakslaseks, kuigi tema vanemad on poolakad. Oma reisidel on teda ennekõike poolakaks peetud, kui sakslaseks. Mil sündis tema isa, oli tema vanaema veel väga suur Napoleoni austaja. Tema isa oli olnud õpetaja neljale printsessile. Ta sündis sügavat austust preisi kuninga vastu, kelle järgi sai autor ka nime.
Millist liiki väärtusti on olemas ? Mis teadus uurib väärtusi ? Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni. Väärtuste alusel inimene valib oma elu eesmärgid, mida ta järgib kõiki valikuid tehes, k.a. eluviisi ja toiminguid valides. ·Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist ·Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. ·Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime ·Väärtused võivad olla konfliktis On olemas : ·Majanduslikud väärtused ·Esteetilised väärtused ·Poliitilised väärtused ·Moraalsed väärtused(see, mida tuleks moraalses mõttes taotleda, mis on moraalses mõttes hea). Moraalsete väärtuste ülimuslikkus, kui tahame olla moraalsed.Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil, olla teatud tüüpi inimesed. 17
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Õigus ja eetika „ Eetika universaalne ja individuaalne mõõde“ „Juristi ameti koht ühiskonnas“ „Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (van
mõeldakse. (J. Stephens) Peaaegu iga inimene teab, kuidas raha teenida, kuid mitte ükski miljonist ei tea, kuidas raha kulutada. (H. D. Thoreau) Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa. (E. Young) Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) Kõige rikkam on see inimene, kelle lõbud on kõige odavamad. (H. D. Thoreau) Kui me loogika vastu ei patusta, ei jõua me üldse kuhugi. (A. Einstein) Tõde on sinus endas: leia end endas, alluta end endale, saa võitu endast ja sa näed tõde. (F. Dostojevski) Õigeks kellaajaks kohalejõudmise miinus on see, et kedagi, kes seda hinnata võiks, pole veel kohal. Kui elu kord juba on meile kingitud, siis oleks rumal tegu seda kingitust tühiseks pidada. (A. Schweitzer) Elu teeb kõik võrdseks, surm näitab, kes oli tegelikult väljapaistev isik. (G. B. Shaw)
1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h
1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) arvuti taga istumisest ja tegelema millegi muuga. * Rikkaks ei saa ju öö pealt, selleks on vaja haridust, mille saan ma
Väärtused ja hea elu Väärtusi uurib aksioloogia, mille kesksed küsimused on · Millist on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Mis on väärtused? · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist · Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. · Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime. · Väärtused võivad olla konfliktis. Väärtuste tüübid Majanduslikud, esteetilised, poliitilised, moraalsed Sokratese arvates aga · Puht seesmised väärtused, mis on iseenesest head, mitte millegi muu pärast (lihtsad rõõmud) · Puht instrumentaalsed väärtused e. vahendväärtused, mis on mingi eesmärgi saavutamise vahendid (raha, ravimid) · Segaväärtused e
Poliitilised- vabadus, õiglus Esteetilised- ilu, graatsia Usulised- vagadus, kuulekus, usk Intellektuaalsed- teadmine, intelligentsus Puhtseesmised hüved on head oma loomuse tõttu. Nad ei tulene teistest hüvedest. Puhtinstrumentaalsed hüved on vahendid millegi säärase saavutamiseks, mis on seesmiselt hea. · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist · Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. · Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime 16. Mis seos on moraalil ja väärtusel? Väärtus võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. (nt. elu on väärtus. Õnnelik elu on väärtuslik. Iga mõtlev või potentsiaalselt mõtlev elusolend on väärtuslik) Moraal juhib tegutsemist. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid
Moraal on normide süsteem. Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms) · Õigus (seadused riigisisesed ja rahvusvahelised) · Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil) · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Millest sõltub moraal? Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas on olemas üks ühtne moraal? Vastus sõltub sellest, · kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed · kas moraalinormid on universaalsed või relatiivsed
Tavaliselt on see hea või väga hea. 2.1. Täheortograafia kahjulikusest- kahjulikkusest aksepteeris- aktsepteeris _ Honor de Balzac'i- Honore de Balzaci enamikele- enamikule varjant- variant Ksenja Balta- Ksenija Balta _ koheselt- kohe kaugkõned- kaugekõned 2.2. Suur ja väike algustäht Don Jose- don Jose _ Olümpiamängudele- olümpiamängudele Pronkssõdur- pronkssõdur Power cup- Power Cup eesti spordis- Eesti spordis eesti korvpallis- Eesti korvpallis Riigi tähenduses Eesti suure algustähega. 2.3. Kokku- ja lahkukirjutamine gümnaasiumi õpilane- gümnaasiumiõpilane gümnaasiumi aega- gümnaasiumiaega põhikooli teed- põhikooliteed saja protsendiliselt- sajaprotsendiliselt nõidade sarnaste- nõidadesarnaste kümne aastasena- kümneaastasena kolme aastasena- kolmeaastasena kasvõi- kas või kätte saadavad- kättesaadavad enese hävitamine- enesehävitamine mitte leidmine- mitteleidmine
Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada
28. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. 29. Pole olemas kirega võrdset tuld, pole olemas vihkamisega võrdset pahet, pole olemas rahuga võrdset õnne. 30. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti. 31. Mis on meie taga ja mis on meie ees, on tühiasjad võrreldes sellega, mis on meie sees. 32. Ükskõik, kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda, tõenäoliselt on sul õigus. 33. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 34. Kui teed sõbrale teene - unusta see, kui sõber teeb sulle - pea see meeles. 35. Ükski vihane mees ei pea oma viha ebaõiglaseks. 36. Paljud kaotavad enese üle kontrolli, nähes, et teine selle säilitab. 1 37. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. 38. Kui inimesed viivad plaane ellu, siis tavaliselt luhtuvad need lõpu eel. 39. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. 40
otsustame inimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud? Kui paljud meist lohistavad nähtamatute kottidena kaasas oma minevikku! Truult veame kaasas pettumusi, solvumist, kättemaksuiha. Piisab vaid meenutusest, kui süttime taas kui kustunud tõrvikud. Viha võib põleda meie alateadvuseski ereda ja jõulise leegina. Miks me ometi ei suuda andestada? Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge. Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida
Võib-olla on haridus see, mis ühendab rõhutab? determinismi ja vaba tahte. Alates Vabadus on seotud ka valguse kujundiga. Hobbesist on selle ühenduse poole Ameerika vabadussammas hoiab püüeldud. Haridus tähendab ju seda, et kõrgel valgustavat tõrvikut. Vabadussammas tead mingeid paratamatuid tingimusi, ei saa ilmselt olla koopas. Aga aga haritud inimesel on ka vaba tahe, Ameerika vabadussambast möödudes eneseteadvustamine, millele toetudes võiks ikkagi mõelda, mis suunas ta meie saab teha oma valikuid. Haritud inimene teadvust ja hoiakuid kallutab. elab reaalses maailmas ja tal on ka Haritud inimene on julge ja julgus on omaenda maailm ehk eneseteadvustamine. vabaduse üks tahk. Kui inimesed ei Võiks öelda, et haridus loob inimesele julge olulisi asju mõelda ja teha, siis pole
Mõned vead on liiga head, et neid ainult korra teha. Me sosistame iga õhtu endale valesid lootes, et hommikuks on need tõeks saanud. Mängin lolli selleks , et Sina end targana tunneks Kui saaks , annaks armastusele oma telefoni numbri Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. Täna truu surmani, homme ütleb vaevalt tere, ülehomme ei tunnegi enam. Ülipalju armastan, ülirohkem igatsen, surmani ootan ! Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus...
Kas ka piisav? Õnn=pidev ihade rahuldamine ning põdev vedamine Antiigi kolm peamist filosoofilist hea elu mudelit: riigimehe õnn, filosoofi Shaftesbury ja Leibniz Hobbesi vastu: õnn, eraisiku õnn kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale Kristlik õnnekontseptsioon – maine hädaorg versus taevane õndsus või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Uusaja kolm uut suunda Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslik tegutsemine ja kodanikuhumanism, individualism, augustiinlus ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Subjektivistliku õnnekontseptsiooni sünd
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osi
Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv islamikultuuris pereliige võib tappa pereliikme. Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima auasi, kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur suur häbi, kui inimene kaotab enda positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb. VAHETUND! Jee .. vahetund sai läbi. Moraaliprintsiipide tunnused: PRESKRIPTIIVSUS oma olemuselt etteütlejad kirjutajad, mida tegema peab IMPERAKTIIV käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna! UNIVERSALISEERITAVUS moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes
elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ja hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." Mida iganes inimene ihaldab, selle saavutamine teeb teda õnnelikuks. Sellele vaieldi vastu. Tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. Kas ainult meie ihade rahuldamine teeb õnnelikuks? Kas teised on üksnes vahendid? Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile Õnnest: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Naaseb vooruslik tegutsemine. Õnnelik elu eeldab ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat vooruslik tegutsemine õnnelik elu Shaftesbury hinge harmoonia Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonimlisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetes, ülimalt
jääb ta alla enneaegselt. Kuid mis oleks rumalam hirmust saabuvate hädade ees, kui vaevu ära ootamata kutsutakse ja juhitakse nad kohale? (34) Õige oleks ju nende saabumise tähtaega pikendada, kui neid kaotada ei saa. Võta teadmiseks, et saabuva pärast ei pea keegi end vaevama. Kui keegi kuuleb, et viiekümne aasta pärast peab ta taluma surmanuhtlust, siis erutab see teda vaid siis, kui ta vahepealsest ajast üle hüpates kujutleb end meelehärmi, mis saab talle osaks poole sajandi möödudes. Seesama sünnib siis, kui haiglased ja kurvastamiseks põhjusi otsivad vaimud kurvastavad ammuse ja unustatud valu pärast. Niihästi möödunu kui ka saabuv püsivad eemal. Kumbagi neist me ei tunne. Valu aga põhjustab ainult see, mida sa tunned. Jää terveks. LXXVII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS.
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on p�