10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
140 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kelleks
Õppematerjali autor
Mis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru
Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või alateadlikult.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks
Hästi elamiseks: ei tähenda, et ilma rahata ei saaks hästi elada; raha on lihtsalt tähtis; raha võrdub võimuga; et elu vürtsitada; eneseteostuseks; et osta riideid ja toitu. Eluks püsimiseks: ilma rahata ei saavuta elus palju; raha ei pea olema nii palju, et seda võib jalaga segada, vaid niipalju, et elus edasi minna; olgem ausad, kõik peale õhu maksab; raha on vaja näiteks maksude maksmiseks; nagu öeldakse ,,Rahata ei saa elada."; õnn ei sõltu rahast, raha näitab jõukust ja intelligentsi seda teenida. Negatiivsed kommentaarid: inimesed hoolivad rahast rohkem kui oma lähedastest. Kommentaare raha vajaduse kohta. Vastanutele on raha pigem abivahend eneseteostuseks ning eraelu huvitavamaks muutmiseks. Raha negatiivne tähendus kujuneb välja õpilaste vanemaks saamisel. Suurem osa õpilasi arvab siiski, et elu üks suurim eesmärk on saada väga edukas tööpositsioon, et teenida suuri raha summasid.
Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses? Mis on loomutäius ja kuidas see jagueb? Kuidas on õnn sellega seotud? Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemuse laad. Korraldav õiglus. Kas on võimalik ennast ebaõiglaselt kohelda? I Raamat Aristotelese inimtegevuse valdkondi puudutavad tähtsamad neli mõistet : Technê (praktiline oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks,
õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uutele väljakutsetele kui õnnetu ning lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud ainult teatud inimestele. Antud teema probleemiks on, kuidas leida tee õnneni ja mille alusel määratletakse, kas inimene on õnnelik. Vastavalt iga inimese eripärast on ka arusaam õnnest erinev. Tänapäeval peetakse kõige aktuaalsemaks õnne peitumist rahas. Väga tüüpiline vastus, kui küsida, milles seisneb õnn on kindlasti raha. Praeguses ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli ning tänu rahale on võimalik oma elus üsnagi palju saavutada
Tänapäeva arenenud riikides ei ole võimalik ilma rahata õnnelik olla. Praeguses kõnekeeles mõistetakse hea elu all tavaliselt materiaalset küllust. Kui öeldakse, et kellelgi on hea elu, siis mõeldakse, et küllus on tulnud vähese vaevaga, kuidagi teenimatult. Väärtus on sellel, mis teeb raha, muud väärtust ei tunta. Hea saab olla sellises riigis, kus on vabadust oma töö- ja elustiili valida, kus kultuur ja haridus ei sõltu rahajõudude huvidest. Raha ei saa olla aga õnn omaette ning inimesed , kelle elu peamine eesmärk on võimalikult rikkaks saada , ei ole õnnelikud . Inimese tegelik rikkus peitub kusagil mujal. Rahva õnnelik olemine ongi tegelikult riigi püha eesmärk. Riik on abivahend tagamaks inimestele paremat rahulolu ja turvalisust. Tänapäeva arnenud ühiskonnas on üheks suuremaks puuduseks pidev aja puudus. Inimesed avastavad tihti, kui palju vaba aega neil üle jääb, kui näiteks läheb katki televiisor. See näitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid