Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis motiveerib mind õppima". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, kuhugi, õpilasele, minule, motivatsiooniks, nädalavahetusel, haritus, heale, töökohale, nind, eksamidJuhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Mis mind motiveerib õppima? Raamatupidamist oli mul suur soov õppida juba peale põhikooli. Kuna seda saab õppida ainult gümnaasiumi haridusega ei jäänud mul muud üle kui valida: kas kutsekool või gümnaasium. Valisin kutsekooli ning erialaks laomajandus
hingates saab ennast lõõgastuda, kuna pinge seisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Ka füüsilised harjutused on abistavad, nagu jooga, kus tähtis on õigesti hingata ja ennast lõdvaks lasta, või joosta paar ringi kodupargis. Enesetunne on palju parem pärast seda. Inimesed, kes on kehaliselt aktiivsemad, neil esineb vähem haigusi ja enamasti on nad igas suhtes optimistlikumad. Kindlasti tuleks vahepeal aeg maha võtta ja sõita kuhugi maale või lihtsalt kuhugi spaasse, kus saab lõõgastuda ja teha seda, mis meeldib. Minu arvates on see parim lahendus pingetest vabanemiseks, kui teed seda, mida armastad. Kuid kooliajal väga kuhugi sõita ei saa, siis tuleks kasutada muid lahendusi. Õpilane võiks rääkida enda probleemidest õpetajale või vanemale, kui ei julgeta siis kasvõi heale sõbrale, aga kindlasti tuleks kellegile rääkida, sest üksi langeb suuremasse masendusse. Koolis kõige suurema
loota saab vaid endale ja täpselt sedasi olengi ma alati käitunud. Õppijana iseloomustab mind enim orienteeritus sihtmärgile. Ma ei võta ühtki õppeainet, kui individuaalset eesmärki, vaid rühin suurema eesmärgi poole edule elus. Kindlasti leidub minus ka õppijana negatiivseid omadusi laiskus, motivatsioonipuudus, oskamatus, kuid mida aeg edasi, seda vähem leidub minus neid antagonistlike tegureid. Õppijana olen alati innustunud Clay P. Bedfordi sõnadest : ,,Sa võid anda õpilasele õppetunni päevaks, kuid kui sa õpetad ta õppima uudishimust, siis ta jätkab õppimist terve ülejäänud elu." Allikaloend Fleming, N. & Baume, D. (2006) Learning Styles Again : VARKing up the right tree!. Educational Developments, 7.4: 4-7. Kidron, A. (2008). Kogemus kompetentsuseks!. Haridus, 7-8: 13-15. Kikas, E. (2004). Õppimine ja õpetamine. Haridus, 3: 10-13. Löfstrom, E. (2008). Mõtestatud õppimine ja õpetajakoolitus. Haridus, 7-8: 25-27. Pashler, H., McDaniel, M
kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hinnetega? Üks suurim tunnustus õpilasele on kindlasti hinne ,,viis". Hea tulemus tagab motivatsiooni edasi õppida ja nagu iga auhinna puhul, tunneb ka parima hinde saanu uhkust- nii vanemate, õpetaja kui ka kaaslaste seas. Samas võib aga halb tulemus mõjuda kaheti- kas samamoodi olla motivatsiooniks, et järgmine kord rohkem õpitakse või hoopis kinnitada alateadvusesse mõtte ,,mis ma ikka üritan, nagunii ma ei oska". Hindamisel on aga ka omad miinused. Igal lapsel on oma võimekus ja omad piirid,
Õpihoiakud ja -motivatsioon Kalmer Marimaa Õigete õpihoiakute ja -motivatsiooni kujunemisele võiks kaasa aidata mõistmine, et täiskasvanutena olema ise vastutavad oma hariduse omandamise eest. Me ei õpi kõrgkoolis selleks, et eksameid sooritada ja kutsetunnistust saada (kuigi viimane on formaalselt oluline). Me õpime selleks, et omandada elukutse ja tulla selles edukalt toime. Õpihoiakutele ja -motivatsioonile võib kaasa aidata ka teadmine, et elame maailmas, kus üha vähem saab lähtuda motost „elukutse/amet kogu eluks”. Kuigi see on võimalik, siis üha rohkem kipub olema nii, et kas olude sunnil või enda tahtmist mööda vahetatakse elus ka ameteid ja elukutseid. Me peame olema valmis muutusteks tööturul. Meile tuleb kasuks teadmine, millised ametid ja oskused on nõutud praegusel hetkel ning millised võivad kujuneda nõututeks (või ületäidetuteks) tulevikus. Kui tahame olla ak
· nooremates, · keskmistes ja · vanemates klassides? VAIDLUSE KOHT KULDREEGEL: Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada! Aita last tunnetusteel ja rõõmusta leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise üle koos lapsega. Mõnikord rõhutatakse õppe "kesksust". Räägitakse, et õpe on · õppekavakeskne, · lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid, kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm? Milline on kooli osa haridussüsteemis? ÜRO eksperdid on üpris üksmeelsed, et a 10-12%. Seega võib öelda, et "kooliharidus" on nonsenss.
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-s
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
Just areng on see mis mind motiveerib ja aitab jõuda sinna, kuhu ma jõuda tahan. Siinkohal võiks rääkida just sellest, mida ma siis lõpuks teha tahan ja kuhu jõuda. See on küsimus mille üle olen diskuteerinud iseendaga palju ent mõtteid on siiski mitu. Üheks suurimaks unistuseks on mul luua oma auto töökoda, korralik suur ja paljude võimalustega. Mitte mingit nurgatagust garaazi vaid korralikku töökoda. Muidugi algab kõik see väikeste sammudega, algselt lähen ise kuhugi auto ettevõttesse tööle, saan kogemusi ja sealt edasi juba elu näitab mis saama hakkab. Ent ometi mõlgub mul meelel ka hakata hoopis teooria või sõiduõpetajaks, et süstida ka teistele seda sõidupisikut sisse ning jagada oma kogemusi nendega, et nad õpiksid ka sõitma, õpetada neile oskusi, mis ei ole küll eluks otseselt vajalik, kuid mis mööda külge kunagi alla ei jookse. Mulle meeldib, et minu eriala puhul on mitmeid erinevaid väljundeid, mida oma elus teha ning et kõike
ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Alois Podhajsky (,,Minu hobused, minu õpetajad") Kiire elutempo ja rohke õpilaste arv klassis on koolis suureks probleemiks. 24 õpilast klassis on ilmselgelt ka kutseõppeasutuse jaoks liialt palju. Õpetaja peab tegema mööndusi ning kõigiga ei saa tegeleda. See tähendab, et õpilaste tööd saavad vaid punase hinde ning plussid- miinused küsimuste-vastuste taha. See ei anna aga õpilasele muud teadmist kui, et kas ta vastas küsimustele õigesti või mitte. Õpilane, kes soovib oma töid analüüsida, vajab rohkem tagasisidet. Isegi õpilased, kel on mõne aine või teemaga raskusi, sooviks rohkem tagasisidet kui pelgalt plussid ja miinused. Lisaks sooviks õpilane, et teda hea töö eest tunnustataks. Õpilased ,,töötavad" justkui ,,piitsa ja prääniku" meetodil: natuke piitsa ning samas ka natuke präänikut, et muidu üsna laisk õpilane ka tööle saada
uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad tahavad saavutada, mille poole püüdlevad Koolis: endast kui õppijast, õppimise eesmärkidest ja tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus · Nende kujunemine · Õpetajale praktilist: Süstemaatiline tagasiside enda oskuste paranemise kohta
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
Kui on tulemas kontrolltöö või mõni muu hindeline töö, siis ikka mõnikord tuubin nii palju asju pähe, kui võimalik ja nii sooritan tööd enamjaolt edukalt. Ainult hinnetele õppimine kurnab kindlasti väga palju õpilast, nt kui õpid kogu öö ning tuled järgmine päev kooli, teed selle töö ära ja saadki väga hea hinde, kuid kas see on elus kõige tähtsam. Arvan, et see ei ole kuigi oluline, muidugi ei saa ka nii, et ei õpi midagi ja loodad tulevikus heale töökohale. Kindlasti ei ole headele hinnetele õppimises midagi halba, inimesed on väga erinevad – mõned haaravad matemaatika valemeid lennult, teised aga peavad neid kordades rohkem õppima ja kordama. Eks iga inimene valib ise, kas tema jaoks on koolis olulised vaid hinded ja, et kas ta õpibki ainult hinnete pärast.
Iseseisva elu algus Alari Toomsalu 10C See september oli juba selle poolest erinev, et asusin õppima uude kooli, Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Alguses oli vaja ikka harjuda, sest paljud asjad oli teistmoodi kui põhikoolis. Näiteks põhikoolis ei olnud eriti määratud, kuidas peab riietuma, nüüd olen hakanud koolis ülikonnaga käima, mis on kindlasti parandanud minu suhtumist, hoiakut ja käitumist. Ka koolide suurused on väga erinevad, seega ka inimesi on kordades rohkem, mille tõttu on vahetunnid mürarikkad, mul on selle tõttu pool päeva väsimus peal. Enne kooli tulekut oli ka väikene hirm, et kindlasti on õppetöö väga mahukas ja raske, kuid need mõned nädalad on jätnud hea mulje ning see hirm on kadunud. Õpetajad on ka väga tasemel, mis on andnud mulle juurde õppimistahet, sest kui on hea õpetaja, siis on kohe mõnus õppida. Klassikaaslased on samuti väga toredad ja klass on kokkuhoide
1. in käitumine on keskkonna vastastikmõju. Kasu siis kui in ja keskkond sobivad kokku. Sobivus seotud in valikutega. Inimese ja töö sobivus: kui hästi tööülesanded sobivad in-ga Inimese sobivus erialaga: Inimese sobivus kolleegidega/grupiga: kas sarnased huvid, huumor, tööstiil Inimese ja juhi sobivus :kuivõrd väärtused ja tööstiil sobivad Inimese ja organisatsiooni sobivus: toimib siis , kui üks pool annab sellele, mida on vaja -lisanduv sobivus : oskused, mis sobivad sellele töökohale -täiendav sobivus: toon midagi juurde, millest neil oli puudus -Vajaduste-varude sobivus: isiku vajadused on rahuldatud organisatsiooni poolt -Nõuete-võimete sobivus: isiku võimed sobivad organisatsiooni nõuetega Sooritus parem, stressi vähem. Sobivus ei põhjusta stressi, voolavust. Sellest tulenevad hoiakud mõjutavad. POF sobivuse mõõtmine: Subjektiivne sobivus: kui hästi ta arvab, et sobib sinna organisatsiooni.
· Pane kirja oma tunded ja meeleolud, mida kogesid päeva jooksul. Võid need adresseerida ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. · Ära võrdle oma hindeid ja edasijõudmist kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. · Püüa leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. · Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö...
Ma olen aktiivne, iseseisvne, enesekindel, rõõmsameelne, järjekindel, julge ja usaldav. Veel on iseloomulikud tunnused mulle lobamokk, endaõigustaja. Kuid arendama peaksin töökust, kannatlikust,tähelepanemist ja abivalmi. Minu jaoks on kõige olulisemaks suhted sõpradega, sportlikud saavutused, perekond ja korralik haridus. Kõige olulisemad sealt on ikkagi sõbrad, sport ja haridus. Kuigi kool mulle ei meeldi tuleb see tulevikus väga tähtsaks, tänu sellele me ju elatist teenimegi. Kuna elus on mul tähtsal kohal sõbrad siis teen kõik et nendega olla kuid peab ju arusaama ka vahel et nad mõjutavad su õppimist. Mind mõjutavad sõbrad väga palju kuigi ma olen väga hästi praegu koolis hakkama saanud. Töökohas pean ma tähtsamaks sobivust, töösuhted ja palk. Kuid ebatähtsaks pean ma seda kui palju ma selle jaoks õppima pean ja võibolla ka asukohta
konkreetse probleemiga hakkama saada või konkreetne eesmärk saavutada. Kõige olulisemaks tajutud võimekust kujundavaks teguriks on eelnevad edu ja ebaedu kogemused. Kaudsed kogemused. Lapsi võib vahel veenda nende suutlikkuses mingi tegevuse või ülesandega hakkama saada see, kui nad näevad, et mõni teine laps, kes on nendega ühevanune, tuleb hästi toime. Julgustades õpilast rohkem pingutama ja ülesandega vaeva nägema, peame olema kindlad, et ülesanne on õpilasele jõukohane ja tal on olemas kõik vajalikud vahendid selle sooritamiseks. Kui laps märkab, et klassi ette vastama kutsutuna hakkavad tal käed higistama, süda kiiremini lööma ja hääl värisema ning lugemisel lähevad sõnad sassi, võib ta kaotada usu sellises olukorras hästi hakkama saada. (Psühhol. seisund) Lk 1-45 2010 III kooliaste Inimene tegutseb, käitub selles keskkonnas, mida ta kogeb ja mõistab – see on käitumiskeskkond
Peab olema tulemuskeskne. Inimesed valivad töökohad, kus saavad vajadusi rahuldada. Kõrge võimuvajadusega inimesed on juhtivatel kohtadel- politsei, poliitikud, ajakirjandus, õpetajad, kõik mundris ametid, terapeudid, kirik. Saavutusvajadus (D.McClelland): On indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem Selline isik: 1) kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmetega eesmärke. Selliseid, mida oleks reaalne saavutada. Madal- need, kelle juhtivaks motivatsiooniks on ebaõnnestumine. Püstitab lihtsaid eesmärke, mida kindlasti saavutab 2) ei tunne halvasti, kui ebaõnnestus, on sellega arvestanud, ei käi ego pihta, oli selgelt üle jõu Ohukoht- kui madala saavutusega in teeb plaane, mis on liiga ambitsioonikad. Tegelikult ei tee midgi 3) teeb mõõduka riskiga otsuseid. Tahab saada tagasisidet oma tööle, on selle pühendunud, isiklikult vastutab. Sellised in on kasulikumad org.-le. Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet
Mida teha stressist ülesaamise heaks? Inimene võiks panna kirja oma tunded ja meeleolud, mida ta koges päeva jooksul ning adresseerida need ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. Tuleks leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga
Hinnete poolt või vastu? Suhtumine hinnetesse on vägagi varieeruv. Hinnet võib võtta kui kiitusena, kui ka karistusena. Hea hinne paneb õpilased veel rohkemgi õppima, kuid halb hinne võib tuju vägagi nulli viia ning see, et korralik õppetöö ilmselgelt vilja ei kandnud, viib tavaliselt õpilase õppimistahte hoopiski nulli mõneks ajaks. Hinded... Miks meil neid vaja on? Hindamine tekitab nii õpilastes, kui ka õpetajates palju vastakaid arvamusi. Paljud õpilased arvavad, et hindeid pole üldsegi vaja, et me õpime enda, mitte kooli jaoks. Kuid kui poleks hindeid, siis kuidas saaks õpetaja õpilasele teadvustada, et mis aines on ta tugev, millises nõrk? See on ju puht loogiline, et inimene valib tulevikuametiks sellise ala, kus ta on saavutanud oskuse saadud teadmisi oma erialal rakendada. Nii võivad ka paljud kuldpead ,,raisku" minna. Arvatavasti valiksid paljud tarkpead, kes on tugevad matemaatikas, füüsikas, keemias, m
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ametikooli õppima tulla. Minu
Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ei tea, aga on valmis end kokkuvõtma ja asuma uuesti õppima, saada hea haridus. Kutsekoolis on õpilasel kindlasti huvitavam õppida, sest sealne seltskond ja õpingud on palju kirjumad . Vaheaegu on vähem, iga kahe kuu tagant väljastatakse perioodi hinded, õpikuid pole, tuniplaan muutub tihemini jne
Teiseks näiteks tahan tuua enda gümnaasiumiaegse eesti keele õpetaja, kes arvas, et lapsi tuleb distsipliini ja õpiedu saavutamiseks pidada himuterrori all ja seega hea hinne oli tõeline haruldus. Klassis rippus tahvli kõrval illustratsiooniks võimas püksirihm, mis küll õnneks kasutust ei leidnud. Mäletan enda klassiõde, kes sama tahvli juures nuttis, kuna ta ei osanud sellel asuvat ülesannet lahendada ja kartis õpetaja reaktsiooni. Õpetaja arvates tuli õpilasele alati panna tehtud töö eest pigem halvem hinne, muidu pidavat me ,,loorberitele puhkama jääma". Muidugi oli tegemist meie hinnete ja teadmistega, seega ikka pingutasime, aga mingeid elu edasiviivaid ja positiivseid väärtusi see õpetaja meile küll eluteele kaasa ei andnud ja mitte sallides tema antud tundi kandus see tunne edasi ka õpetatud ainele. Nende näidete varal on hea aru saada, kuidas täiskasvanud, kellega laps eluteel kohtub, mõjutavad tema arusaamu ja hinnanguid
mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. Vormimine ja tasustus
Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava · 3. Põhikooli lõpetamine (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt ,,rahuldavad" ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. Analüüs:
Motivatsioon ja motiivid Martin Haug 10B Alguses ma mõtlesin teha essee vihast ja emotsioonidest, kuid siis ma leidsin ühest raamatust ja internetist motivatsiooni ja motiivide kohta palju huvitavad . Aktuaalsete vajaduste rahuldamiseks toimivad indiviidis psüühilise eneseregulatsiooni mehhanismid, mis tagavad organismile kasulike tulemuste saavutamise tegevuse . Vajadus kutsub esile erilise neurofüsioloogilise seisundi motivatsiooni ¹. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks . Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreeri
pahandamist klassi käest, et kas me kaarditrikki sooviksime näha? Klass oli algul segaduses kuid siis kui kõik rõõmust ,,Jaaa!!!" kriiskasid, asus õpetaja juba oskuslikult klassile silmapetet tegema. Mis tal ilmselgelt ka välja tuli, klass aplodeeris, õpetaja kummardas tänulikult. Või siis näiteks kuidas selle asemel, et küsida õpilaselt tema nime, genereeris ta kohapeal välja nime Moonika, ning teisele õpilasele Eliisabet. Meil ei käinud klassis ega paralleelis ühtegi Moonikat ega Eliisabeti :D. Kindlasti ei unusta ka Martin ära seda hetke, kui sai sõbraga kahepeale tunnikas tehtud, 1:1-le vastustega, ning üks töö tuli ,,2", aga teine ,,5", seda mitte ainult keemias, vaid ka eesti keele tunnis (ka Ukule meenub sarnane olukord tema suhtes) :D. Ilma, et õpetaja oleks töö käigus seda reaalselt tähele pannud. Siis näiteks paari nädala möödudes kontrolltööst
Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.
annaabi.ee 
