Kuid kõige selle juures püüan siiski toime tulla ja raskel hetkel esitan endale küsimuse, milleks ma seda kõike õpin. Kui sellele vastata oskan siis järelikult ei ole ma veel päris plindris ja suudan edasi minna. Pragusel kooliajal on mulle eriti raske õppeaine vene keel, sest seda ma kahjuks ei valda ning nõuab see minult tohutult suurt tähelepanu ja vahest isegi tõsist tuupimist. Ka nüüd enne kooli tulemist tegelesin ma vene keele tõlkimisega ja sõnade õppimisega ma tegin kõigepealt nii palju kui ma oskasin ,kui aga jõud enam üle ei käinud võtsin appi sõnaraamatu ja hiljem lasin mehel üle kontrollida. Selgus tegelikult, et ma väga mööda ei pannudki. Ma pole tegelikult kunagi loobuja tüüpi inimene olnud. Ma ei anna oma tegemistes kiiresti alla vaid pusin nii kaua kui tõesti võhm väljas ja kuidagi teisiti ei saa. Nii ma jõudkingi järeldusele, et kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab.
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
Vaimset vormi aitab hoida ka füüsiline vorm, sest hea füüsiline vorm aitab vältida komplekse ning tagab parema tervise. Parem tervis aga tähendab paremat meeleolu, paremaid võimalusi õppida. Minu arvates on vaimne ja füüsiline vorm tihedalt seotud. Minu füüsilist vormi hoiab korras pidev liikumine, Peab küll tõdema, et peale auto saamist on see läinud natukene rohkem käest, sest kiireelutempo ja mugavus loeb palju ning tänu sellele kõik need käigud mida ma varem rattaga tegin on muutunud rutiinelt autoga läbitavaks, kuid siiski üritan ennast taas kätte võtta ja teha sõprust oma jalgrattaga. Füüsilise vorm puhul on tähtis ka toitumine ning hea uni, mis ülikooli kõrvalt ei ole alati just lihtne väljakutse, ent elus ongi selliseid aegu, kus ei jõua alati järgida kõike ning tuleb teha valikuid ja kompromisse. Kuid mida ma tahtsin sellega öelda on vaid see, et minu arvates on vaime ja füüsiline vorm tihedalt
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka väga noori inime
Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde. Talv möödus rahulikult ja ka kevad, kuid kui hakati uuesti koolidesse avaldusi vastu võtma, hakkas ka minu sisemine mina jälle mulle ütlema:"Kas sa oled tõesti nii kehv, et kuhugile sisse ei saa? Proovi veel!" Ja nii valmis minul plaan, millest ei julgenud ma mõni aasta tagasi isegi mõeldagi, ja loomulikult ei rääkinud ma sellest mitte kellelegi, see oli esialgu minu saladus. Kuna minu lõputunnistusel ei olnud peale vene keele teist võõrkeele hinne, ei olnud ma julgenud proovidagi, et kuskile kooli oma dokumente sisse viia. Kuid nüüd olin otsustanud teha proovi, sest tahtmine oli ikka päris suur.
pea mu peale. Mingiaeg sai ema aru- minuga on midagi valesti, ja parandas minu olustikku, käis koolis ja oli mulle toeks. 2.2 Ohu tegureid: Koera surm– mu tädil suri koer nimega Palli. See koer väga armastas palliga mängida ja oli mulle väga tähtis, ma külastasin toda koera üsna tihti. Kurjad inimesed, kes soovivad mulle halba Peksa saamine- sain ka mingi asjaga tugevasti peksa ema käest, kui tegin kogemata midagi kodus valesti. Ka halvade hinnete puhul oli füüsiline vägivald minu suhtes ilmselge. Purjusolek- Isa oli tollal pea iga päeva õhtu purjus, ja oli raske vaadata koduvägivalda, mida isa tegi minu emaga. Koolivägivald N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 3 MURDEIGA 12-17. a Iseseisvam õppimine täna tädi abile osutus väga vajalikuks mulle.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
korraldaksingi juhina ühiseid väljasõite, organiseeriks ühiseid ettevõtmisi ja kindlasti kaasaksin kõik arutellu, kuhu minna ja mida teha, et kõigile sobiks kuupäev ja tegevus ise. Tuues näiteks oma töökoha suvepäevad, kus olid kõik kohal, iga kaupluse personal, juhatajad, juhid. Kõigil oli tore ja ühiselt veetsime aega, kõik said kõigiga suhelda. Sellist asja ei olnud et juhid istusid oma ette VIP toas ja alamtöötajad omaette, me kõik olime seal võrdsed. Nii teeks ma ka kindlasti ise juhina, ma tahaks, et minu töötajad ei kardaks ega pelgaks mind, peaks mind võrdseks nende endiga ja saaks minule toetuda alati kui vaja. Raamatust ,,Hiilgav juht" mille autoriks Nic Peeling sain järgmise reegli. Raamatu autor on toonud välja Juhtimise kuldreegli: ,,Sind hinnatakse su tegude, mitte sõnade järgi ning sinu teod on eeskujuks su meeskonnale". Minu arust iga juht võiks lähtuda sellest lausest. Üksõik kui palju üks või teine juht lubab teha,
igapäevastes tegemistes pigem loogilisele mõtlemisele, kui tunnetele. Arvan, et mulle NELLI MAHMUTOV 2 sobivateks tegevusteks on abistamine, rääkimine, õpetamine, ravimine, nõustamine. Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste alla kuuluvad lugemine, käsitöö, vabatahtlik tegevus, sport ja tantsimine. Millised on minu eesmärgid? Esimeseks peamiseks eesmärgiks on edukalt lõpetada Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, 2017 aastaks, kuna soovin omandada kutsealast rakenduskõrgharidust sotsiaalvaldkonnas. Olen avatud uutele teadmistele, ning neid olemasolevaid teadmisi tuleb ka pidevalt täiendada, kuna inimene õpib terve elu. Võõrkeeli tuleb samuti osata, kuna kunagi ei või teada, kus sul teise inimese mõistmiseks muud keelt, näiteks inglise keelt vaja läheks. Oskan peale eesti keele, ka vene- ja inglise keelt. Nende
Müügiga tegelemine paelub mind kuna mulle meeldib läbirääkimistest osa võtta või niiöeda tegeleda suhetekeskse müügiga. Alguses valmistun ette kliendiga kohtumiseks, seejärel jõuame selgusele vajadustes ning siis saab juba lahendust leida ja lõpuks kokkuleppeni jõuda. Kauplemine on samuti väga huvitav osa müügist ja peaaegu alati erinev, inimeste lugemine või nendest arusaamine muutub alati paremaks. Seejärel suureneb motivatsioon peale igat õnnestunud tehingut. Tõenäosus on suur, et tehing õnnestub, kui kasutad oma aega ratsionaalselt ja oled võitleva vaimuga. Minu mõtteviis on selline, et kui midagi müüdud ei saa, kuigi teed selleks kõike, siis tuleb seda edasi teha ja varem või hiljem tuleb tootele ostja. Kliendi vastu tuleb alati näidata siirast huvi ja peab teda tähelepänelikult kuulama. Sa pead uskuma tootesse, mida sa müüd, sest kui müüja ei usu oma tootesse, miks peab klient siis uskuma?
tasakaalustamine ja üksteise täiendamisele suunamine ning oskuste arengut soodustavata tingimuste kujundamine. Minu meeles kõige olulisem meeskonna töös on jagada rolled meeskonnas, et niimodi ei võiks olla et kõik inimesed meeskonnas on juhid, kui juht on üks ta peab ka olema hea organiserija kuna kõik meeskonnatöö ta peab organiseerima .Meeskonnatöös on oluline ka leida konkreetsed eesmärgid ja sihid. Ma tegin ka Belbin’i küsimustiku ära , ja tulemuste järgi olen mina ekspressiivne võimalusteotsija , et elus ka on niimodi , et kui midagi juhtub või on vaja midagi lahendada ma proovin kiiresti leida võimalus kuidas seda lahendada. MUUDETUD BELBIN’I GRUPIROLLIDE KÜSIMUSTIK © K.A. MacIver and Associates Inc. April 27, 1995 Iga järgnev küsimuste blokk koosneb 9 väitest. Sinu ülesandeks on jaotada
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
Nüüdseks oleme oma kamraadidega jõudnud niikaugele, et oleme neljateist parema õpilasfirma seas. Läbisin edukalt koolituse ,,Avalik esinemine". Need viis tundi mis ma seal veetsin, ei tundunudki nii igavad ja tüütud, vaid ma arendasin ennast, sain uusi teadmisi ja mis kõige tähtsam, sain igasuguseid nippe, et saada parimaks. Seega olen täielikult ette valmistunud finaalvõistluseks. Mis ka ei juhtuks, mina ei kahetse midagi. Kui võidame, lähen õnnelikult Itaaliasse, kui ei võida, lähen pea püsti koju, teades et kõik läbielatu oli täis rõõmu ja positiivsust. Ettevõtjana on mind kõvasti aidanud minu majanduse õpetaja Neidi. Ma olen tänulik et ta alati õpetab ja abistab kui vaja. Ettevõtjana oleks minu nägemus just selline- ole ise aktiivne, naerata, loo müüv idee ja küll hakkama saad. Ma tean et õpilasfirma pole pooltki nii keeruline, kui suurfirmad, aga minul on algteadmised ja üsnagi suur põhi all. Ettevõtja olla on mõnus, kuid raske ülesanne
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost
Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2 kuud täpselt ning ma sain poole pealt koju, septembri lõpus. Ma mõtlesin, et mida siis septembri lõpus teen
Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud arusaam, et programmeerimine on meeste pärusmaa. Pealegi on mul koolis kõigi ainetega hästi läinud ning nii naljakas kui see ka poleks, aga pea iga õpetaja arvas, et lähen edasi tema ainet õppima. Kuid nii koolis kui ka ülikoolis on aineid, mis õpilast huvitavad ning mille omandamiseks ta erilist vaeva ei näe, ning on selliseid, mida tuleb lihtsalt pähe tuupida, et hea hinne kätte saada. Selles peitubki esimene põhjus, miks otsustasin programmeerijaks hakata. Nimelt oli koolis minu lemmikaineks matemaatika, huvi on pakkunud muudki reaalained, humanitaarained olid aga need, mida hinde pärast, nutt silmis, õppisin.
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool ÕPPIMISEST Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Liia Hokkanen Tallinn 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED................................................................................................................4 ANALÜÜS ÕPPIJA ROLLIS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9
siis on see kahjulik õppetund olnud.(2) 7 Võib ka olla, et su stressitaluvuse piir sai sel hetkel ületatud. Ärritus ja viha peegeldavad üleväsimust ning olulise tarbe (vajadus kiiresti koju jõuda) rahuldamise tõkestatust või "piksevarda" otsingut juba varem kuhjunud pingete maandamiseks. Viimasel juhul võib süüdlaseks sattuda juhuslik asjaolu - näiteks sinu auto ees liikuv sõiduk, kehv ilm või ärritavalt ükskõikne kaassõitja(2) Inimesed pingestavad end mitmeti. Järgnev oli vaid väike valik võimalikest enesepingestamise viisidest. (2) Muretseja "toodab" endas sisemist ärevust. Kardab, et juhtub kõige halvem, hindab üle võimalike äparduste tagajärgi ja mõju, maalib enesele värvika pildi tõenäolisest läbikukkumisest. Talle on iseloomulikud väljendid: "mis siis kui..., aga kui..." Tema dialoog iseendaga võiks välja näha umbes nii: "Mis küll saab, kui ...
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
Kuna tegemist on ikkagi taluga tähendab see seda, et tuleb teha igasuguseid talutöid. Raskemate tööde jaoks saadab Kubja Hotell meile appi kaks meest Ahma ja Timo, kes tavaliselt lõhuvad puid, niidavad muru. Ahma ja Timo toovad meile tallu ka tellitud sööki. Mitte kellelgi peale Ahma ja Timo pole kindlaid töid. Kõik teevad, mida on vaja teha. Kui mina vastutan hommikusöögilaua eest koristavad teised samal ajal aitasid ning kui minul saab kõik valmis lähen teistele appi. Tööülesannete jaotus kulgeb nii, et kõigile jagatakse tööd kätte ja kellel enne valmis saab, see võtab järgmise töö käsile. Meil on köögiseinal tööplaan, et kõik teaksid, millal on nende nädal, tööplaani peab kandma üles ka töötunnid, kes mitu tundi tööd päevas on teinud. Tööplaan on mõeldud igapäevaseks täitmiseks ning iga kuu lõppedes saadetakse see leht hotelli, kus seda kontrollitakse. Selle
Kaaslastelt ülevõetud komme Kui ei ole tahtmist, siis ei tee. Ei ole kaaslastelt ega iseloomuomadus. Kui ei ole tahtmist, siis ei tee. Ei ole kaaslastelt ega iseloomuomadus. Kas te olete ,,virk" või ,,laisk"? (põhjendage palun vastust oma vastusega) Virk, sest teen, mis meeldib enamjaolt pigem laisk, kuna lükkan asju edasi, mida oleks vaja kohe teha. Laisk, niisama Virk, tegelen päeva jooksul väga paljude erinevate teemadega Pigem laisk, kuna tihtipeale puudub motivatsioon ja kohusetunne teha seda, mida vaja. Mõlemat, sõltuvalt olukorrast. Kui mul puudub huvi või arvan et see tegevus pole vajalik, siis jätan tegemata. Kuid enam Oleneb päevast, tujust, seltskonnas jm. Pigem laiks, ei viitsi asju teha Laisk kuna kui võimalik siis laisklen Kui huvi on siis virk, kui huvi puudub siis laisk Laisk, ma ei tee mitte midagi mida vaja teha on. Kui kriis käes, siis alles võtan jalad pers Virk, sest tegelen nii paljude asjadega. Pigem laisk.
ja püüab olla kõiges eeskujuks. Selline juhtimis stiil aitab hoida distsipliini, motiveerida töötajaid ja samal ajal jäädes nendega ,,lubatud" sõbralikes suhetes. Alluvad reageerivad sellisele juhtimisele positiivselt. Sellega ei rikuta subordinatsiooni, austatakse juhti ja ei 6 kardeta pöörduda nõu saamiseks. Samuti avab piirid ettepanekuteks. Juhi peamisteks tööülesanneteks on töötajate motivatsioon, et tagada seatud eesmärkide täitmine, tööülesannete jagamine, igapäevase töö jälgimine ja koordineerimine, töögraafikute tegemine. Kontorijuht on pealüliks tellerite ja teiste kõrgemate juhtide vahel. Ta vastutab infoliikluse ja selle täpsuse eest. Kord kuus viib läbi arenguvestlust iga töötajaga, et õigeaegselt saada jälile kollektiivi sisestele probleemidele ja lahkarvamustele. Kogub tagasisidet ja tunne huvi iga töötaja vastu individuaalselt
Koolistress Referaat 2004 Ühel päeval on see kõik kohal - võimatult varane tõusmine, kontolltööd, hunnik kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupid
Hasse Borgiga. Ta ei tahtnud sellest rääkida. Tundus. et talle ei meeldi see teema. "Kas see on tõsi, Hasse ? Välismaa klubid hubituvad minust?" "Võta vabalt, poiss." "Aga kes nad on?" "See ei ole midagi" ta ütles. "Ning me ei müü sind." Ma mõtlesin, et olgu peale, mul ei ole kuhugile kiire ja selleasemel ma üritasin parema lepingu kaubelda. "Kui sa teed 5 head mängu järjest, annan ma sulle uue tehingu.". Ning siis ma tegin seda, ma mängisin hästi viies, kuues ja seitsmes mängus ning siis me istusime maha ja arutasime lepingu tingimusi. Ma tõstsin oma palka kuskil kümme tuhat ja pärast veel kümme ning ma arvasin, et see on okei. Mul ei olnud sellest tegelikult aimu ning ma läksin oma isa juurde ja näitasin talle uhkelt oma lepingut. See ei avaldanud talle muljet. Ta oli täielikult muutunud. Ta oli suurim asjast huvitatud toetaja nüüd ja selle asemel, et kaevuda sõdadesse või
küsimusele EI vastata. Lõputa küsimused. Tahad sa rääkida? Me viime tavaliselt küsimuse lõpus hääle alla. Tunnete ja sõnade peegeldamine. Ma kuulen su häälest, et sulle tekitab probleeme see, et sa ei saa aru, mida ma mõtlen. Sa lugesid oma maili ja see tekitas sinus küsimusi. Mida tekitas sinus see, kui ma ütlesin, et räägime sellest pärast. Sa olid häiritud sellest, et ma palusin sul hiljem rääkida. Sind ei häirinud see? Sa oled rahul sellega? Mida ma tegin praegu. Ma kasutasin Marki peal aktiivse kuulamise tehnikat. See on see koht, kus minu poiss ütleb, et kui ma hakkan kasutama aktiivse kuulamise tehnikat ehk peegeldan vastu tundeid, mida ta võib tunda, mida ma näen temas. Markis ma peegeldasin seda segadust. Ma ütlen talle tagasi tema sõnu, siis selle peale ütleb minu poiss, et jälle ma hakkan psühholoogi mängima. Tegelikult me peame seda tegema, märkama klienti, märkama teist inimest me kõrval ja peegeldama talle tagasi
Kuidas keerukat kergesti taibata? Paljudel õppijatel on harjumuseks laiem teema või peatükk üksipulgi, alapunkthaaval endale selgeks teha ja meelde jätta. Kerge teema ja tuttava aine õppimisel on see talitusviis oma kohal; uue, keeruka ja vaevarikkalt omandatava materjali korral enamasti mitte. Kõike loetavat järjest mõista püüdes edeneb raske asja õppimine teosammul, huvi asja vastu raugeb aga masendavalt kiiresti. Kaotsimineva õpihuvi kannul tärkab meis üha suuremaid kahtlusi oma taibu ja keskendumisvõime suhtes. Miski ei kahanda usku oma võimetesse enam kui korduva ebaedu kogemine. Ei kulugi enam kaua aega ja kätte on jõudnud punkt, kus pea lihtsalt ei võta enam vastu. Selleks et keerulist kergemini taibata, tuleks ületada sisemine tõke tunne, et oleme pika taibuga. Probleem on selles, et vajaksime just keerukate ja raskete õppetükkidega tegeledes julgustavat tagasisidet, et oleme lahtise peaga ja liigume jõudsalt edasi. Siit lähtu
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
Teadsin kaudselt, millega on tegu, kuid polnud varem sellesse süvenenud. Lugesin kord internetist CodeAcademy kättesaadavusest eesti keeles ja mõtlesin, et oleks huvitav seda proovida. Ei teadnud enne, milline on töökäik ja kui raske on õpitav materjal. Olin varem õppinud kasutama ka põhilist HTML-i, kuid sellest ei olnud kasu javascripti õppimisel. 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas Iga mooduli läbitöötamisel tegin tähelepanekuid moodulis käsitletu omandamise keerukuse ja rakendusvõimaluste kohta. Omandatud teadmisi ja oskusi kasutades koostasin rakendusi, mis kasutavad moodulis õpetatud funktsioone. 5.1. Sissejuhatus JavaScripti Programmeerimise algtõed „Vali oma seiklus“- mängu programmeerimine Esimene moodul olid üpris lihtne. Kasutades oma eelnevaid teadmisi, sain selle läbitud ilma suurema vaevata
Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
