Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu perekonna lugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perel, elutarkus, uhkust, hell, arvab, vanematest, jätaks, hella, uhked, vastustest, ootavad, tunnevad, lahkuvad, koguaeg, sündisin, elan, raskel, mingite, kohtade, muuseumis, otsekohene, armastad, olekskiARUTLUS ,,Perekond" Minu vanavanemate arust on perekond see, kui inimesed on abielus ning kasvatatakse ühiselt üles lapsi ja mõistetakse teineteist. Minu vanemate ja minu arvates on perekond inimeste kogu, kus on teineteise hoolimine, armastamine, usaldamine, austamine, ühine majapidamine jms, selleks ei pea ilmtingimata vanemaid olema, perekonna saab moodustada ka üksikvanem ja tema laps või lapsed. Ka perekonnalugusid on erinevaid, sest on olemas pärisperekond ja ka kasvuperekond. Siiski paljud lood saavad alguse tutvumisest ja tunnetest, mis aja jooksul suurenevad ja suurenevad, kuni otsustatakse kokku kolida ja hakata peret looma ning perekonnalugu lõpeb siis kui perekond puruneb või kui perekonnast inimesed surevad . Minu perekonna lugu sai alguse põhimõtteliselt minu sünnist, 1994. aastal. Perekonnas on tähtsad asjad siiski läbi aegade samasugused, peetakse oluliseks laste kasvatamist ja nende eest hoolitsemist, üksteise mõistm
Ühe perekonna lugu. Kristin Kure 10.B Minu jaoks tähendab perekond väga palju.Kui ma olin väike vajasin ma oma perekonda kõige rohkem, sest oli vaja et keegi minu eest hoolisteks ja lähedust pakuks.Praegu vajan ma samamoodi oma ema,isa ja õde nagu ka siis kui ma väike olin.Nad annavad mulle nõu, aitavad mind õpingutes ja toetavad mind rahaliselt. Minu arvates ühe perekonna lugu algab siis, kui naine ja mees armastavad üksteist ning saavad ühiselt lapsi.Lõppeda võib see erinevalt ja mõnikord ei lõppegi.Lõppeb see siis,kui näiteks naine või mees kolivad lahku ja nende armastus nn saab läbi.Põhjuseid võib olla erinevaid, kas uus armastus või lihtsalt mingi suurem lahkheli.Ei lõppe see aga siis,kui naine ja mees elavad õnnelikult elu lõpuni koos oma lastega ja lastelastega ja võibolla isegi lastelastelastega. Meie perekonna lugu sai alguse sellest,et minu ema ja isa leidsid üksteist juba siis kui nemad koolis käi
"Ühe perekonna lugu" Perekond kui selline tähendab minu jaoks palju. Minu jaoks tähendab see näiteks lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi,eesmärke resursseja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond saab alguse kahest inimesest,kes on valmis looma oma pere,ehk siis oma kodu,oma vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,palju on neid inimesi keda ma
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
Sellega võibki kinnitada Pauli ja grofi sõnu, et kodu on koht, kus rajatakse elu õnn ja õnnetus- määrates väikese inimese saatuse, mida tal tuleb kanda elu lõpuni. Kahjuks on autor saanud kodust kaasa palju valusaid kogemusi ja mälestusi, mis elavad ka tänases päevas. Ülo Vooglaid on kirjutanud, et kodu kasvukultuuri kujundamine sõltub eelkõige kõigist seal elavaist täiskasvanuist. Enamasti kogeb laps eelkõige oma ema ja isa tõekspidamisi ja väärtusi. Autor arvab, et kui vanematel pole õigeid tõekspidamisi ega väärtushinnanguid, siis ei kujune neid ka lastel seni, kuni nad vanematega koos elavad . Lembe Allik Väikemõisa väikelastekodu direktor ja peaarst on öelnud kodu kohta, et kuni 5-nda eluaastani on lapsele olulisim arengukeskkond kodu, mitte välismaailm ega sõbrad. Seetõttu pole ilmtingimata vajalik, et see kodu asuks samal territooriumil, kust laps pärit on (2002).
intelligentsem koduse kasvukeskkonna mõju uuring (2001) Vanavanemate stiilid: formaalne ehk ametlik – järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel, „mina olen oma lapsed juba üles kasvatanud“, ametlikud, kauged, manitsevalt, didaktiliselt ning iseenda elukogemusest rõhutavad fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära. XIX Sajand – traditsiooniline perekond Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus. Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne kokkusobivus Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. Rollijaotus
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
muud sellist. Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi
*lapse eest vastutamine; *arusaam, et lapse vajadused taandavad mehe-naise vajadusi; *bioloogiline seotus lapsega võib tõsta lapse naise silmis esikohale, mees võib tunda end teisejärgulisena; *naisel võib esineda sünnitusjärgne depressioon; *uus olukord tekitab perekonnas pingeid ja pingetele reageerib iga inimene ettearvamatult; *raske on muutunud tunnetest rääkida (eriti meestel). 20 Igal perel kulgevad asjad eri moodi ja selletõttu ei saa anda mingeid konkreetseid juhiseid.Ainuke soovitus meelespidamiseks : kõik toimuv tuleneb neist inimestest endist, kes koos elavad, ning ka laheneb tänu nende TARKUSELE JA TAHTELE. OTSIDA TULEB PROBLEEMIDE PÕHJUSI, MITTE TEGELDA TAGAJÄRGE- DEGA. EMADUS JA ISADUS Ühelt poolt on emadus ja isadus bioloogilised nähtused, teiselt poolt aga kujutavad en- dast sügavalt sotsiaalseid protsesse. E m a d u s e kujunemist soodustavad
Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus lapse bioloogiline isa ei teagi lapse olemasolust midagi. Ema on viljastamisel kasutanud spermadoonori võimalusi või otsustanud üksi last kasvatada. Juriidiline isa võib olla kas lapse pärisisa või hoopis lapse lapsendanud kasuisa, kuid tal ei pruugi alati kujuneda lapsega häid ja usalduslikke suhteid. Samas võib olla ka sotsiaalsel isal, kes küll elab lapsega koos ja majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. Jouni Kempe on raamatus Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: 1
PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka
Seega otsustasingi uurida justnimelt seda teemat. Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on täisealiste suhted vanematega ning kas ja kuidas mõjutab täisealisi nende iseseisva elu alustamine vanemate juurest ära kolides. Minu poolt püstitatud hüpoteesiks oli, et täisealiste iseseisva elu alustamine ei muuda oluliselt nende suhteid vanematega, kuid vanemad ei ole niivõrd kursis oma laste igapäevase eluga. Veel püstitasin hüpoteesi, et vanematest saadakse paremini läbi emaga ning teda ka usaldatakse rohkem. Arvasin ka seda, et iseseisvalt elavad täisealised vanematelt rahalist abi ei vaja. Oma uurimuse läbiviimiseks koostasin küsimustiku, mille täitsid 75 täisealist. Lasksin neid täita oma vanematel, õel ja vennal. Samuti vanemate töökaaslastel ning õe ja venna koolikaaslastel. Täitmisel abistasid mind ka mu sugulased, kes omakorda lasksid oma sõpradel-tuttavatel küsimustikke täita
,,Pereraamat" käsitleb pereelu sünnist surmani, kirjaldab paljusid tuttavaid olukordi ning annab praktilist nõu, kuidas hulludest olukordadest välja rabeleda. On võimatu pakkuda välja kõigile sobivaid lahendusi, kuna me pärineme erinevatest kultuuridest, ühes oma erinevate kogemuste ja ainulaadsete perekondlike taustadega. Keegi ei tohiks tunda, et harjutusd on kohustuslikud, eriti kui keegi teie perest arvab, et muutus on viimane asi, mida te vajate. Kui sa arvad, et mõningad harjutused liiale lähvad, ära tee neid. Kui aga otsustad proovid, vaata ette. See raamat ei asenda teraapiat ennast ning vahel on profesionaali abi hädavajalik. 1. Mis on perekond ? Eri kultuurides on arusaam perekonnast erinev. Enamikus Õhtumaades valitseb
Meheks sünnitakse – isaks aga kasvatakse. Isa on kellegi jaoks, teiste silmade jaoks. Seega on isa mentaalne mõiste. Mõni inimene võib olla mees, eriti osav naistega ja hea läbirääkija, aga temas ei saa kunagi head isa (Talvik, E. 2007). Võib-olla ainult spermadoonori näol. Isaks saamiseks on vaja olla koos oma lapsega, suhelda temaga, arendada teda ja ennast ning sellega tugevneb ka isa-lapse suhe. Ei ole vahet kumb vanematest hooldab väikest last, kas ema või isa. Oluline on aga see, kuidas vanem seda teeb. Lapsele tuleb anda hoolitsust, armastust, tähelepanu ning mis kõige olulisem – laps peab tundma ennast turvaliselt. Turvatunne on üks tähtsamatest aspektidest lapse arengus. Kui laps tunneb ennast hästi ja turvaliselt, on tema areng kiirem 10 ja produktiivsem, sest ta tunneb ennast mugavalt, enesekindlalt, tal on olemas päevakava,
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
Enamasti on inimeste mentalisatsioonivõime madal tuleb rääkida. Ootusi, mis partneritel teineteise suhtes on, on palju, sh eeldatakse, et teine teab, mis minu peas toimub. Reeglina pole sellele juurdepääsu tuleb rääkida Samuti eeldatakse midagi teise kohta lähtuvalt omaenda punktuatsioonist (nt naine arvab, et mees peaks teadma, et talle meeldib, kui talle lilli kingitakse. Kui ei tee nii, pole õige mees tülid) – tegelikult näeme vaid teise inimese mõtete peegeldusi tema käitumises tuleb rääkida! - Tõe monopoliseerimine (reeglina arvatakse, et on olemas üks ja ainus tõde; seda esitab
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mr
). Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv kui ähvardav ja autoritaarne. See peaks kasvavale lapsele andma järjest suurema pädevuse ning võimaldama tal lõpuks muutuda rippumatuks isiksuseks, vabastama ta isa autoriteedist. Lõpuks jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Ema poolt öeldakse: "Pole olemas pahategu või kuritööd, mis jätaks su ilma minu armastusest, mu headest soovidest su eluks ja õnneks." Isa poolt öeldakse: "Sa oled valesti talitanud, sellest lähtuvalt on teatud tagajärjed vältimatud ning mis kõige tähtsam, sa pead ennast muutma, kui tahad mulle meele järele olla" (ibid.). Küps inimene on vabanenud konkreetsest emast ja isast, ta on nad enesesse projitseerinud. Ent vastupidiselt Freudi superego kontseptsioonile ei tee ta seda ema ja isa enesesse haarates, vaid ta
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks
Isegi tüdrukute huvi tema vastu on erinev: üks armastas, teine ihaldas (raha). 15 Maret oli Koidula poolt kujutatud üdini negatiivsete joontega tegelasena: tige, edev, varaahne, enesekiitleja, truudusetu, korratu, laisk ja pahatahtlik. Ta arvas, et kõik peavad tema tahtmist mööda tegema, sest on kõige varakam neiu terves külas (vähemalt teised teadsid nii olevat) ja hoidku oma nahk selle eest, kes ta uhkust julges riivata. Isegi Hansu pidas enda omaks, kuigi too neiu vastu suurt huvi ei tundnud. Ta muutus koheselt armukadedaks, kui Miina noormehele silmagi julges vaadata, rääkimata jutuajamisest. Ent kui tüdruk seda siiski teha söandas, hakkas ta sõnu valimata Miinat maha tegema ja vaesust nina alla hõõruma. Kui aga omad kasud olid mängus, lipitses ta Miina ees ja poetas sekka isegi paar lahkemat sõna, et kavatsus tõesem välja paistaks
Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära.TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE XIX sajandil muutus Euroopas perekonna struktuur. Seni tavaline kolme sugupõlve, mitmeid sugulasi ja töötegijaid haarav suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Perekonna tähtsust ja ülesandeid hakati nägema teistmoodi kui seni, üha enam hakati väärtustama kodukesksust ja intiimsust, üha rohkem hakati tähelepanu pöörama järeltulijate kasvatamisele. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tuntud Prantsuse sotsioloog Émile Durkheim (18581917) on näiteks väitnud, et perekonna ülesanne on ühiskonna stabiilsuse
5. 8. Kodune interjöör (kultuuriliste mõjutegurite tunnused). 5. 9. Traditsiooniliste või "kaasaegsete" rollide ja võimustruktuuri olemasolu peres. 5.10. Ringkonna osa(d), mida perekond sageli külastab või kus sageli viibib - perekonna territoriaalne kompleks (kas on see peamiselt samas etnilises kogukonnas)? 5. 11. Tervishoiuteenuste ja meditsiinitöötajate kasutamine perekonna poolt. Kas pere külastab perearsti, on seotud tavapärase meditsiiniasutusega, või on sel perel traditsioonilised, indigeensed tervisalased seisukohad? 6. Religioosne määratlemine. 6. 1. Millisesse usku perekond kuulub? 6.. 2. Kas pereliikmed erinevad oma religioossetelt uskumustelt ja kombetäitmistelt? 6. 3. Kui aktiivselt on perekond seotud mingi teatud kiriku, pühakoja või muude religioossete organisatsioonidega? 6. 4. Millised on pere usulised kombetäitmised ja harjumused? 6. 5. Millised religioonil baseeruvad seisukohad või väärtushinnangud on selle pere jaoks kesksel kohal?
5. 8. Kodune interjöör (kultuuriliste mõjutegurite tunnused). 5. 9. Traditsiooniliste või "kaasaegsete" rollide ja võimustruktuuri olemasolu peres. 5.10. Ringkonna osa(d), mida perekond sageli külastab või kus sageli viibib - perekonna territoriaalne kompleks (kas on see peamiselt samas etnilises kogukonnas)? 5. 11. Tervishoiuteenuste ja meditsiinitöötajate kasutamine perekonna poolt. Kas pere külastab perearsti, on seotud tavapärase meditsiiniasutusega, või on sel perel traditsioonilised, indigeensed tervisalased seisukohad? 6. Religioosne määratlemine. 6. 1. Millisesse usku perekond kuulub? 6.. 2. Kas pereliikmed erinevad oma religioossetelt uskumustelt ja kombetäitmistelt? 6. 3. Kui aktiivselt on perekond seotud mingi teatud kiriku, pühakoja või muude religioossete organisatsioonidega? 6. 4. Millised on pere usulised kombetäitmised ja harjumused? 6. 5. Millised religioonil baseeruvad seisukohad või väärtushinnangud on selle pere jaoks kesksel kohal?
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.
Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 5.2 Ülevaade uuringu tulemustest Järgnevalt esitan ülevaate uuringust küsimuste kaupa. 1. Kas suhted vanematega on head ? Tulemustest võib järeldada, et suhteid vanematega peetakse headeks. 69 % vastanutest peavad suhteid vanematega heaks. 31 % vastanutest arvab, aga et suhted vanematega on head aga neil esinem probleeme. Ainult 5 % peab suhteid vanematega halvaks. 6. klassist oli kolm õpilast ja 10. klassist oli üks õpilane, kes pidasid suhteid vanematega halvaks. 12 Joonis 1. Millised on suhted vanematega ? 2. Kumma vanemaga saate paremini läbi ?
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
annaabi.ee 
