LASTE RISTISÕDA Laste ristisõjaks nimetatakse aastal 1212 toimunud umbes 50 000 lapse ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Meri siiski kahte lehte laiali "uue Moosese" eest ei läinu...
Selles hoolimata on ka sõjas noored end leidnud- kas nemad siis pole olnud õnnelikud? Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida ega käed rüppes ootama jääda. Õnn elab meis endis, igal pool meie ümber, meie endi teha on vaid avatus õnnelik olemisele. Kui juba avada end õnnele, näib ka tulevik palju päikselisem. Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on. Paljudel kipub olema arusaam, et õnn ei ole midagi tavalist. Vastupidi, selleks et olla õnnelik pead sa olema või omama midagi teistsugust, kui mitte öelda et erilist. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Õnnemunake Sisukokkuvõte: Elas kord mees oma naisega, kellel oli alguses kaheksa ja lõpuks üheksa last. Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal su...
Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ja kirjutamisoskust. Seoses reformatsiooniga katoliikliku haridussüsteemi areng küll peatus, kuid uue kiriku rüppes tekkisid isegi suuremad eeldused kogu kooliõpetuse, sealjuures ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutumise. Siin üheks tähtsamaks sündmuseks oli 1525. aastal trükitud jumalateenistuse käsiraamatu trükkimine, sest see sisaldas nii eesti-, liivi- kui ka lätikeelset selgitavat teksti. Seda loetakse esimeseks eestikeelseks raamatuks. Ning see oli esimene samm eestlastel hariduse poole. Ehitus- kujutav- ja tarbekunst on need, mis jätsid keskajast kõige paremad tööd,
A.Kivi "Seitse venda" Tegevuspaigad ja -aeg: Tegevus kestab 15-20aastat ja tegevusaeg on 19.sajandi algus, tegevuspaik on Jukola talu, kus elavad 7 venda. Vennaskond: Seitse venda Juhani, Tuomas, Aapo, Simeoni, Timo, Lauri ja Eero on üks pere, kui vaja, siis ka koguni üks hing. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Juhani kui kõige vanem- romaani algul 25aastane tunnetab endas juhi kohustusi. Ta on äge ja vihastub kergesti, kuid teiste vendade, eriti Aapo rahustavad sõnad teevad ta alati leplikuks. Juhani
Koolis peab lihtsalt nii palju hoolas olema, et teed kõik vajlikud tööd ära ja ei lase tekkida olukorral, et lained löövad üle pea. Nagu ma eespool mainisin, miks mina valisin kõrghariduse oli, et ma saaksin enda üle uhkust tunda. Aga teisalt see, et ma saaksin kindel olla, et peale kõrgkooli lõpetamist oleks mul kindlalt kuhugi tööle minna erialale, mida olen õppinud. Mitte, et ma peaksin jääma koju ja passima käed rüppes. Kõrgharidusega on tööpõld tunduvalt suurem ja loomulikult ka valik, SIIRI PAURSON millele spetsialiseeruda. Mitte nagu kutseõppes õpinud inimesed, näiteks õpid palkmaja ehitust, ei oska sa kunagi teha pottseppa tööd, kuna sinu erialaks on palkmajade ehitus. Spetsialiseerumis võimalus on piiratud. Vaevalt küll, et kõrgkooliski seda mõlemat korraga õppida saab aga kõrgkoolis on võimalik võtta vabaaineid, mis laiendab teadmistepagasit.
kordasaatmas. Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Rahvaliit, Ühendatud Vasakpartei, Vene Erakond Eestis ja Kristlikud Demokraadid miks on vaja iga aasta ikka üle ja üle valimas käia, kui riigiametnike istungid toimuvad tavaliselt 10-30% parlamendisaadikute osavõtul ja nende tööpäevad kestavad tihti alla 10 minuti. Pangu Eesti rahvas valitsema, küsigu mida me tahame ja vajame, mitte lihtsalt käed rüppes istuda. Praeguse seisuga läheb iga kümnes eestlane välismaale õppima ja elama, kui olukord samamoodi jätkub on lähima kümne aasta pärast Eesti meist tühi. Tuleb midagi muuta või juba praegu eestlased maailmarahvaste nimekirjast maha tõmmata. Valik on meie, kas tegutseda koos või mitte üldse! -4- KASUTATUD KIRJANDUS Informatsioon Indrek Neivelti kohta: http://www.merko.ee/upload/File/Yldkoosolek/Erakorraline%2031.10.2008/CV
Inimese elu on tema enese nägu Üle kogu maailma on nii palju määrusi ja seadusi, mida ilmselt kunagi ei jõua kokku lugeda ja mis piiritlevad inimse võimalusi ja õigusi. Tegelikult aga teame me kõik, et oleme siia ilma sündinud võrdsetena ja leidub asju ning tegevusi, mida seadus ei saa määratleda. Siia ilma sündides ei saa keegi meist ise valida oma sugu, vanemaid, rahvust, võimeid. Igaüks ise on eraldi indiviid, kellel võivad olla omad plussid ja miinused ja kelle sarnast teist kogu maailmas leiduda ei saa. Kuna me sündides endale sobivat elu valida ei saa, siis eluaja jooksul on kõigil võimalus end täiendada ning arendada, juhul kui peame seda ise vajalikuks. Tahtejõuga pole miski võimatu, kuid oluline on meeles pidada, et me kõik oleme eraldi isiksused ja ainulaadsed. Kogu maailma inimkonnas meist igaüks moodustab oma plusside ning miinustega eraldi isiksuse kellesarnast teist ei ole....
Usuti, et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, seega Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne, kes kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Paavst avaldas arvamust, et täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui istuti käed rüppes, läksid lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama. Meri ei läinud Etienni unistuse järgi kahte lehte laiali, kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Retk seega ebaõnnestus - osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed. Ristisõdade tulemused
maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole head ilma halvata, pole ka halba ilma heata. Alati leiab negatiivsest kasvõi väikse killukese positiivsust, mis kokkuvõtteks õpetab meid. Juulikuu jooksul oli töötuna arvel kokku üle seitsmekümne tuhande inimese, mis on ligikaudu neli korda suurem, kui eelmine aasta. Lood on küllaltki nukrad, kuna suur osa potentsiaalsest tööjõust istub käed rüppes. Kui tõusu ajal oli alatihti kuulda nurisemist oma palga ja töökoha üle, siis praeguseks on see tunduvalt vähenud. Põhjuseks on töökohtade vähesus ja töötusprotsendi suurenemine. Inimesed on hakanud oma töökohti austama ja on aru saanud, et praeguses olukorras on mõttekam teha väiksemaid ja läbimõeldumaid samme tuleviku suhtes. Reaalselt on hakatud järiest enam mõtlema mida osta, mis hinnaga ning selle otstarbekuse peale. Tänu sellisele
See aga ei häiri kõmulehti, kes kuulutavad igat asja, mida kuulsused korda saadavad. Peaagu iga päev leiab näiteks Elu24 portaalist kellegi alastifoto, informatsiooni poeskäikudest ja kes kellest lahku läks. Taoline käitumine on labane, kuid nagu juba öeldud sai, valitseb Eestis sõna ja mõttevabadus. Küll aga ei pääse väljaanded alati kohtumõistmiseta. Meeleavalduste koha pealt on Eesti suhteliselt rahumeelne riik, kuid täiesti käed rüppes lõppude lõpuks ka ei istuta. Kuigi eestlaste iseloom kord juba on selline, et valu kannatatakse ära, kulmineerub see sellega, et kõik kannatused elatakse välja. Võttes kasvõi Mahtra sõja, millele eelnevalt vaevlesid talupojad oma isandate karmide seaduste all ning hiljem tahtsid mässuga sellele lõppu teha. 21. sajandi Eesti olukord ei erine sellest ajaloolisest seigast eriti palju. Hilisemate
Kui elumured ja koolitöö on kasvanud üle pea ja tundub, et aeg lihtsalt kaob käest, on kõige parem minna toast välja. Olgu see siis kas kümneks minutiks verandale, tunnikeseks jalutama või paariks tunniks metsa. Ükskõik milline rahulik tegevus värskes õhus paneb mõtted liikuma ja muudab paljudki asjad lihtsamaks. Kui pea klaar, on lihtsam ka tegeleda lahendamist vajavate muredega ja asjad sujuvad paremini. Üldjuhul luban ma endale mõne tunni nädalas aega, et olla looduse rüppes ja lihtsalt lõõgastuda. See tunne on nauditav, kui me seda vaid ise soovime. Üheks minu suurimaks looduselamuseks on kindlasti Peipsi järveääres käik. Kuigi ma ei ela peipsist just teab kui kaugel ja käin seal vähalt korra kuus- vahel pikemalt puhkamas, vahel lihtsalt möödasõites korraks peatudes. Kuna ma olen suhteliselt veelembeline inimene, siis mulle väga meeldib seal. Vesi on mu kirg, mitte
Teategelaseks tõeline rüütel terviklik inimene, kel oli ilus välimus, füüsiline võimekus. Vaimne ja kõlbeline täiuslikkus teevad peategelasest võitmatu, tuleb välja kohutavatest olukordadest, teda aitavad loodus ja kaaskodanikud, Jumal ja eba- ja üleloomulikud jõud. Pastoraalromaan vastas eeskätt aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted olid idealiseeritud, kuigi osutusid sageli aga traagislisekski. Peene vaimuga ja ülitundelised karjused kohtusid kauni looduse rüppes, nende eesmärk oli aus abielu. Pastoraalromaanid tekkisid vastukaaluks tegelikkuse madalusele ja hallusele, ideaalse armastuse kujutlemad olid lugejale meelepärased. Kelmiromaan uusaegse realistliku romaani esimene aste. Oma nime on saanud zanr peategelaset, kelle prototüüpe- pisipetturid, valemängijaid jm selliseid- 16 saj Eu palju ringi liikus. Kirjeldades ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid romaanid
looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teemal. Kaplinski on sõnaosav. Tema tekstid on loodusteemalised, kuna ta armastab olla looduse keskel ning elada loodusega kooskõlas. Tegemist on inimesega, kes austab loodust. Ta püüab mõista inimesi
Õpime uusi kultuure, teistmoodi suhtumist elusse, uusi innovaatilisi lahendusi jne. Õpides need selgeks ja nähes uudseid vaateid välismaal saame tagasi tulla ja rakendanda need eestlaste igapäeva ellu. Nii muutub ka meie elujärgi paremaks ja moodsamaks. Reisimine värskendab hinge ja rahvusvahelised sidemed toovad ainult kasu riigile. Leian et seda tuleks rohkem innustada noorte seas ja toetada, ei tasu maha laita ja arvata, et nüüd hüljatakse riik. Me kõik võime istuda käed rüppes, vingus nägu peas ja oodata, et keegi teine meie eest teeks elu paremaks ja meid ennast õnnelikumaks. Mina aga olen otsustanud seda ise teha. Igaüks saab oma elu teha just nii ilusaks kui ta ise tahab. Mul on võimalus oodata, kuid mis veel parem mul on võimalus teha ära! Hiljem saab uhkusega öelda, et tegin mis suutsin ja tehku paremini, kes suudavad! Lõpetage mossitamine ja süüdistamine teisi, et nad on nii kurjad ja negatiivsed! Vaadake
Meeskonnad on aga erineval tasemel. Ta peab olema tähelepanelik enda meeskonna emotsioonide üle, ja ka emotsioonide üle mis on teistes gruppides. Töödamine üksikinimeste emotsioonidega Jill Kasper, nende kompanii ostjaabi pealik on alati tahetud saada teistesse firmadesse: tal on suurepärased kogemused ja enamused ostjad ütlevad et ta on parim. Aga tema tiimikaaslased leiavad et ta ei ole hea tiimitöötaja. Varastel ajutormi sessioonidel,Jill istus käed rüppes keerutades enda silmi. Niikui tiim saab hea idee, ütleb ta et see idee ei vii kuhugi. Tiim on segaduses: see ongi see ostjaabi pealik,kes on nii super? Nad ei tea et talle ei meeldi ka praegune meeskonna koosseis. Nad arvavad et ta ei ole enda tööd hästi teinud. Kui liige ei ole samal emotsionaalsusintelligentsuse tasemel kui ülejäänud meeskond, siis peab tiim temaga tegema nelja silma all vestluse. Osaliselt tähendab see seda,et tiim on teadlik sellest jamast
Vana-Rooma ja Etruski kunst I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainul...
säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala, Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark. Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus, puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus. Vaimse elu edastajateks on valla keskuses asuv kool, rahvamajad ja raamatukogud, aktiivselt tegutseb spordiklubi. Vallas on kaks kala ja ravimudarikast järve, pikk ja kaunis rannajoon mõnus koht puhkuseks looduse rüppes. Välissidemed on Soomes Mustasaari ja Rootsis Skinnskattebergi vallaga. Tõstamaal on millega tegeleda, on mida vaadata siia tasub tulla. Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik KeskEuroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima
3. Teose lühiülevaade Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumuste rikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine.Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Seitse venda hoiavad alati kokku. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on
rollimängule olen mina üldiselt täiskasvanu tasandil ja pigem kehtestav suhtleja. Arvan, et suhtlustasandid on muutuvad, olenevalt sellest, kellega suhtlen. Kui minu juurde tullakse murega, siis üritan seda analüüsida, panna end teise inimese kingadesse, et olukorrast saada aru nii tema kui ka enda seisukohalt ja otsin lahendust. Samas kui minu juurde tullakse plaaniga olla minu üle kontrolliv ja oma soove peale suruda siis ma ei jää käed rüppes istuma ja ei alistu, üritan võimalusel enda õiguste eest seista, samas teiste omi mitte rikkudes, ning jagan vastutust. Tavaliselt ma halvasti midagi ei ütle kellelegi, kui midagi on valesti või halvasti tehtud siis viitan suhtlskaaslase töö puudustele viisakalt ning pakun abi või teen ettepaneku, kuidas võiks tööd parandada. Samas vanematega suheldes olen ma endiselt lapsetasandil, nende öeldule kergelt vastu ei hakka ja olen pigem alistuval tasandil. Arvan, et
Õige on kirjutada esitamata, kordamata, pesemata, koristamata jne. Ühegi mata vormilise sõna puhul ei kasutata topelt sulghääliku. Klusiili kirjutamise reeglid: · tugevneva astmevaheldusega käändsõnad: ei ole mõtet mõttele, rikketeade,ettevõtte nimetus - ettevõttena, kokkulepe kokkuleppel. · pika vokaalainese ja diftongi järel: pakume kaupa, ei tea kõiki ega kõike, kõike head. · seisundivormide puhul: uks on lukus, käed rüppes, lukk on rikkis. · omadussõnades täpne ja hõlbus: täppisteadlane, hõlbsa. · piki-osisega liitsõnades: pikikivi, pikilõige, pikisaagimine. Sõna algvormile tuleb mõelda, kui kirjutame järgmisi sõnu: · peatne peatse, võrdne võrdse, soodne soodsa. · andma andsin, leidma leidsin, püüdma püüdsin. 2.5 I ja J I ja J on rasked tegijanime kirjutamisel. Kui ma-teguvormi tüve lõpus on i siis see sinna ka jääb.
Proua Hugon Georgesi ja Phillipe ema. Seltskonnaelust tagasitõmbunud, elas Pariisist väljas, kuid omas samal ajal ka korterit Richelieu tänaval. Ta süüdistas Nanat oma poegade allakäigus. Fontan Variete teatri näitleja. Oli pidevalt oma lärmamisega seltsonnas talumatu. Abielludes Nanaga muutus ta armastajast jõhkardiks, pekstes Nanat ning röövides tema raha. 2. Teose alguses soovis Nana teenida piisavalt raha, et ta saaks elada koos oma pojaga Pariisist väljas, looduse rüppes. Ta nägi võimalust rikastuda vaid meeste najal. Kui Nanal oli olemas kõik, mida ta vajas, ei suutnud ta aga enam oma kirgi taltsutada. Näiteks Georgesi näol oli tegemist vaid Nana järjekordse kapriisiga. Georges oli tema jaoks liiga noor ning vara puudus tal täielikult. Georges osutus naise järjekordseks hetkemeeleoluks. (,,See kõik oli nii hea, et oma uuest elust võlutuna tegi Nana talle tõsimeeli ettepaneku alatiseks maale jääda
rahutusi Põhja-Eestis ja Tartu piiskopkonnas.Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda refotmatsiooni tulemusel oma valdused ja katoliku kirku asutused üldiselt suleti,siis Vana-Liivimaa reformatsioonivastased jõud suutsid osa oma endistest positsioonidest säilitada.Selles oli suur panus ordumeister Pettenbergil.Kui Saksa ordu vaimuliku rüütliorduna likvideers,siis Liivi ordu jätkas 1525.aastast alates tegevust iseseisvana. 7.Keskaeg.Haridus ja Kultuur. Haridus - Katoliku kiriku rüppes tegtsesid toomkoolid ja kloostrid.Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad,aga arvatavasti toimus see kõigi kolme toomkapiitli juures - Tartus,Haapsalus ja Tallinnas juba 13.sajandi keskpaigast alates.Enamasti jagasid toomkoolid õpetust tulevastele toomhärradele.Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides.On teada üksikuid eestlastest üliõpilasi,kui varaline seis lubas,siis katolikusüsteem nende võimalusi ei välistanud
liiga teeb. Tihti tuleb ette situatsioone, kus elatakse oma tavapärast argielu, ning juhuslikult märgatakse iskut, kes on väga edukas ja õnnelik, kelle elus on asju, mida keegi teine ehk tahtagi ei julgeks, ning kõik temaga seoses tundub kordi huvitavam ja põnevam. Paljud püüavad olla need, kes nad tegelikult ei ole, ning thtilugu seatakse liiga kõrged sihid, milleni püüdlemine on peaaegu võimatu. Peaasi, et ei jäädaks, käed rüppes, istuma ning ootamaparemaid aegu. Koma sidesõnade ja, ning, ega, või ees siis, kui nende ees on kõrvallause või üte. Rindlause sidesõnad: aga, kuid, vaid, ent. Põimlause sidesõnad: et, sest, kui, nagu, kuna, nii et, sest et; kes, kelle, keda...; kas, kuhu, kust, millal, miks, kuidas. Jne 2.5. Rektsioon teadmisi omama- teadmisi omandama omastada- omandada 2007- da aasta aprillis- 2007. aasta aprillis _ panustaksin haridusele- panustaksin haridusse
keelustamist hakkas eestlaste arvukus Venemaal kiiresti vähenema. Lõppsõna Eestlased olid peaaegu pool sajandit Nõukogude Liidu võimu all. Valitsuses olid juhtival kohal venelased, hiljem said sinna ka üksikud eestlased. Eestlasi kontrolliti koguaeg Moskva poolt, kuna Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Eestlased on pidanud elama üle venestamise ning julma küüditamise. Kuid eestlased pole alati niisama käed rüppes pealt vaadanud seda, vaid on astunud Nõukogude Liidule vastu (nt metsavennad, noorte salaorganisatsioonid jms). Paljud eestlased on lahkunud kodumaalt okupatsiooni eest. Pagulased kohanesid võõral maal hästi, kuid nad ei unustanud ka oma rahva tavasid ja traditsioone. Eestlased on alati sirge seljaga kõigele vastu astunud oma isamaa nimel. 11 Kasutatud kirjandus
spermatogeneesi efektiivsust. Spermatogenees on spermide arenemine. Jaguneb neljaks: paljunemine, kasvamine, küpsemine ja transformatsioon. Paljunemisperioodil toimub mitootiline jagunemine. Küpsemine on meioos, kus kahe järjestikuse jagunemisega saadakse haploidsed tütarrakud – spermatiidid. Nendest transformeeruvad viburiga varustatud spermid. Seda nim spermiogeneesiks ja see toimub sertoli raku rüppes. Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes
Kõige oleva aluseks on mateeria, pole olemas mingit vaimu. Taas tõusis esile teadus- reaalained, loodusteadused. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Elu vaadeldakse tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Realismi põhimoto- ilus on vaid tõde. Huvituti just kaasajast, lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kunstnikud püüdsid kõike edasi anda loomutruult, ilma ilustamata. Kapitalism- tootmisviis, mis sündis feodalismi rüppes, kapitalismi arengus kaks ajajärku- monopoliseerimine ja monopolostlik ajajärk. Positivism- tunnistas vääraks või mõttetuks palju senise filosoofia mõisteid ja õpetusi, sest neid ei ole võimalik kontrollida, positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised positiivsed teadmised saadakse eriteadusest või nende andemete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist.
maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale. Õiglus pidi olema ühiskonna toimimise aluseks. Rousseau "Ühiskondlik leping" üks tema põhiteoseid. Põhiväide Inimene on oma loomult hea, aga see avaldub ainult siis, kui ta saab elada looduse rüppes, on õilis metslane, saab toimida loomulikus keskkonnas. Kui inimesed sisenevad tsivilisatsiooni, tekitab see probleeme. Peamiseks probleemiks on raha. Inimene on sündinud vabana, aga on kõikjal ahelais. Kuidas korraldada ühiskond nii, et muudaks inimese loomust ja inimene oleks vaba. Üldine Tahe midagi, mida ta nägi lahendusena. Kuidas olla osa kollektiivist, kuid olla samal ajal vaba. Üldise hüve selgitamine inimesele(maksude näide).
19.saj lõpp tugeva germaniseerumine. Usuline erinevus muust Leedust luterlased. Küll aitas peamist emamaad, loodi mitmeid Leedu kultuuriseltse. Nt Birute selts, Tilsitis tegutses ka Leedu lauluselts korraldas laulupidusid ja muid üritusi. Poliitiliselt ei ületanud Väike.Leedu nõudmised kultuurilisi piire ja ei mõeldud Leedu rahvuslikust iseseisvust. ESIMENE MAAILMASÕDA Esialgu ei muutunud poliitilised vaated ja jätkuvalt üritati saavutada rahvuslikku autonoomsust Vene tsaaririigi rüppes. Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et võidukas ja tänulik valitsus annab pärast sõja lõppu Leedule suure autonoomia. Küll aga pöördus Vene vägede sõjaõnn kiiresti ning 1915 muutus Leedu juba sõja tallermaaks ning 1915 lõpuks kaotasid Vene väed ka Vilniuse ja seega lõppes sisuliselt ka tsaarivalitsus Leedus. Sõda avaldas Leedule kurnavat mõju 500 000 kokkuvõtvaid erinevaid inimkaotusi. Küll aga andis aga uusi võimalusi rahvuslikeks liikumiseks
Usun sellepärast , et ma ei mõista. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on rumal. Ta ei näe andununa asju eri vaatenurkadest, ta on naiivne. Inimene on ori. Tal on väga midagi vaja, kuhugi minna, midagi saada. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciaron võrdleb inimese elu hullumeelsushooga. Inimene rabeleb, tormab ja vajab meeleheitlikult alati midagi. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Tal oli inimsoost villand. Ta ei soovinud olla elu rüppes roiskuvate inimeste keskel. Ilma enesetaputa pole ka lunastust. Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciaroni arvates kannavad kõik inimesed laubal autuse häbimärki. Tema arvates on elu väärtusetu ning tühine. Üksnses surm saab keha nuhtlusest vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks
Need on mütoloogilise ainestikuga armastusteemaline jutustav eleegia, epigramm, epüllon. Filoloogiline, poeedid uurivad kirjandust ja demonstreerivad oma teadmisi tekstis. Sotsiaalsed ühiskondlikud ambitsioonid tekstides puuduvad, esikohal ükskikisiku tundeelu ja looduskirjeldused. Jutustav eleegia, epigramm ja epüllion (lühieepos). Bukoolika ehk karjuseluule, mis kujutab idealiseerivas laadis lihtsate inimeste, peamiselt karjuste rahulikku elu looduse rüppes, oli tugipunkte kreeka folklooris. Iseloomusta kreeka kirjandust rooma perioodil (arhaism, biograafia). Tekkis 3.saj. ema. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel
Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Hiljem toob Fee Morgana sinna oma väljavalitu Ogier, kes on inimeste maailmas elanud ligi sada aastat, et lasta tal lõpuks puhata ja võtta ta, nagu Ogieri sündimisel lubatud, oma armsamaks (Keightley 1850:32). Teine haldjariik asub maa sisemuses, sarnanedes nii ka eesti pärimusega haldjalinnadest, ning seal valitseb feekuninganna. Kolmas metsade rüppes - täpsemalt Breziliani (nimi laseb aimata ühtesulavust Hy Brasiliga?) metsas Bretagne’s ning ka siia paneb Kieghtley elama väikse kuningas Oberoni (Petzoldt 2003:62 ja Keightley 1850:31-33). Keldi haldjad ei ole mitte alati inimestest eraldi elanud, vaid enamik neist lahkus haldjamaale umbes 1000 aastat eKr, mil mileeslased (tänapäeva iirlaste esivanemad) tulid Hispaaniast ja kas lõid lahingus (Levy 2001:160) või lihtsalt oma saabumisega põhjustasid haldjate põgenemist
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
õigusstaap õiguskaitseorganid ja ametiisikud, kes vahetult tegelevad järelevalvega õigusnormide täitmise üle ja nende rakendamisega. Suvaline norm on kehtiv ja mõjus siis, kui õigusstaap sellele reageerib. Raska Küllalt tavaline on, et õiguse toimimist seostatakse sunniga. Vägivalla ja sunni ning õigluse vahel on olemuslik vastuolu. Õigust aitab sunnivõimuga siduda riikide verine tekkelugu, riik kui ühiskondlik nähtus on tekkinud ja arenenud vägivalla rüppes. Ratsionaalne formaliseeritud regulatsioon, mida riikluse kujunedes hakati nimetama õiguseks, reguleeris konfliktiolukordasid ja korrastas inimsuhteid tuhandeid aastaid enne riigi tekkimist, seepärast pole mõistlikku alust siduda õigust riigi vägivallamonopoliga. Õiguse idee kujunemise ajalooline alus ei ole mitte vägivald ja inimeste sundimine millekski, mida nad õigeks ei pea, vaid just vastupidiselt vägivalla ärahoidmine.
õigusstaap õiguskaitseorganid ja ametiisikud, kes vahetult tegelevad järelevalvega õigusnormide täitmise üle ja nende rakendamisega. Suvaline norm on kehtiv ja mõjus siis, kui õigusstaap sellele reageerib. Raska: Küllalt tavaline on, et õiguse toimimist seostatakse sunniga. Vägivalla ja sunni ning õigluse vahel on olemuslik vastuolu. Õigust aitab sunnivõimuga siduda riikide verine tekkelugu, riik kui ühiskondlik nähtus on tekkinud ja arenenud vägivalla rüppes. Ratsionaalne formaliseeritud regulatsioon, mida riikluse kujunedes hakati nimetama õiguseks, reguleeris konfliktiolukordasid ja korrastas inimsuhteid tuhandeid aastaid enne riigi tekkimist, seepärast pole mõistlikku alust siduda õigust riigi vägivallamonopoliga. Õiguse idee kujunemise ajalooline alus ei ole mitte vägivald ja inimeste sundimine millekski, mida nad õigeks ei pea, vaid just vastupidiselt vägivalla ärahoidmine. Vägivallariigist on ajapikku kujunenud õigusriik ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
