Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina peres - vanema, noorema või keskmiselapsena". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, poolõde, vahed, suhtlen, poolse, noorema, peredes, õed, hakkasin, suhtlema, elan, suuremates, keskpunktis, poolsed, kaotasin, raskel, toeks, hoolitseda, vaikselt, harjuma, isale, vahepeal, käisin, lähme, lahendatud, eelmine, kasvamas, sündisin, kindlaid, võrdlema, survet, õdedestma ei tea mis tunne see on kui oled midagi südamelt ära rääkinud, kuna ma pole seda varem teinud. Ja ma ei usaldaks kedagi selle koha pealt. Mul on tavaliselt õpimisega probleeme, eriti õppima asumisega. See viga on mul mul olnud koguaeg mul puudub stiimul õppimiseks ja ma ei oska seda kuidagi parandada ehk omale stiimulit leida. Mul pole uute sõprade leidmisega probleeme tekkinud, kuna ma olen teiste silmis ,,normaalne" ja seega julgevad uued inimesed minuga suhtlema hakata. Kui ma ise tean inimesest nii palju, et temaga ei tasu suhelda siism ma proovin teda võimalikult palju vältida. Mul on selline eriline nagu ,,kuues meel" välimuse järgi inimesi sorteerida, et kas tasub suhelda või ei tasu. Mul on mõned hobid millega tegelen vabalajal. Suurimaks hobiks pean endal kalastamist, selle pisiku sain endale isalt ja vanaisalt. Kui ka isa sõpradelt, kes pidevalt mulle kalastus pisikut sisse süstivad. Olen kalastanud juba umbes 5 aastat,
ükskord ei lubatud meid kirikusse sisse, kuna öeldi inglise keeles, et turistidele sissepääs ei ole lubatud. Kuna mu vanaema sõbrannadel olid minu vanused lapsed, siis võttis ka vanaema mind tihti kaasa nende juurde külaskäikudele või käisime koos teatris või muuseumis. Mul on vanaemaga alati hea klapp olnud ning sellest tulenevalt käisime ka vanaemaga kahekesi aega veetmas. Mu ema lõpetas tollel ajal ülikooli ning mina olin siis vahel hoius, kas ema noorema õe juures (kes vedas mind endaga TÜ loengutesse kaasa) või pensionärist perekonnatuttava hoidjatädi juures. Temaga arutasime alati kõik maailma probleemid läbi ning jalutasime samal ajal läbi terve Õismäe. Lisaks pidasime tema sõbrannadega kohvi hommikuid, kus ma vist kuulsin iga kord naabri Malle tervisemuredest ja pensioni rahadest. Mulle on tihti öeldud ja mu vanemad räägivad seda ka praegu, et ma olen alati olnud
Praegu ehitab ta seal tuulegeneraatoreid, kui ta on keevitanud ka sadamakraanasid. Isa on mul üldse väga töökas. Kui ta kodus on, siis remondib ta autosid ja parandab majapidamises katki läinud asjad ära. Lisaks käib ta oma vendasid ja ema aitamas. Seepärast möödubki tal kodus veedetud aeg väga kiiresti. Ka isa hobiks on kaardimäng ja seepärast käib ta koos emaga turniiridel. Isal on varasemast perest veel kaks tütart ja üks poeg. Olen oma kasuõdesid ja kasuvenda näinud, aga suhtlen nendega harva. Kui Tallinnas elasime väikeses korteris, siis praegu elame talumajas, mis asub väikse metsatuka sees. Seepärast on siin väga mõnus ja rahulik elada. Varajasel hommikul on tore kuulata, kuidas kägu kukub ja linnud siristavad. Samas maal on alati palju tööd teha, nii et igav ei hakka kunagi. Minu põhiliseks ülesandeks on muruniitmine. Kuna meie hoov on üsna suur, siis jagub mulle seda tööd lausa mitmeks päevaks. Minu ema aga rohib põhiliselt peenraid, istutab
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest,
Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega.
Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole
lapsele vabadus ise otsustada ja jäetakse ta liiga varakult maailma üksinda. Ei suudeta kehtestada reegleid. 9.Millise stiiliga oli kasvuperes teie kasvatus? Miks nii tunned? Mina kasvasin ülesse peres, kus olin esimene laps ja vanemaks saades kadus vanema poolne armastus. Minult eeldati piiride taga püsimist, kuid mulle ei tehtud kunagi neid piire piisavalt selgeks või ei tehtud neid üldse piisavalt tugevaks. Tundsin, et ma ei ole enam oma emale tähtis. Noorusikka jõudes hakkasin piiridest üle astuma. Mitte kuulda võtmise peale saingi vabad käed ja pidin varakult kodust välja kolima. Ma ei olnud enam oluline. Mind ei toetatud ja see tõi mulle mõistuse tagasi. Kasvasin ise hakkama saades suureks. Tänaseks on mulle minu ema ja isa olemas, kuid usaldus ja turvatunne on lõhutud. 10.Milline peretraditsioon on teile hästi armas? Miks? Mina mäletan enda lapsepõlvest kui olin ehk 6-aastane, et käisime igal nädalavahetusel peredega vanaema juures saunas
kerges kaifis. Midagi sarnast on mulle olnd ka keeltega tutvumine. Olen uurind õige mitmesuguste keelte grammatikaid ja mõnd nendest ka mõnevõrra õppind, näiteks iiri, walesi ja handi keelt. Kollektsionäär olen ka kirjanduse vallas. Mulle meeldib lugeda rohkem kirjanduslugusid kui kirjandust ennast. Lapsena oli minu lektüüriks Friedrich Schilleri Lääne- Euroopa kirjanduse ajalugu, seda lugesin korduvalt ja sealt pärineb vist minu põhiline kirja nduslooline eruditsioon. Kui hiljem hakkasin lugema autoreid, kellest selles raamatus juttu on, olin pettund, kuna kirjandus ise ei olnd nii huvitav, kui olin lootnud. Minu kujutlus kirjandusest ei vastand tegelikkusele. Igasugu katalooge, ülevaateid ja lo etelusid uurin praegugi vahel. Lapsepõlves Ülikooli tänaval aga oli üks minu lemmikraamatuid loomulikult Eesti Entsüklopeedia, mille vanaisale oli kinkind väljaandja - k/ü Loodus ja mis imekombel sõjatulest puutumata oli jäänd
Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27
Mina olen perekonnas noorim laps, omades vaid suuremat õde, kuid olen kindel, et just tema mõjutas minu lapsepõlve kõige rohkem. Alati kui mõni pahandus oli ja süüdlaseks oli minu õde, oskas ta alati süü minu kaela ajada, tehes seda nii osavalt, et isegi mina jäin seda uskuma. Seepärast arvangi, et noorim laps on olla üsna raske, kuna vanemad õed/vennad kasutavad ära olukorra, et väiksem on nõrgem ja kaitsetum. Eriti kui ärakasutajateks on õed, olles ise vanematele hea laps, ei arvata kunagi, et tütar võiks vaasi ära lõhkuda või lillepeenra peal käija. Kõige nooremaks olemisele käivad kaasa ka omad privileegid. Nimelt võib arvestada, et pesamunale raskeid töid ei anta, ega ka suuri kohustusi ei jäeta, kardetakse et laps ei saa sellega hakkama. Tol hetkel, kui ma väiksem olin, oleks ma võib-olla tahtnud rohkem toimetusi enda
mida mida nad öelda soovivad. Sel ajal, kui nad hakkavad maadlema uute kogemustega, vajavad nad meid, et jätkaksime neile elu keerulisuse tõlgendamist neile arusaadavasse keelde ning kommenteeriksime oma kogemusi appi võttes nende arusaamu maailmast. Morris (2007) väidab oma raamatus"The Single Parent Handbook" seda,et järgnev lugu on täiuslik näide viisist, kuidas täiskasvanu tõlgib/tõlgendab üht valusat kogemust kolmeaastase jaoks. Loomulikult ei arva ma autor, et keegi peaks just nii alustama, kuid näide annab asja mõtte edasi. Bob: Emme, palun, kas ma saaksin jäätist? Ema : Ei varsti on aeg teed juua ja sa rikud oma isu ära. Bob: Aga emme, ma ütlesin palun. Ema: Ma tean ja see oli armas, kuid vastus on ikka ei. (Poiss hakkab jonnima, öeldes, et emme on päh ja ei armasta teda enam. Ema jääb täiesti rahulikuks: ta teab, et lapse asi on jäätist tahta, aga tema on tema ülesanne lapse söömisharjumusi kujundada.)
päeva, siis kange alkoholi tarbimise tahe võib ka mitte tekkida.» Kerdi kodune olukord pole kiita. Tal on küll noor naine, temast aastaid rohkem kui kümme noorem, kuid naise armastust mees enam ei tunne. Vastupidi teda tõrjutakse. Lärmi ja vaenuga. Kert tunneb sageli, et on perest justkui välja heidetud. Mis sest, et perekond on mehe enda loodud. Ja kunagi oli just tema see, kes selle kaasakese oma elamisse pesitsema kutsus. «Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus
jätnud ning ise oma eluga edasi liikunud. Kolmandaks, minu meelest hästi suureks probleemiks on kärgperes laste omavaheline läbisaamine. Kui kokku kolivad lapsed ema ja isa erinevatest abieludest, võib laste vahel tekkida vaen. Kas siis on poolõde/poolvend liiga tüütu, kole, ei saa sinust aru, ei ole harjunud sinu mõttemaailmaga või on lihtsalt sinust täiesti erinev. Täpselt selline oli olukord Apple’iga, kes avastas, et tal on poolõde, kui ema juurde sisse kolis. Ennegi on suureks probleemiks, kui lapsed omavahel läbi ei saa, aga Apple’I puhul lisandus alguses veel asjaolu, et ta isegi ei teadnud, et tal võiks keegi olla. Ema ei tahtnud talle Rainist rääkida, sest kartis, et äkki ei taha Apple siis tema juurde elama tulla. Minu meelest oleks olnud siiski parem Apple’it enne informeerida, sest selline üllatus võib lõppeda väga halvasti. Igatahes, Apple’i ja Raini läbisaamine ei olnud alguses
samas töökas ja ettevõtlik. Mulle on mõned inimesed peale tema surmagi veel öelnud, et vot Uno oli kõva mees. Ta luges väga palju, eriti ajaloos ja sõjaajaloost ning oli kohaliku raamatukogu püsilugeja. Sünnipäevaks või jõuludeks tasus talle alati raamat kinkida. Selline oli minu isa. (Kirjalikud mälestused, Rein Anton, detsember 2012) 2.4. Uno noorem poeg Arvo Anton ,,Kõige noorema lapsena ei mäleta palju. Ta oli kunagi kõva mees- töömees kolhoosis, aga mina seda aega ei mäleta. Sellel ajal, kui ma asju mäletama hakkasin, oli ta Tallinnas Ülemnõukogus. Ja mina toona aru ei saanud, mis ta teeb seal. Tean ainult, et teda ei olnud. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli ta tagasi Kärstnas, aga siis olid tema parimad aastad juba möödas. Metsatööd ta tegi kõvasti ja mind sunniti ka metsa. Olin siis põhikoolis ja käisin talvel abis oksi põletamas jne
Kui ma oleksin ema Emaksolemine on kindlasti üks raskemaid ameteid elus. Seda ei saa õppida koolis ega selgeks saada raamatutest. Kõik oskused ja teadmised tulevad tasapisi, elu jooksul. Noored, kes saavad varakult emadeks, ei tea õigupoolest sugugi, mis neid ees ootab. Mina olen omale kindlaks eesmärgiks võtnud lõpetada kool, saada haridus ning alles siis rajada oma elu. Tahan oma lastele head elu, et nad ei peaks millestki puudust tundma. Olen pannud kindlad pioriteedid oma elus paika. Kindlasti peab lapsel olema kaks vanemat. Ta peab tundma nii ema kui isa armastust. Mina ei ela enam oma isaga koos. Just sellepärast tean, millest laps isata kasvades ilma jääb. Tahan oma lastega palju aega koos veeta. Et neile jääksid parimad mälestused oma lapsepõlvest. Kindlasti ei kavatse ma oma lapsi ära hellitada. Loodan, et meie peres saavad kõik kõigiga vabalt rääkida ning üksteist usaldada. Paljud lapsevanemad on luban
ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms. Lähen oma tuppa ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt. Alistuv: Grupitöö. Jagatakse ülesandeid. Sõber nr1.: ,,Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat" Sõber nr2.:"Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri, tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama." Mina:" No, eks ma siis teen". Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid raskuseid, kuid et mitte teistega tülitseda lepin olukorraga. Ennastkehtestav: Reede õhtul sõbrannadega Sõbranna nr1
1961. aasta märtsis Rudolf suri insuldi tagajärjel. Ta on maetud Jõhvi kalmistule. 9 II peatükk MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 2.1. Lapsepõlv6 Minu vanaema nimi on Erna Lebreht. Ta sündis 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Vanaema isa nimi oli Rudolf Lebreht ja ema nimi oli Ida Lebreht. Vanaemal oli vanem vend Albert Lebreht ja kaksikud õed Aino ja Maimu. Kuna vanaema Erna ema Ida oli kodune, hoidis Ida minu vanaema lapsepõlves. Minu vanaema isal Rudolfil oli palju tööd pidevalt. Ta valmistas regesid ja vankreid. Lisaks sellele pidas Rudolf ikka talu koos Idaga. Kuna isa oli tööga tihti hõivatud ja ema tegeles talutöödega, siis pidi vend Albert minu vanaema tihti hoidma, aga see ei meeldinud Albertile. Aga Albertil oli üks kaval nipp. Ta tegi vahepeal minu vanaemale haiget ja selletagajärjel hakkas minu vanaema nutma
-Minu ema ja isa lahkusid mitu aastat tagasi.Praegu ma elan emaga,isa elab teise naisega.Ema arvab ,et isa peab aitama mind materiaalselt, sest ta ongi minu isa ning emal on miinimumpalk ja ta ei saa kõik mu kuulutusi katta.Isa teenib aga palju rohkem ja küll võimeline minule raha anda, et ma saaksin osta endale, mis on tõesti vaja.Selle naisega, kellega ta elab, ei ole mul väga head suhted, sellepärast ma kardan isalt midagi paluda, ma armastan teda väga aga see naine ütleb, et nendel on oma laps ja ta ei pea mind aitama.Ema alati räägib mulle sellest, et ta peab aitama aga mina kardan, et isa hakkab mõtlema, et mul on vaja ainult raha... -Kas sa mõtled, et probleem on seotud selle naisega? -Arvan küll.Isegi mina kardan ted, kardan temaga rääkida,küsida midagi.Talle alati midagi ei meeldi, kui minu isa minuga räägib.Ta dikteerib temale kuidas ta peab end käituda minuga ja tema kuulabki teda, arvan et ta kardab teba...Miks see on niimodi ma ei saa aru.Ta ju teab, et
Otsimisel olid aluseks vilistlaste nimekirjad. Saadud andmed töötasin ise läbi. 14 Kokkuvõte Inimesi on alati välismaale läinud ja läheb ka tulevikus. Osad neist jääb välismaale, osa tuleb aga tagasi. Ka Lustivere kooli vilistlastest, kes on läinud välismaale, on paljud sinna jäänud, kuid mõned siiski tagasi tulnud. Minu töö pealkirjaks on „Meie vilistlased laias maailmas“. Hakkasin uurima kes, mis põhjustel ja millal on mujale elama läinud. Kõigepealt uurisin klassidest, kes teavad midagi inimeste kohta, kes mujal elavad. Teavet sain ka õpetajatelt ja Facebooki kaudu. Algul tundus ülesanne väga raske olevat, aga kui sain juba kümnekonna vilistlase nimed, siis nende abiga jõudsin edasi. Kasutasin oma töös Ülle Andi käest saadud vilistlaste nimekirju, see aitas palju. Lõpuks leidsin võõrsilt 36 vilistlast
endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti käsile ja ma armastan seda spordiala. Parimaid sõpru on raske saada ,nendest tuleb lugu pidada ,et nad sulle alles jääksid. Kui kaaslastest lugu pean ja suhtun nendesse austusega ,leian ikka uusi sõpru. Aastaid tagasi sai igaugust lollust koos sõppradega tehtud, lausa uskumatuid ,,lollusi".(mis lollusi?) Oma sõpradega kohtusin juba lasteiais ja mõne
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses. Nad elasid Kasahstanis kokku 8 aastat ja vahepeal käisid Eestis külas Jaani venna ja teiste sõpprade juures. Lõpuks otsustasid nad Eestisse kolida ja nii nad tegidki. Alguses elasid nad Jaani venna juu
seisma. Kuid kui need tülid lähevad üle piiri, siis vanemad peaksid karistama mõlemaid ühtemoodi. Vanemad peavad armastama kõiki lapsi ühtemoodi ja nendele ühepalju tähelepanu pöörama. Vanemad peavad sekkuma lastevaheliste suhetesse, muidu lapsed saavad asjadest valesti aru ja tulevikus võivad tekkida probleemid. Kui vanemad on ükskõiksed oma laste suhtes, siis on ka lapsed ükskõiksed vanemate suhtes. Tihti juhtub nii jõukamates peredes, kus lapsed saavad kõik mis tahavad. Siis on tavaline, et vanemad ei ole neile tähelepanu pöörand kuna neil pole aega ning kõik makstakse kinni. Sellistest lastest kasvavad tihti inimesed, kellel on raske kohaneda maailmaga, kus on oluline armastus ja üksteise mõistmine. Need, kes on niiviisi üleskasvanud talitavad tihti oma lastega samamoodi. Vanemate suhtlemine lastega Lapse ja vanemate suhtlemist mõjutavad vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja
Ma olin natuke häbelik kuid mul oli parim sõbranna, kellega koos sai tehtud asju, millest jäävad mälestused kogu eluks, näiteks kui me randa läksime, aga ei julgenud ujuma minna kuna arvasime et seal olevat koletised, ja kord kui ma tahtsin et ta puuotsa roniks ja ütleks milline vaade seal on, kuid kui ta alla hakkas tulema, ta libises ja murdis enda käeluu. Põhikoolist sain ma endale sõbrad, kellega suhtlen ka praegu ja tutvused mida kavatsen kasutada ka tuleviksus (110) Ma olin rõõmsameelne ja aktiivne, kuid siiski ei olnud kõik mu elus väga roosiline. Mu vanemad läksid lahku. kui olin veel suhteliselt väike. Elasin seda päris raskelt üle ning peale nende lahutust oli mul kaks kodu, mille vahel pidin pidevalt käima. Ka praegu on mul mitu kodu, kuid see ei kurvasta mind enam, nii palju kui varem, kuna saan mõlema vanemaga väga
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!" ( kelleegi vanaema luuletus). M.Garthoni raamat ,,Kaevame vanaema üles" annab ülevaade sellest, kuidas lapsed vanaema surma ja sellega seotud oma ema/isa muretsemist näha võivad. Malva ja Putte vanemad püüavad lapsi leinast ja sellega kaasnevast kurbusest säästa. Võib arvata, et vanemad ise on suures leinas ja neil lihtsalt puudub energia lastega rääkim
Selline põhjendus vanemate poolt tekitab aga samuti lapses süütunde. Laps arvab, et tema ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Ta on väga õnnetu ja mures ja arvab, et kui ta oleks teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Kindlasti ei tohiks vanemad kunagi öelda, et nad lahutavad lapse pärast. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Kokkuvõte Antud teema kohta oli mul väga huvitav lugeda. Sellega tegeledes hakkasin ma enda üle elatut analüüsima ning nii mõnigi asi, mida ma lugesin, oli mulle väga tuttav. Kuna valitud teema puudutab ka otseselt mind, kartsin ma kohati liiga emotsionaalseks minna. Kuigi teema sisu on raske, ei olnud mul selle kohta kirjutamine raske. Lahutus on keeruline ja raske protsess kõigi jaoks. Kindlasti ei tohiks vanemad oma suhete klaarimise kõrval unarusse jätta oma järeltulijaid – neil on õigus teada, mis toimub nende jaoks kõige tähtsamate inimeste vahel.
Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on oma ande aga "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud. Tal räägib ka oma nooremast vennast Allie'st, kes mõni aasta tagasi valgeveresusse surni. Samas mainib ta ära ka oma noorema õe Phoebe, kes pidi oma vanuse kohta väga terane ja asjalik olema. Holden ise on elava fantaasiaga, mis viib välja luiskamiseni. Ta tundub kohati oma vanusest küpsem. Samas leidsin ma meie vahel midagi sarnast - vahel ajavad teda pisiasjad väga endast välja ja ta käitub väga ebasündsalt. Holden vihab Pencey kooli. Enda sõnul seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. Samas on see on ka juba neljas kool, mida ta on
võiks minu tegevusi väga drastiliselt ajas lühendada. p) Hoia sõpru ja austa vaenlasi- seda tehes on mul vaid, sõbrad ja vaenlaste asemel tuttavad, kellega ma ei ole sinasõber kuid kellega on võimalik suhelda, võin täiesti ausalt väita, et mul ei ole enda teada ühtegi vaenlast või inimest kellega oleksin tülis, sest olen nii leplik inimene. q) Räägi emakeeles, mitte erialakeeles- sõnavara võib olla väga lai, kuid kui suhtlen igapäevaselt inimestega, siis ei kasuta ma eriti neid sõnu, millest tean, et minuga suhtlev inimene aru ei saa, näiteks ei üritagi ma seletada oma erialaste mõistetega mingit tööülesannet oma emale, sest ta ei ole sellel alal pädev ning ei pruugi poolest öeldust arugi saada. r) Oska vaikida- kui keegi on minult palunud vaikida midagi maha, siis olen seda ka teinud, sest sõprus ja suhted on tähtsamad, kui kellelegi haiget tegemine vms. Mõni
..,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist jooksu märkasin et kedagi pole ning olen suures metsas ihuüksi.Järsku sahises minu seljataga põõsas.Ma hakkasin karjuma,kuni lõpuks tuli mu endine boy friend Ken .Ta käskis mul seal oodata, ning ise läks vaatama .(ta oli nii vapper).Hiljem selgus et seal oli hiired ennast sisse seadnud.(Appi kuidas ma kardan hiiri ). Pärast seda SUURT vahejuhtumit ma enam metsas ei käi. Aga nüüd võtan ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan..olgu rahune Angela sa oled ilus, seksikas tibi
Suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumine on, et kipub ära kaduma piir lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsest üritatakse vormida juba suurt last. Ka keskkond soosib seda. Juba 3-aastased tahavad ennast värvida nii nagu ema. Lapse ebakindlust meie praeguses ühiskonnas võib tekitada ka pidev järelvalve ja kontroll. Laps ei saa ise otsustada ja läbi oma vigade õppida, nii võib laps muutuda ebastabiilseks ja otsustusvõimetuks. Paljudes peredes on tänapäeval lapse seltsiliseks arvuti, televiisor, mängukonsool, nutitelefon, kust laps ahmib õhku infot valimatult. Selge on see, et ajastud on erinevad, meie vanemaid kasvatati teistmoodi, lastel olid peres kohustused vanemate ees, vanemad lapsed hoidsid nooremaid, kõik teadsid vanemate nõudmisi ja vastuhakku oli vähe, sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid
suhtumise. See on sama, kui näha oma peegelpilti. Tänu lähedusele on õdede-vendade peegeldus oluline. Õiget vanust õe või venna saamiseks ei ole olemas, sest see, mis sobib ühele, ei sobi jälle teisele. Varem oli see tavaline, et lapsed sündisid järjest, kuid nüüd soovitavad eksperdid oodata iga lapse järel mõne aasta, kuid siiski otsustab iga perekond ise, milline vanusevahe neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul. Vanasti arvati, et on normaalne last saada kahekümne aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus
aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi
Hirmus suur maja Tere, mina olen Kadri-Lii. Mul on kaks õde ja kaksikutest vennad. Me saame omavahel väga hästi läbi ja me ei riidle mitte kunagi. Minu noorema õe nimi on Kari-Liina ja ta on kümme, vanema õe nimi on Kairi-Liis ja tema on viisteist aastat vana, mina olen kolmteist. Minu venadade nimed on Markus ja Margus, nad on üheksa aastased. Mul on tore ema, ta nimi on Karmela, ta on väga ilus ning sihvakas ja ma ei jõua temast nii palju rääkida, sest ta on lihtsalt vapustav ema, aga isa mul kahjuks pole, tema hukkus, kui ta oli kolmkümmend üheksa, autoõnnetusse. Me elame ühes pisikeses korteris, kuhu me peaaegu ei mahugi
4 1. Rahalised suhted Minu poolt esitatud hüpoteesiks oli, et need, kes elavad iseseisvalt, ei ole oma vanematest rahaliselt sõltuvad. Kuid selgus, et vanematest rahaliselt sõltuvaid täisealisi on siiski nii vanematega koos kui ka iseseisvalt elavate vastanute seas. Nagu on näha ka allpoololevas diagrammis, on koos vanematega elavate täisealiste vanemate poolse toetuse protsent suurem. 58% neist sõltuvad vanematest kas täielikult või osaliselt. See on ka loogiline, kuna vastanute seas oli palju noori, kes on lõpetamas keskharidust ning alustamas õpingutega ülikoolis. Nii mõnigi kirjutas, et seni kuni elatakse vanematega koos ja käiakse koolis, ei olegi vaja muretseda raha pärast, kuna vanemad katavad materiaalsed kulud. Paljud teenivad endale suurema osa raha ise, kuid lasevad oma vanematel nende endi meelerahuks oma lapsi siiski toetada.
annaabi.ee 
