Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina ja raamatud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lugedes, tunnen, hakkasin, teistega, hilja, unustada, muresid, muinasjutud, seiklusjutud, ajavad, naerma, nalja, viimasele, hakkanajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega. Suhtlemises on võimaldanud mulle paljudes eri seltskondades sõna sekka öelda, isegi siis kui ma pole teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt
Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita seda inimest ja ta ei taha seda lugeda, aga kindlasti on tallegi olemas raamat, mis oleks talle meelepärane. Igale inimesele on olemas raamat, mida ta loeks nii õhinaga, et kohe ei suuda lõpetada selle lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat sõnavara sa omad, seda rikkam sa oled. Lugedes raamatuid võib inimene oma sõnavara eluaeg järjest rohkem ja rohkem täiustada ning uuendada. Lugemine aitab targemaks ja paremaks inimeseks saada ning lugedes erinevate autorite poolt kirjutatuid raamatuid laiendad ka oma silmaringi. Inimesed, kes raamatuid loevad on
Mina kui lugeja Enda kohta võin öelda, et ma väga palju ei loe, vaid ainult kohustuslikku kirjandust ja mõnda väga huvitavat raamatut. Väiksena mulle ikka meeldis lugeda, näiteks raamat ,,Ainult poistele" ja ,,365 eksperimenti" ja veel ka ,,Rüütlid linnuses", aga mida suuremaks ma sain ,seda vähem ma olen hakanud lugema. Vanade raamatute puhul võib põhjus olla selles, et looduse ja asjaolu kirjeldust on liiga palju, sest vanal ajal ei liikunud info nii kiiresti nagu tänapäeval ja seepärast oli ka kirjeldust rohkem. Tänapäeval kui info liigub ühest maailma otastast teise vaid paari minutiga, pole enam kirjeldust nii palju vaja. Raamatut, mis mulle meeldib, on väga raske leida. Praegu on minu lemmikraamatud J.Verne´i ,,Saladuslik saar" ja ,,20 000 ljööd vee all". Need raamatud meeldivad mulle sellepärast, et seal on põnevust ja ärevust, et mis järgmisena juhtub. Veel üks põhjus, miks need raamatud mulle nii väga meeldivad, o
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas p
mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja valitsejate kohta, kes selliseid tegusid teinud on, ajavad need lood lihtsalt naerma ja ka natuke kahetsust tundma. Seikluskirjandus loomulikult tõmbab mind raamatutegelaste seiklustega kaasa ning paneb mind tahtma samasid, kui mitte paremaid seiklusi isegi kogema. Nii saab hea
Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad. Eriti populaarsed on noorte seas muidugi ajakirjad.
lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus,
kutsu nii palju lugema, kui näiteks "Jussikese seitse sõpra." Raamatus on pikemad tekstid ja illustratsioonid ei ole nii head. Samas on juttu sisu huvitav ja lastele kindlasti meeldiks seda kuulata. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib lahkest tüdrukust, kes küpsetas pannkooke. Need koogid andis ta aga näljastele loomadele ära. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja raamat õpetab lastele kindlasti teistega jagama oma asju. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Kui on teemaks näiteks headus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Numbreid ja loendamist saab ka selle raamatu põhjal õpetada. 6. Kellele on raamat suunatud? Koolieelikutele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Ma arvan, et laste huvi tõmbab loos olevad loomad. Samuti see põnevus, kes järgmisena kooki tahab ja kas Tiiule jääb lõpuks mõni kook alles.
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
Sõna on mõnikord väike ja armas, mõnikord raske ja haavav, mõnikord pehme ja soe. Maailm on sõnu täis. Sõnaraamatud ei kuulu kellelegi, kirjandusteoste sõnad kuuluvad nende autorile. Autor taltsutab sõnad ja paneb nad inimsaatusi kujundama. See, mis kuulub inimesele, on teadagi ettearvamatu. Inimeste puhul on nii, et sõnade rohkus ei näita veel silmapiiri laiust.10 Elus on tihti nii, et vihahoos öeldakse midagi sobimatut. Hiljem neid sõnu kahetsetakse, siis aga selgub, et on hilja vabandust paluda. Raamatus tundub elu olevat lihtne, kõik on justkui suurepärane. Enamik probleeme laheneb õnnelikult. Reaalsuses on aga probleemid suuremad, tuntavamad. Mida suurem on probleem, seda jaburam on lahendus. Liiga palju on meie ümber kahjuks loba. Arvatakse, et sõnad, mis suust väljuvad, teevad midagi paremaks, mis tegelikult enamjaolt nii pole. Räägitakse palju tühja juttu, mis võtab ainult aega ja tagasisidet ning väärtust ei ole ega saagi olla. Mõnus 9 A
nii hästi kohelnud, kuid sellegipoolest suutis ta kõik oma jõu kokku võtta ning otsida üles üks sudaanlase välimusega inimene. See tal õnnestus ning ta sai healt inimeselt vajalikud kontaktid, et leida pääsetee. Ma olin nii rõõmus! Lõpuks ometi saab ta nautida oma vabadust, mis igale inimesele on siia sündimisega kaasa antud. Seda lihtsalt ei tohi mitte üheltki süütult hingelt ära võtta. See on ju mõistusevastane. Viimaks, lugedes viimaseid lauseid tema vabanemisest, tekkis mul nii suur kergendus. Mõtlesin, et oli ka aeg. Üks inimene ei saa nii kaua piinelda. Kuigi ma tean, et ega tema ainus ori pole olnud, siis siiski, üks pääsemine on ka nii suur asi. Ja veel parem on see, et ta otsustas sellest rääkida ja sõna levitada. Ja et ta nüüd on ka nii suur aktivist ja aitab seda kohutavat olukorda leevendada. Ma olen nii rahul, et seda raamatut lugesin. See avas mu silmi tohutult, mul polnud enne üldse
5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 5 8 11 Klass Joonis 2. Keskmine läbi vaadatavate rubriikide arv ajalehelugejate seas Diagrammilt on näha, et vanemad õpilased vaatavad ajalehte lugedes rohkem teemasid läbi kui nooremad. Sooline võrdlus näitab, et poisid loevad rohkemaid rubriike kui tüdrukud (vastavad keskmised on 6,3 ja 5,9. Vanuseline erinevus sobib kokku küsimusega ajalehelugemisele kuluva aja kohta, sest kauem lugedes jõuab ka rohkem rubriike läbi vaadata. Samas, kuigi tüdrukud loevad ajalehte kauem, vaatavad poisid läbi rohkem erinevaid rubriike, mis näitab nende laiemaid huvisid.
Just sel hetkel, kui vanemad olid otsustanud lahku minna, sest lahus oleks neil kergem. Jonna ei ei taha eriti rääkida kui ainult seda, et ta elas ühe sõbra juures ja tal oli raske ning ta tahtis lihtsalt ära minna. Ema ei suuda seda aktsepteerida, kuid isa on nüüd kogemusi saanud psühholoogi juures ja suudab olukorda kontrolli alla saada. Raamatu lõpuks suudab ka Megnhild asjaoludega leppida ning nad tahavad lihtsalt möödunud aasta unustada. Teose esimeses pooles kulgeb aeg kiirelt - Jonna kadumine ja ülejäänud aasta, mille vältel lugeja saab kogeda erinevaid tundeid ja emotsioone tütre kaotusest. Teine pool räägib sellest ühest õhtust, kui Jonna koju jõudis ning ümbritsevast atmosfäärist ja kogu sündmuste käigust ööpäeva jooksul. Kõige meeldejäävam hetk, kui Jonna koju tagasi tuli. See moment läks väga põnevaks ning tekitas sellise ajumängu, kus sai mõistatada, mis edasi juhtub
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Tavaliselt loetakse koolis kohustuslikku kirjandust, kuid vabal ajal ei taha keegi meist seda eriti teha. Suvel, aga toodi mulle see raamat ning kui ma seda õhtul lugema hakkasin, siis ei suutnud seda enam käest panna. Kui kohustuslik kirjandus on raske ja kohati tundub, et otsiks hoopis kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks on kaks 9
teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes. Kokkuvõttes mainin paari lausega mida kasulikku omandasin ning õppisin antud kursusest ja uurimustööst. Uuringu objektideks valisin kaks sama teenust pakkuvat organisatsiooni kuna eeldan, et sellisel moel on kõige parem tuua esile ettevõtete sarnasused ja erisused klienditeeninduse valdkonnas ning anda võimalikult objektiivne hinnang teeninduskultuurile. Mõlemate objektide külastused on realiseerunud kolme külastuse,
Häält" trükkinud Holger Pukk. Holger töötas siis "Sädeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri 10 koostöö "Sädeme", "Tähekese" ja hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa - oli seal ametis. Kujunes tutvus ning koostöö kirjastuse ,,Eesti Raamat'' toimetaja Helle Michelsoniga, kirjanike Jaan Rummo, Heljo Männi ja teistega. Nendelt sai Jõgisalu õhutust ka oma esimeste raamatute kokkupanemiseks. Kuna koolitöö kõrvalt oli raske leida aega kirjutamiseks, tuli valida, kumma juurde jääda. Harri Jõgisalu otsustas kirjutamise kasuks ja 1978. aastal loobus õpetajatööst ning lahkus koolist. Kihnumua Harri (www.sirp.ee/?issue=3170) 11 2. LOOMING
lugemaõppimine algama varem, et siis vastab teksti sisu rohkem lapse mõtteviisile. (Müürsepp 1998:69) 5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE Õppimine on elu suurim sündmus, see on ihaldusväärne, oluline ning vältimatu ja mis peamine, see on elu kõige tähtsam ja erutavam mäng. (doman 1992:134) Nii õpetaja kui laps peavad suhtuma lugemaõppimisee, mis kujutab endast imedetoredat mängu, suhtuma rõõmuga. Õpeataja ei tohi iialgi unustada, et õppimine on mäng, mitte töö. Õppimine on tasu, mitte karistus. See on nauding, mitte koormav karistus. Õppimine on eelis, mitte sundlus. Õpetaja peab seda alati meeles pidama ja ta ei tohi iialgi teha midagi, mis hävitaks lapses niisuguse loomuliku hoiaku. Ainult headel lastel võib anda võimaluse lugemismängu mängida, halavasti käituvatele lastele ei tohiks seda võimalust anda. (samas:134) Teine tähtis asi on see, et lugemismängu kestus peab olema väga lühike
Autori sõna: "See poolteist aastat raamatu kirjutamist oli tõeline elevandi rasedus! Iga täht oli kallis. Sest kui me kokku saime, tegime kõike muud kui kirjutasime." (K. Kender räägib Rain Lõhmusest) Aga mida kirjutamisega saab? ,,Sellega saab natuke raha. Ja kuulsust ka.Ja see on ju kõik, mida pärast saab. Aga tegelikult sellepärast, mis pärast saab, ei viitsiks ma küll ühtegi raamatut kirjutada. Oluline on see, mis on kirjutamise ajal. Mida tunnen ja mida saan endast anda." K. Kender Mida kirjutamine annab sulle? Kõike. Rahuldab, jätab rahuldamata, vihastab, rõõmustab. Sõltuvalt sellest, mis päev on ja kuidas tuju on. Ja mul on päeva jooksul palju tujusid. Mul võib päevas olla kümme orkaani, kaks maavärinat ja kolm päikesepaistet."' K. Kender 11 Kaur Kenderist üldiselt
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
" (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara omanikuks.
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aasta
Tema raadiosaated loodusest , eriti loodushäältest , olid nii populaarsed , et sundisid kuulajaid oma tegemisi Jüssi eetriajaga sobitama , nii nagu praegu sobitavad paljud televaatajad oma aega mõne teleseriaali ajaga .Mööda Eestit käis Jüssi ringi , salvestades seda , kuidas linnud , konnad , imetajad üksteisega helilainete abil suhtlevad . ,, Kuulmine on kõige vanem meel ," ütleb ta , ,, kõige emotsionaalsem meel . Ma olin kolmkümmend aastat mööda metsi hulkunud , enne kui hakkasin looduses lindistama , ja ometi avastasin just siis enda jaoks uue maailma . " Fred Jüssi on esineja , kelle jutt paneb kuulama kõige hajameelsemad subjektid ja kõige rahutumad isendid . Kui Jüssi oma slaide näitab või muidu loodusest ja maailma asjadest räägib , siis teeb ta seda sellise läbitunnestatud sugestiivsusega , et tundub , justkui oleksid ise need mõtted välja mõtelnud , justkui oleksid ise juba ammu kõike seda teadnud .
tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte!
EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS..............................................................................................................
nädalavahetustel puhata ning rohkem tähelepanu perele pöörata. Veel üks hea viis oma mõtteid koolilt eemale saada on tegeleda hobiga. Minu suureks hobiks on kinos käimine ning filmi vaadates ununeb kõik muu ümberringi toimuv ja pea saab kõigest puhata. 16. OLUKORD – PABERITÖÖ Arvan, et paberimajandus on selline osa õpetajatööst, millele algajad ei oskagi mõelda ega tähelepanu pöörata. Sue Cowley viimast probleemi lahendust lugedes tuli mulle üllatuseks, et paberitööd võib nii palju olla. Sellist probleemi ei tohiks tekkida, kui järgida vanasõna, mis ütleb, et toimetusi ei tohi homse varna visata. Nii ei hakka töid kuhjuma ja nii ei teki ka liigset stressi. Kui minul on väga palju toimetusi vaja teha, siis ma tavaliselt panen need paberi peale kirja ning siis on mul hea ülevaade kõikidest tegevustest.
Kus on alles päev! LJUBOV: Mis juhtunud on? ALEKSANDRA: Mihhail tuli Moskvast tagasi ja tõi Natalie Beyerilt selle nõmeda kirja... kuula, see on sulle ka. Oled valmis? "Mu sõbrad! Iseenda, teie ja Universaalse Idee nimel olen ma kohustatud haarama sulepea. Mihhail avas mulle oma südame. Oh, kui te vaid tunneksite seda Mihhaili, keda mina tunnen! Kui te ainult mõistaksite teda!" TATJANA: Imbetsill! LJUBOV: Aga Moskvas oli ta Nikolai Stankevitsisse kõrvuni armunud. TATJANA: Sellepärast, et Nikolai Stankevitsile meeldid sina. (Ljubov hakkab vastu puiklema.) Meeldid jah, ta lollitas Natalie'd; Natalie rääkis meile. Loe edasi, Aleksandra!
autot ning ei pööranud sellele ülemäära palju tähelepanu kuid kui hiljem nägin seda autot ka linnas, 80 kilomeetrit eemal enda kodukohast siis pöörasin sellele alles tähelepanu ning näitasin kõigile, et nägin sedasama autot ka Värskas. Ärritaja uudsus – Kui kohtud tuttavaga nign tal on uus auto, pöörad sellele tähelepanu. Oleks tal vana auto ei pööraks. Tahtmatut tähelepanu tingis uus auto. X ülesanne Tahtlik tähelepanu – Raamatut lugedes pead sa ainult keskenduma raamatule ning selle sündmustikule. Kui sead ei tehta, ei mäleta pärast raamatust enam midagi. Tahtmatu tähelepanu – Kui ma üritan õppida ning ma kuulen kõrvaltoast tulevat televiisori heli. See paneb mu keskenduma televiisorile ning viib mu mõtted eemale. Tahtmatu tähelepanu tahlikuks – Kui sul on antud vaheajaks lugeda raamat ning sa ei taha seda üldse teha. Kuid kui sa ühekorra lugema hakkad, hakkab see sulle meeldima ning järgmised korrad loed sa
igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan. Võib tunduda, et mul on savi, aga tegelikult ei ole nii.Võin olla totaalne bitch, kuid tegelikult mitte. Võin tunduda ülbe, kuid seda ei ole. · Arvate et ma olen ülbe? Teate, omasuguseid ei sallitagi!
Ole eeskujuks- lase oma lapsel näha, kuidas sa loed ja kirjutad nii, nagu need tegevused oleksid osa sinu igaapäevaelust ja niisama lõbu pärast. Tee sildikesi majapidamises olevatest asjadest ja kleebi need nendele objektidele. See aitab lapsel ära tunda tähti ja sõnu. Anna igale asjale nimetus. Suurendades lapse sõnavara sellega, et tood välja huvitavaid osi objektidel, näiteks käepide, saba, rattad. Räägi oma lapsega nii tihti kui võimalik ja lase lapsel kuulata sinu vestlust teistega. Pööra tähelepäanu kui su laps räägib sinuga ja vasta igal võimalikul juhul. Avalikes kohtades osuta siltidele ja logodele. Lastele meeldib teada, mis nende ümber toimub ja nad hakkavad äratundma tuttavaid silte. Esita lapsele väljakutse leidmaks uusi sõnu iga kord kui väljas käite. (Atlas, J. 2008). Tegevuste kategooriad, mida teha väikeste lastega. Kõne ja kele arendamise tegevused 11 Õpetada lapsele asjade nimetusi
„Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on ikka õige jms.
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
annaabi.ee 
