Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina ja ettevõtlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osaühing, äriregistri, osanik, notar, äriregistris, likvideerimine, likvideerija, elektrooniliselt, likvideerimise, riigilõiv, äriregistrisse, üldkoosolek, registreerimine, esmalt, osakapital, lõpetatud, järjekord, kustutamise, majandusaasta, ettevõtlus, elektrooniline, tarkvara, ärinimi, dokumendid, asutamisleping, põhikiri, tõend, osanikud5. ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. FIE-na tegutsemise miinused: 1. FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; 2. sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. FIE asutamine FIE asutamiseks on vaja esitada avaldus äriregistrile. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saab esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja. FIE asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Elektroonilisel registreerimisel kiirmenetlusega saab FIE registreeritud paari tunniga, kuid arvestada tuleb ajakuluks siiski üks tööpäev. Enne FIE asutamist tuleb vastata järgnevatele küsimustele: 1) Milline saab olema FIE ärinimi? FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime või talu nime ning täiendit FIE
SISUKORD Osaühingu loomine on kerge SISSEJUHATUS Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et
OSAÜHING referaat Koostaja: Oma nimi Kursus Juhendaja: Tema nimi Valga 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................2 1. Seadused...................................................................................................................................3 2. Osaühing...................................................................................................................................4 3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5 4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6 5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel.................................................................
Terminiga “ühingu lõpetamine” tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi ja näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jmt. Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “Likvideerimise” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS-i § 205, mille kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise isikuna eksisteerib edasi. 6.2. Lõpetamise alused
juhtorganite liikmete, vaid juriidilise isiku enda kohustus. 18. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25)
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Referaat Osaühing ja FIE Gretel Rõuk Juhendaja: Elo Kadastik Paide 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 OSAÜHING.............................................................................................................. 5 Tegevusload ja majandustegevusteated.............................................................5 1
1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna
· Kaubamärkide kaitse laieneb vaid kauba- ja teenuseklasside kaupa (kokku 45). On oluline, et see kaitstud klass ei hõlma vastava ettevõtja tegevusala. ... Nt. Polaris (Kindlustus) v. Polaris arvutid ... Vt ka RKTKo 25.03.2002.a. otsus nr 3-2-1-32-02. Ärinimi ei tohi olla eksitav ja peab olema ühtne · Ei tohi olla eksitav õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas (ÄS § 12 lg 1) ... Nt. Ltd. GmbH, OY ei lubata v.a. Johnson Ltd Eesti Osaühing ... Kui nimi on nt. hotellindusega seonduv, peaks põhitegevusala olema ka hotellindus · Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2) · Peab olema eesti-ladina tähestikus (ÄS § 12 lg 8), Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2), geograafilised piirangud (ÄS § 12 lg 4-7) · Ärinime peab olema ühtne: Tõlgete kasutamine ärinimest ei ole lubatud, kuid tõlgete äramärkimine põhikirjas ei ole keelatud.
FIE asutamine: tegevuse alustamiseks tuleb ennast registreerida äriregistris. Registreeritud FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime.Kui tegemist on talupidajaga, siis ei pea FIE ärinimi sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Asutamisdokumendid: Avaldus, milles väljendatatakse soovi kanda end äriregistrisse(ettevõtja ärinimi, FIE ettevõtte postiaadress,Fie andmed, majandusaasta algus ja lõpp), sidevahendite numbrid, teave kavandatud põhitegevuse kohta,
Kursus Kool Nimi Seadused, millest peab lähtuma ● Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. ● Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. ● Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Osaühing Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on: ● lihtne ja kiire registreerimine ● suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot) ● puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest Ärinime valik ja kontroll ● Ärinime valik on üks olulisem tegevus ettevõtte loomisel. ● Erinev ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule.
mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. Äs reguleerib äriühingute, st juriidiliste isikute tegevust, kes vormist lähtudes peaksid olema asutatud majandustegevusega tegelemiseks ja kellele nende tegelikust tegevusalast sõltimata kohaldatakse ÄS sätteid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing ja osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetelust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2009, 13, 78). Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.Selline organisatsiooniline vorm võimaldab majandada väikesi ettevõtteid, kus osaleb vähemalt kaks omanikku. Selle plussiks on lihtsustatud
.........3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik-õiguslikud juriidilised isikud) Era- või avalik-õiguslik Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakor-da võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tu-lundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetu-lundusühingud ja sihtasutused. · Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, TüS, MTÜS, SAS
1 OSAÜHING 1.1 Osaühing Asukoht on juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Osaühingu organiteks on üldkoosolek ja juhatus, juhtorganiks juhatus või olemasolu korral ka nõukogu. Osaühingu organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Osaühingu kohustuste täitmise eest vastutab osaühing ise. Osanik ei vastuta kogu oma varaga, vaid ainult sissemakse ulatuses. Osanikele on antud õigus võtta vastu otsuseid ka nendes küsimustes, mis muidu kuuluvad juhatuse või nõukogu kompetentsi. 1.2 OÜ asutamine Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Lepingus märgitakse: · Osaühingu ärinimi, asukoht, aadress · Asutajate nimed ja elu- või asukohad · Osakapitali kavandatav suurus · Osade nimiväärtused ja arv, nende jaotus asutajate vahel
1.REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt
tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või
Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register. Äriregistrit peetakse alates 2002. aasta märtsist elektrooniliselt (see tähendab, et elektroonilisel kandel on juriidiline jõud) ning registrikannetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi äriregistri teabesüsteemi. Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht. Selle põhilised tunnused ja funktsioonid võib kokku võtta järgmiselt: äriregistreid peetakse maakohtute juures;
aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia? Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist. ÄS -i § 368, mille kohaselt aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toimingud mis tuleb läbi viia:
ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10
miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS §125 lg 1). UÜ on lähedane TÜ'le, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Täis- ja usaldusühing Nii täis kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsus. TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet.
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes
Ühise Euroopa Ühinguõiguse süsteemi väljatöötamine, mis lihtsustab erinevates riikides ühtse vormiga ühingu asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2
kolme tähe erinevusest. Eristatav peab olema mitte üksnes kirjapilt, vaid ka hääldus. Samas ei võeta erinevusena arvesse käände- ja pöörde- ja muude grammatiliste sõnalõppude erinevusi. Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks eristatavuse eesmärgil kajastada ettevõtte põhitegevust (nt toodetav kaup, teenused), äriühingu asukohta või osanikke/asutajaid. 1.3 Ärinime kontrollimine Teil on võimalik soovitava nime eristatavust kontrollida. Seda saate teha äriregistri teabesüsteemis, kus otsingutulemustes võrreldakse uut nime registrissekantutega. Otsuse ärinime eristatavuse ja sobivuse üle teeb registrit pidav kohus. 1.4 Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanuds- ärikoolitus LM 41 Koostas: Getter Klaas OSAÜHING Paide 2009 Registreerimine Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed, notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse või tavamenetluse kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte- Valmis firma ostmise juures tuleb pöörata tähelepanu mõningatele asjaoludele. Nimelt ei saa kunagi olla 100% kindel, et ostetava firmaga ei ole teostatud ühtegi tehingut. Mõnikord võib tulla tagantjärgi ebameeldivaid üllatusi,
vastutab äriühingu puuduvad; kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Osanik ei vastuta isiklikult Üldkoosolek on ühistu tulundusühistu kohustuste kõrgeim organ, otsused eest, kui pole kokku tehakse hääletusel, kus igal lepitud teisiti ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. Likvideerimine Äriregistrile peab esitama avalduse tegevuse lõpetamise ja registrist kustutamise kohta. FIE kustutatakse äriregistrist tema avalduse alusel. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäridest. Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
Usaldusühingu puudused (jällegi enamasti kõik sama, mis täisühingul): · Jagatud võim ja lahkhelida oht · Täisosanike ja usaldusosanike erinevad õigused ja kohustused tekitavad arusaamatusi · Kasumi jagamise probleemid · Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust · Piiramatu vastutus, kõikide võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad
2.2.2 Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus...........................................15 2.2.3 Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus................................................16 2.2.4 Juriidilise isiku lõpetamine..............................................................16 2.2.5 Juriidilise isiku sundlõpetamine........................................................16 2.2.6 Likvideerimine...........................................................................17 KOKKUVÕTE.....................................................................................18 JÄRELDUSED.....................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................21 3 SISSEJUHATUS
Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Kuidas käib ettevõtte lõpetamine? Äriühingute lõpetamine võib toimuda vabatahtlikult osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel või sundlõpetamisena kohtumääruse alusel. Osaühingu või aktsiaseltsi lõpetamisel toimub üldjuhul selle likvideerimine, kui seadusega ei ole ettenähtud teisiti. Põhjused, miks äriühing lõpetatakse, võivad olla väga erinevad. Likvideerimise võib tingida äriühingupankrot, sundlõpetamine või kohtumääruse abil või omanike otsus äriühing lõpetada vabatahtlikult. Äriühingu äriregistrist kustutamisele peab eelnema äriühingu kohustuste täitmine. Likvideerimismenetluse raames tuleb teha järgmised toimingud: koostada majandustegevuse ülevaade
Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu
annaabi.ee 
