Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
Ühega neist kahest poisist suhtlen päris palju ja nüüd julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms Varjatud ehk suhetega seotud kiusamine kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on tänapäeva üha kiirenevas elu tempos muutunud. Varem kujutasid vanemad endast vaieldamatuid autoriteete. Lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aga aasta-aastalt kasvanud. Perekond peaks siiski olema hoolitsuse, turvalisuse ja elu jätkuvuse kohaks. Perekonna loodud inimsuhted kujutavad endast tänapäevalgi kõige pikaajalisemaid suhteid, kuna kiiresti muutuvas ühiskonnas kõik muud suhted lühenevad. Kestvad inimsuhted aga pakuvad inimesele lühiagsetest rohkem kaitstust ning turvatunnet, võimaldades kindlamalt arvestada edaspidisegi toetuse,
töötaja on oma ametiülesandeid täites lastekaitse sekkumist vajavast lapsest teada saanud, peab ta temast lastekaitsesse teatama. Ametivõimude ülesanne on siis sekkuda, toetades või aidates last või noort ja tema perekonda psühhosotsiaalsete ja majanduslike vahenditega. Kuna vägivalla ohvriks langemine on ka tõsine psüühilise arengu ja tervise risk, tuleb vägivalla ohver suunata vastavatele uuringutele vaimse seisundi kindlaks tegemiseks ja vajaduse korral ravile. Missugust abi laps või nooruk ja tema perekond vajavad, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Psühhiaatriline ravi hõlmab nii individuaalset kui perekonnapsühhoteraapilist sekkumist. Vajaduse korral saadetakse ravile vanemad. Ravi kõrval tuleb erilist abi/tähelepanu pöörata ennetustegevusele. Kasulikuks on osutunud mitmesugused vanematele mõeldud infotunnid ja vanemate koolid, kus õpetatakse vanemaks olemist ja räägitakse lapse vajadustest
· teinud ainuisikuliselt kõik teisse mõlemasse puutuvad otsused · ähvardanud Sulle või Su perekonnale haiget teha · ignoreerinud Sinu tundeid Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et oled perevägivalla ohver ja võid selleks saada ka edaspidi. Keegi ei ole ärateeninud vägivaldset kohtlemist Toetavad laused meeldejätmiseks · Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse. · Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus. · Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist. · Väärin, et minusse suhtutaks respektiga. · Ma ei taha, et minu lastest saaksid inimesed, keslöövad ja keda lüüakse. · Väärin turvalist ja õnnelikku elu. · Ma pole üksi. Ma võin teistelt inimestelt abi küsida. Minu olukorras on valikuvõimalusi ja väljapääse. Mida saab teha perevägivalla ohver
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks
kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui
See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele (Eesti Põhiseadus §20) ja vabale eneseteostusele (Eesti Põhiseadus §19). Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud ei ole kehavigastuse või psüühikahäire tekkimine. Seepärast olen ma arvamusel, et vägistamine on praeguses infotehnoloogilises ajastuses kõige rängem ja hullem isiksusevastane kuritegu, mis üldse olla saab. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. USA andmetel moodustavad naiste poolt toime pandud vägistamised kuni 5%, meeste poolt toimepandud vägistamised moodustavad keskmiselt 98%. Kahjuks ei ole Eestis selle kohast uurimust veel tehtud. Selle uuritava ala lünklikus ei olene mitte ainult ebapädevates riigitöötajatest ja töötajaskonna puudulikkuses ning kvalifikatsiooni puudumisest, vaid asi
kasutada mõistlikult, teised aga kuritarvitavad, et läbi suruda oma mõttemaailmas omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget 2 tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja
mõjutatavad, mistõttu kui neid ähvardatud on, ei julge nad ka juhtunust kellelegi midagi rääkida. Kuid on ka lapsi, kes ei saa end kaitsta, ei oska veel suhelda need on imikud. Kahjuks leidub inimesi, kes suudavad nii õrnale olevusele nagu beebi, haiget teha. On lapsi, kes on pisikesena läbi elanud raske füüsilise kohtlemise, mille tagajärgedele hooldaja esialgu ei mõtle. Lapse raputamisega tema vaigistamine, võib tuua raskeid tagajärgi. Neist kõige hullem on surm. Seega, ükskõik kui väsitav, fustreeriv ja närvi ajav lapse nutt ka ei oleks, tuleks teda rahustada, välja uurida nutu allikas ja aidata lapsel probleemist üle saada, mitte mingil juhul ei tohiks füüsilist vägivalda mitte ühegi lapse peal kasutada. Isegi laks tagumikule või tutistamine ei ole põhjendatud mitte mingil juhul, lapsega tuleb rääkida, karistuseks pigem tema hobisid või meelehead tekitavaid tegevusi piirata, selgitada mille eest teda karistatakse
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite (mobiiltelefon, interneti jututoad, MSN, erinevad suhtlusportaalid, kaamerad jne) kasutamine. Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................
11. See, kuidas Te toimite omaenese elus ning kuidas korraldate oma ühist pere-elu, annab indigolapsele tunnistust selle kohta, kas Te teda armastate või mitte 12. Lävimine indigolapsega on üheaegselt töö ja privileeg. 13. Ärge petke oma indigosid nad tabavad Teid sellelt kohe. Ärge parem üldse üritagegi. 14. Kui Teid lapsevanemat vaevavad kahtlused, küsige nõu mitte ainult lastelt eneselt vaid ka teistelt indigolaste vanematelt ning võrrelda kogemusi omavahel. 15. Leidke aega jälgida indigolaste omavahelist suhtlemist sellest on väga palju õppida.. (Virtue.D. 1999:61-64) 2.3 Tüdimus, siirus ja indigolapse distsiplineerimine. Indigod on avatud ja ausad ning väga otsekohesed, mis meid vanemat generatsiooni ehmatab. Kuid see pole indigode nõrkus ega haavatavus. See on hoopis nende tugevaim külg
või aastaarvud kuidagi meelde ei tahtnud jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10 – 11 tunnini (Elenurm jt 1997: 41). Koolistressi põhjusteks on: alaväärsuse ja kibestumise tunne, koolivägivald, ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate surve, õpetajate elupinged kooliruumides, halvad suhted klassikaaslastega. 9 Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil, lapsed ärrituvad, on kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, tekib koolihirm,
4.Sina pead austama oma isa ja ema. Algne mõte. Üleüldise lugupidamise kõrval peeti silmas täiskasvanud laste kohustusi oma vanemate vastu. Kui vanemad sattusid raskustesse, näiteks jäid vanaks ja haigeks, pidid lapsed neid toetama ja ka ülal pidama. Eeldati ka, et väikesed lapsed peavad olema sõnakuulelikud oma vanematele. Väga rängaks eksimuseks peeti seda kui lapsed oma vanemad ära põlgasid, neid unustusse jätsid või veelgi hullem kui keegi oma vanemaid sajatas. Kristlik täiendus. Jeesus ja esimeste põlvkonna kristlased pöörasid palju tähelepanu lesknaistele, kellel meest enam toeks ei olnud. Just nemad vajasid eriti tuge. Tänapäev. Vanemate austamine ei võrdu kõiges sõnakuulmisega, allumisega. Lapsel võib olla oma seisukoht ent seda tuleb teha vanematele teatavaks nõnda, et ei kaoks austus oma vanemate vastu. Vältida inetuste ütlemisi : "mutt", "känd" jne.
Kui sa hakkaksid seda planku värvima ja midagi läheks viltu ...» «Oh, lollus; olen hästi ettevaatlik. Las ma nüüd proovin. Kuule, ma annan sulle oma õuna südame.» «Noh, hea küll. Ei, Ben, see ei lähe siiski. Kardan...-» «Annan sulle terve õuna!» Tom loovutas pintsli tõrksa ilme, kuid rõõmsa südamega. Ja sel ajal kui äsjane aurik «Suur Missouri» töötas ja päikese käes higistas, istus tagasitõmbunud kunstnik sealsamas kõrval varjus tünni otsas, kõlgutas jalgu, mugis õuna ja sepitses plaani teiste lihtsameelsete püüdmiseks. Neist polnud puudust -- iga natukese aja pärast juhtus poisse mööda minema; nad tulid pilkama, kuid jäid värvima. Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii edasi, tund tunni järel
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
· · Elu on joonistamine ilma kustukummita. · Naeratus annab tagasi sulle selle, mille pisarad sult võtsid. · Naer läbi pisarate on õpitud oskus · Vahel naeratad ka siis, kui süda tahab nutta. · Sometimes I wish I was a little kid again.. Skinned knees are easier to fix than broken hearts! · Everyone thinks I like to sleep. It's not that I like to sleep, it's that I don't like to get up! There's a difference. · Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. · Sa küsisid minult, et mida ma sinus leian. Et sa ei ole ju super välimusega ja parima iseloomuga. Ma vastasin, et mulle ei olegi vaja super välimusega superstaari kes suudaks kõike täita ja ma ei leiagi sinus enam midagi, vaid juba leidsin! Ma leidsin sinu kõrvalt ÕNNE ja ARMASTUSE. · Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem!
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Muutused uusajal Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d(sks Kinder-Kirche-Küche – lapsed-kirik-köök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit. Uusaeg (XVI–XVIII sajand kui inimliku pesematuse perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid- kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja
Muutused uusajal Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K'd(sks KinderKircheKüche lapsed kirikköök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit. Uusaeg (XVIXVIII sajand kui inimliku pesematuse perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsidkasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Inimene õpib kaks aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima . Aju on elund, millega me mõtleme, et me mõtleme. Kui tahad et raha tuleks uksest sisse, pead seda ennem aknast välja viskama. Aeg on raha. Igavik on aja saladus. Kes muutub koos ajaga see ei jää ka ajale jalgu. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale... Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! Kui te suudate pead mitte kaotada, kui kõik teie ümber kaotavad pea, siis te pole asjast aru saanu. Kui te tõesti tahate kaalus maha võtta, siis on ainult kolm asja, millest te loobuma peate:
.. Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS:
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
