Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub
Robotkäigukastide puhul võib tugeval kiirendusel siduri kasutamine käigu vahetamise hetkel üldse ära jääda, sest auto oskab vähendada mootori kiirust vastavaks järgmise käigu pöörlemise kiirusele. On olemas ka kahe siduriga robotkäigukastid, kus paaritutele ning paariskäikudele on eraldi sidur. Seega on järgmine käik juba alati valmis ning käiguvahetus toimub kiiremini, kui Vormel 1 autol. Näiteks kulub kahe siduriga DSG käigukastil ainult 8 millisekundit käigu vahetamiseks, superautol Ferrari Enzo aga tavalise manuaalkastiga 150 millisekundit. Samuti on käiguvahetused sujuvamad, kui ühe siduriga robotkäigukastidel. Tuntuim robotkäigukast on Volkswageni DSG (Direct-Shift Gearbox). Algselt lõi käigukasti BorgWarner, kuid VW ostis käigukasti tootmisõigused endale. Kasutatakse seda nii pisikeses Volkswagen Polos kui ka maailma kiireimas autos Bugatti Veyron. DSG esimene version pakkus endas 6 käiku ning kaht sidurit
Prootonite arv: 108 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: - Kristalli struktuur: - Aatommass: [265] Sulamistemperatuur: - Keemistemperatuur: - Tihedus: - Värvus: - Agregaatolek toatemperatuuril: tahke (?) Kõvadus Mohsi järgi: - Isotoobid: Nukliid Levimus Mass Poolestusa (%) eg Hs 265 0 265,13 2 millisekundit Hassium on keemiline element järjekorranumbriga 108. Tähiseks on Hs Tuntud isotoopidest on stabiilseim isotoop massiarvuga 277, mille poolestusaeg on 12 minutit. Hassium kuulub perioodilisussüsteemis aktinoididele järgnevate uranoidide hulka. Hassiumi nimi on pandud Saksamaa liidumaa Hesseni järgi, kus asub Darmstadti linn, kus hassiumi esmakordselt sünteesiti. Tänan Tähelepanu eest!!
sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on ühendatud emaplaadi kiibistikuga, mis on ühendusteeks erinevate arvutiosade vahel. Sisemälu maht - põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB-st kuni sadade MB-deni. Välismälu kiirus ja maht - peamisteks välismäludeks on kõvaketasmälud, mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. 3. Mälumahu mõõtmine 1 B (bait) = 8 bitti 1 KB (kilobait) = 1024 B (baiti) 1 MB (megabait) = 1024 KB 1 GB (gigabait) = 1024 MB 1 TB (terabait) = 1024 GB 1 tähemärk = 1 B 1 lehekülg teksti hõivab mälus alates ligikaudu 25 kB 1 minut muusikat võrdub ligikaudu 1 MB Kasutatud allikad http://www.vanalinna.edu.ee/arvuti/minu_sober_arvuti_I.pd f http://puhang.tpt.edu.ee/materjalid/Riistvara_vene/Arvutite
peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptilise tasandi suhtes stabiilselt 23- kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0.07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav.
vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 6. Üks henri (1H) võrdub sellise juhi induktiivsusega, milles voolutugevuse muutus üks amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 1H= = = Defineeritakse valemist L= 7. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. f- sagedus (Euroopa riikides määratud 50 hertsi) ; T-periood (20 millisekundit); U- pinge (220V). Reeglina muutub ka voolusuund. Vahelduvvoolu tekkeks on vaja vahelduvvoolu generaatorit ning graafikuks on siinusfunktsiooni graafik. Nt. T= (voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 0,02 s ehk 20ms järel) 8. 9. Elektromagneetiline võnkumine on laengu, voolutugevuse ja pinge perioodiline muutumine. Kui elektriväli ja magnetväli samaaegselt perioodiliselt muutuvad nimetatakse seda elektromagnetvõnkumiseks ning seda tekitab võnkering. 10
internetti WiFi kasutajamugavus • WiFi kiirus (üles- ja allalaadimiskiirus) • WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada • Kui tugev on ruuteri signaal kaugemal ruuterist WiFi turvalisus • Kui turvaline on wifi kasutajale • Mida on tehtud, et oleks turvaline kasutada • Kas on olemas paroolid ja kui kättesaadavad need on kasutajale Uuritavad avalikud WiFi võrgud • Tartu Kaubamaja: Dedi WiFi Digimaailm WiFi • Tasku Tasku/ Dorpat WiFi • Lõunakeskus
sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. 6. Henri definitsioon. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega üks amper ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. Defineeritakse valemist: 7. Mis tead vahelduvvoolust? (def) Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f (Euroopa riikides 50 hertsi), pinge 220V ja perioodiks T(20 millisekundit). Reeglina muutub ka seejuures voolu suund. Vahelduvvooluks on vaja vahelduvvoolu generaatorit. T = = = 0,02 s = 20ms st, et voolutugevus mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant 8. Joonista skeem, kus on näha kõik vahelduvvooluahelas olevad takistused. induktiivne, mahtuvuslik ja aktiivne takistus Z= 9. Mis on elektromagneetiline võnkumine? *Laengu voolutugevuse ja pinge (peaaegu) perioodilised muutused.
jnud igaveseks minevikku ja seal ka sna ruttu surma ilmselt saanud. Minu ainukene variant oli mrkamatult inimeste kogu esiritta hiilida ja seejrel spurtida otse masinasse. Nii ma tegini, jooksin, hppasin ajamasinasse sisse, lootes, et keegi minu enda aega tagasi minekut segama ei tule. ks mees hakkas vikatiga jrsku jooksma masina poole karjudes, et seal sees olevat nid. htkki kadus mul pilt silme eest ning ma olin samas kummalises olekus tagasi, nagu eelnevalt siia tulles. Paar millisekundit ja ma oleks jnud igaveseks minevikku, kuid ma psesin. Koju tagasi judes jutustasin kigile seal juhtunust ja olin leldse nnelik sellise erakordse kogemuse le ja samuti ka selle le, et ma elusalt ja tervelt tagasi oma pere juurde judsin. Ma poleks kunagi arvanud, et selline asi nagu ajamasin ldse leiutatakse. See vikene klaskik minevikku lks mulle kll kalliks maksa, aga oli vrt igat viimseti senti.
Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111) ning siis lõppu paarsusbitt, mille väärtus hetkel 0 kuna ühtesid on arvus paarisarv. Ning siis ülejäänud on stop-bitid. Vastab täiesti tabelile... andmeedastuskiiruseks on 300 bitti sekundis, ühe biti pikkus on ligikaudu 3 millisekundit. w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku- ühendamisele sobitada andmeülekande parameetrid saatjas-vastuvõtjas
kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga. Need loomad tekitavad ise kõrgeid helisid ja siis registreerivad saakloomadelt põrkunud kaja. Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini. See on küll noore inimese kuulmisskaala, 20 kilohertsi kõrguseid helisid kuulevad tegelikult vähesed inimesed. Vananedes ülemine kuulmispiir alaneb. Vanemad inimesed ei kuule enam isegi rohutirtsude sirinat, mis on enamasti 8-10 kilohertsi piires. Kuna inimene kasutab kõrgemaid helisid ruumilise asukoha kindlakstegemiseks, siis vanematel inimestel
Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks. Kvaliteet Kvaliteet on täpsus aistimisel. Kvaliteet näitab, kui täpselt oleme võimelised erinevate meelte kaudu aistinguid vastu võtma. Aeg Aistingud tekkivad suhteliselt kiiresti. Näiteks võtab puuteaistingu teke aega umbes 130 millisekundit. Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis. Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes tuulutamata ruumi võib sealne lõhn tunduda väljakannatamatu, aga mõne aja möödudes, ei pane me seda enam tähele. Samamoodi toimub adaptatsioon kõikides meeltes
kujunemisega. Mõistagi sõltub emotsionaalne ärritus ka -ärritajate tähendusest ja inimese üldseisundist. Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Aistingu eeldused on sel ajal reaalselt olemas , kuid tedvustamatta, see sõltub nüüd aistingu varjatud perioodist, erinevatel aistinguliikidel on see erinev NÄITEKS: Puudutuse puhul on see keskmiselt 130 millisekundit ja valu puhul 370 millisekundit, kuid ka see näitaja on igal inimesel erinev. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm- see tähendab,et ärritajatel peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused.-alles siis muutub ärrituse energia teadvusefaktiks. Näiteks: Nägemisaistingu adekvaatsete ärritajaks on elektromagnetilised lained 380-770
korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 5. VAHELDUVVO OL JA S ELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit. Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral võnkumine. Voolutugevuse hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= Im cos t või i= Im sin t. Voolutugevuse suurimat võimalikku väärtust Im nimetatakse amplituudväärtuseks. Faas t näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.
Mehhanism peade liigutamiseks (akuraator) Akuraatorit kasutatakse peade liigutamiseks edasi-tagasi üle kettaste pinna. Esimeste kettaseadmete juures kasutati peade positsioneerimiseks samm-mootor (Stepper Motor) süsteemi. Tänapäeval kasutatakse veel seda süsteemi disketiseadmete juures, kuid see ei ole enam sobiv kasutamiseks tänapäeva kõvakettaplaatide andmetiheduse juures. Samm-mootor tüüpi kõvaketaste päringukiirus (access speed) on vahemikus 30-70 ms (millisekundit). Kaua aega on kasutatud akuraatori juhtimiseks Voice Coil süsteemi. Pool, mis on paigaldatud pea sisse, liigub püsimagneti poole või sellest eemale, vastavalt voolu suunast, mis poolist läbi lastakse. Voice Coil süsteemi puhul on tegu analoogsüsteemiga, kus pooli liikumise vahemaad kontrollitakse kindla voolu hulga läbilaskmisega poolist. Pooli tegelik asukoht määratakse kindlaks juht servo informatsiooni järgi, mis on tehase poolt kettale kirjutatud.
ajahetkel. Teiselt poolt, Kuu täpne asend võimaldab usaldatavalt aega määrata, sest Kuu liikumine ei aeglustu. Kuu asendi põhjal arvestatavat aega nimetatakse efemeriidiajaks. See kulgeb üsna ühtlaselt. 20. sajandi jooksul kogunenud erinevus keskmise päikeseaja ja efemeriidiaja vahel on üle poole minuti. Kõige täpsema ajastandardi annavad aatomite ja molekulide võnkesagedused. Aatomkellad, milles kasutatakse masereid ja lasereid, eksivad ainult umbes 3 millisekundit 1000 aasta kohta. Aja mõõtmine on tehniliselt väga komplitseeritud ülesanne. kasutadud kirjandus. 1........... http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/2maaime/kellad2.htm. 2................................................. http://et.wikipedia.org/wiki/Päikesekell. 3................................... http://villub.wordpress.com/2009/01/04/kellad/. 4................................................ http://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_kell. 5.
2007) Mälu liikide võrdlus tabeli kujul ( tabelis 1. ) Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pikaajaline mälu funktsioon materjali aktiivsenamaterjali säilitaminematerjali pikaajaline hoidmine analüüsimiseks säilitamine maht 12- 16 ühikut 7 ± 2 ühikut tõenäoliselt piiramatu kestvus 250 millisekundit 20-30 sekundit aastakümneid Tabel 1. (Kiis 2013 ) Teiseks võimalikuks liigituseks tuleks osata vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. ( Tulving 2002 : 36 ) Protseduuriline mälu nõuab kestvat harjutamist. See puudutab rohkem tegu, kui mõtet. Kestva harjutamise tulemusuna saate vastava teo ( nt. pluusi nööpide kinni panek, kirjutamine jne
selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. Antud mälu omakorda koosneb erinevatest alamsüsteemidest vastavalt erinevatele sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega (eek-malu.weebly.com 2015). 3.1. Ikooniline mälu Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks on inimesel vaja nii lühikese kestvusega mälu. Arvatakse, et seda läheb vaja ühtlase nägemise tagamiseks, sest ümbritsevat keskkonda vaadates liigutab inimene silma aktiivselt ja ikoonilise mäluta tajuksime maailma katkendlikult, mitte ühtse järjepideva tervikuna (eek-malu.weebly.com 2015). 3.2. Kajamälu Nii nagu eelmise mälu puhul, jääb ka sellesse mällu rohkem informatsiooni kui inimene suudab alguses meenutada
lihaskontraktsiooni, tekivad eneses olevates rütmurrakkudes e. Ca-ioonide sissevoolu tagajärjel tekivad rütmurpotentsiaalid, mis depolariseerivad membraani kriitilise depolarisatsiooniläveni → tekib aktsioonipotentsiaal → kutsub esile lihaskonraktsiooni. f. Aktsioonipotentsiaalid levivad kiirusega 5-10 cm/s Silelihasekontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonipotentsiaal kestab mitusada millisekundit. Pikk tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Plastilisus (avaldub selles, et lihase erinevate pikkuste juures püsib lihaspinge määrkimisväärsete muutuseta). Vöötlihas – lihasrakk on mitme tuumadega, lihasraku ümbritsev membraan ehk sarkolemm. Tsütoplasmas ehk sarkoplasmas on: mitokondrid, glükogeenigraanulid, müofibrillid, müofibrillid (sisaldavad müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke: troponiini,
juhtimisvõime Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakul on närviraku keha. Üks pikk jätke e. neuriit ja mitu lühikest jätket e. dendriti. Ülesandeks ärrituse vastuvõtmine, erutuse teke närviimpulssina. Närviimpulsi tekkel muutub rakumembraanil polarisatsioon selle tagajärjel tekkib elektrokeemiline ahelreaktsioon. Signaali tugevus sõltub kahest asjast: 1) Närviimpulsside hulgast ja neuronite arvust. Peale närviimpulssi tekket ei suuda neuron 2 millisekundit uut impulssit tekitada(ta puhkab). 2) Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni lühikeste jätketega, mis tõttu on võimalik erutuse ülekanne. Närvirakke juurde ei teki. Küpsel rakul puudub pooldumis võime. Kude: Sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Koed moodustavad elundeid. Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab talle omast ülesannet.
adaptatsiooni ebameeldiva maitse, lõhna jms mulje nõrgeneb ajas. Taju on objektiivse (välise) maailma subjektiivne, psüühiline kujund. Tajumine on meeleorganite kaudu saadud stiimulite (aistingute) valik, interpreteerimine, analüüs ja lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) tervikliku taju tekkeks (taju mikrogenees) kulub tavatingimustes 50 kuni 100 millisekundit Mälu on elusorganismi võime säilitada ja kasutada teadmisi, oskusi, vilumusi. Mälu on ühine nimetus tervele reale organismi võimetele. Saab eristada: · Protseduurilist mälu toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne). · Semantiline mälu teadvustatud teadmine maailma kohta · Episoodiline mälu teadvustatud teadmine sündmustest, milles oleme ise
alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 11.Vahelduvvool ja selle kirjeldamine Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit. Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral võnkumine. Voolutugevuse hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= Im cos t või i= Im sin t. Voolutugevuse suurimat võimalikku väärtust Im nimetatakse amplituudväärtuseks. Faas t näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. Uurida saab elektronostsillograafiga seade kiirete elektriliste
Tavalises personaalarvutis on järgmiseks mälutasemeks põhimälu, mis reeglina on teostatud dünaamilistel RAM- idel, mille pöördusaeg on 3-5 korda suurem registermälude omast. Selle põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB- st kuni sadade MB-deni, tüüpiline pöördusaeg on 50 nanosekundit ja alla selle. Järgmiseks mälutasemeks on välismälud liikuval andmekandjal. Peamisteks sellisteks välismäludeks on kõvaketasmälud (hard disk), mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. Kõvaketastel olevate andmete reserveerimiseks (varundamiseks) kasutatakse veelgi suuremaid, kuid aeglasemaid välismälusid (tavaliselt digitaalsed magnetlintkassetid), väiksemate andmehulkade säilitamiseks ja transportimiseks aga diskettmälu (floppi-disk). Kõigi nende erineva suuruse ja töökiirusega mäluseadmete koostöö parandamiseks on välja arendatud mäluarhitektuur, mille aluseks on cache, eesti keeles peitmälu ehk vahemälu
2) süva – abstraktne tunnetuselementide representatsioon kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend kirjapandud kõne (kirjalik tekst) sõna täies mahus mõistmiseks kulub 300-500 millisekundit 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1 Vajadused ja motivatsioon VAJADUS: vajadus – mingi elu-, tegevuse või arengutingimuste puudumise tunnetamine vajaduste liigid: 1) orgaanilised – elutegevuse esmatingimuste täidetud olemise nõudmine 2) funktsiooni – ja füüsilise aktiivsuse vajadused – tarbed meelelise tunnetuse ja füüsilise aktiivsuse järele
9. //millisekundite arv 1.01.1970 kuni selle aasta (2009) lõpuni avaldub... 10. var millisek1 = aastavahetus.getTime(); 11. //... ja millisekundid selle tänasest (12.05.2009) aasta lõpuni 12. var millisek2 = tana.getTime(); 13. //leian vahe 14. var vahe = millisek1 - millisek2; 15. //aasta lõpuni jääv päevade arv; päevas on 86400000 millisekundit 16. var aeg = vahe/86400000; 17. //väljastan tulemuse, ja ümardan kaks komakohta 18. document.write(Math.round(aeg*100)/100); 19. 20.
