Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milliseid makse me maksame?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tulumaks, otsest, maksumaksja, tulult, sotsiaalmaks, maksame, riigilõiv, teenustasu, maamaks, üksikisik, sissetulekust, aktsiisimaks, erimaks, välismõjud, bensiinil, tollimaks, kogub, kaubalt, sihtotstarbeline, tuludeklaratsioonMaksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele
Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks).
ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Maksusüsteem moodustavad kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksudeks kogutakse kõikidel proportsionaalne osa tulust. Progresseeruv maksusüsteem koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav protsent sissetulekust. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks maksumaksja maksab riigile oma tulult. 1) Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse. 2) Füüsilise isiku tulumaks peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. 3) Ettevõtte tulumaks maksustatakse aktsionäride väljamakstud kasum. Kaudne maks moodustavad 40 % riigieelarve tulust. 1) Käibemaks 18 % kauba või teenuse hinnast. 2) Aktsiisimaks kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 3) Hasartmängumaks maksavad kasiinode omanikud
2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2.5 % ) 4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% ) 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol, kütus, elekter, pakend ) 8)Raskeveokimaks. Kohalikud maksud: 1)Müügimaks 2)Paadimaks 3)Reklaamimaks 4)Teede-ja tänavate sulgemise maks 5)Mootorsõidukimaks 6)Loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)Parkimistasu
korrakaitse. 18) Eelarve- Eelarve on rahaline plaan ehk eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. 19) Lisaeelarve- Kui on eelarve ülejääk, siis tehakse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti kulud ja tulud. 20) Proportsionaalne maksumäär- Proportsionaalne maksumäär on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. 21) Astmeline tulumaks- Astmeline tulumaks on maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. 22) Tulumaks- Tulumaks on füüsikaliste isikute sissetulekult võetav maks. Võib olla nii riiklik, kui kohalik maks. Protsent on 21%. 23) Käibemaks- Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Prontsent on 18%. 24) Riigilõiv- Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. ( nt. passi saamise puhul, autole uus number) 25) Maamaks-
Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse Käibemaks maks, mida makstakse ostu müügi tehingutelt Otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult Maamaks seda tasub iga kinnistu omanik olenevalt oma krundi suurusest ja asukohast Aktsiisimaks erimaks, mida kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud Tollimaks seda kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt Sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mida tohib kasutada ainult määratud otstarbeks
kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D). Tulumaks on kirjeldatud maks inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks on maks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt. Riiklikud fondid: · Sotsiaalkindlustusfond pensionid, abirahad. (20%) · Ravikindlustusfond haigused (13%) · Liikluskindlustusfond · Pensionikindlustusfond 4.5 Milliseid makse me maksame Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitemesuguste kodanikutehingute eest (pass, juhiload). Maksukoormus kõikide maksude kogusumma võetuna protsentuaalselt
Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem(suurem %)makse,proportsionaalne-mille järgi kõik tulud,nii suured ja väikesed,maksustatakse võrdsel,ühesuguse maksumääraga Tulumaks-füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks Käibemaks-toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks. Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike-ja registritoimingute eest Otsene maks-mida maksumaksja maksab riigile oma tulult.on tulumaks ning maamaks Maamaks-riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Füüsilise isku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele
1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid
suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada? müügimaks,paadimaks,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,parkimistasu 14.Milline on miinimumpalk ja tulumaksuvaba miinimum Eestis 2011. aastal? m.p - 278,02 eurot kuus t.m.v.m - 144 e. kuus 15.Millised on Eestis otsesed ja millised kaudsed riiklikud maksud? Loetle neid. otsesed-see mida maksumaksja maksab riigile oma tulult : tulumaks, maamaks kaudsed- käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, sotsiaalmaks, 16.Mida tähendab see, et üks või teine maks on sihtotstarbeline? seda et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks 17.Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni? üks kord aastas (veeb-märts) Saab tulumaksu soodustust, näeb kas inimesed on õigustatud, maksustatud 18.Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust?
2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel
Käibemaks- seda makstakse ostu-müügi tehingutelt. Maamaks- seda tasub iga kinnistu omanik. Riigilõiv- maks mida tuleb maksta kodanikutehingute eest, nagu passi id-kaardi taotlemine. Aktsiisimaks- erimaks, mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, mis ohustavad väliskeskonda. nagu alko, tubakas, bensiin. Olulisemad EV kehtivad maksud, tuleb osata arvutada! No arvutad mingeid värke, mida õpsiga tegime tahlvil, et vabaraha on 144euri, ja 21prossa on tulumaks, sealt korrutad midagi oma palgaga, ja saad järelejäänud palga, et netopalga, ja ennem seda oli brutopalk või bruutopalk. LIHTNE. Tuludeklaratsioon. On inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Sotsiaalsed toetused ! Seda antakse puudust kannatavale või sotsiaalsesse raskustesse riskiolukorda sattunud inimesele, olenemata tema sissetulekutest. Sotsiaalhoolekanne. Kõik meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust....
lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud :
Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus. Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused. Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
MAKSUMÄÄR protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar (pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). 21 % tulust. 2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks.
vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kui maksumaksjad ei täidaks oma kohustusi, siis muutuksid paljud hüved (nt. koolid, lasteaiad, ülikoolid, haiglad, tervisekindlustus, julgeolek jne) inimestele kättesaamatuks. Käesolev töö annab ülevaate Eesti maksusüsteemidest, erinevatest maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest. 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks,
Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. Maksude arvestus * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt. (Majandustehingud kajastatakse sellel hetkel, kui tehing toimub, sõltumata raha
Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarvedefitsiiti kasutatakse, kui tulud on väiksemad kui kulud. Puudujääk kaetakse laenude või reservide arvelt. Või negatiivse lisaeelarvega. Kui tekib raha ülejääk tehakse positiivne lisaeelarve. Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinna osa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis 18%) Maksusüsteem maksustamise põhimõtted
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks.
leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka. (Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.). Tööpuuduse tõttu kasvavad ka riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui need inimesed töötaksid. Riigil jääb saamata ka nende tulu-ja sotsiaalmaks, kuna töötu ei teeni palka ja ei maksa makse. Ja kuan töötute sissetulek on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Tööpuuduse vähendamine on igati riigi huvides. TÖÖTUTOETUS Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Abiraha on tavaliselt kõigi jaoks ühesugune. Töötutoetuse 31kordne päevamäär 2012. aastal on 65,41 eurot (töötutoetuse päevamäär 2012
EESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest..................................
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel
vastutuse. Maksudeklaratsioonid Maksuhaldur kehtestab vastavalt seadustele maksude laekumisega seotud protseduurid ning dokumentatsiooni ja nende esitamise korra: kas elektrooniliselt või paberkandjal. Enim levinud maksudeklaratsioonid on: ·Käibedeklaratsioon ·Sotsiaalmaksu deklaratsioon ·Tulumaksu deklaratsioon ·Töötuskindlustuse deklaratsioon ·Kohustusliku kogumispensioni deklaratsioonjt. Maksud Tulumaks- residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2013. aastal 1728 eurot (144 eurot kuus) ning maksumäär 21% Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse
2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist
Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. * maksuseaduste käsitlemisel on oluline lähtuda alati konkreetsest käsitletavast maksuseadusest, tema loogikast ja terminoloogiast. * maksud peaks kohtlema kõiki võrdsetes tingimustes olevaid maksukohustuslasi ühtmoodi
(Skovgaard, 2011). Meelelahutust maksustatakse saadud piletitulu pealt, seda näiteks osade spordialade puhul, ent mitte kõigi. Veel maksustatakse näiteks ka hasartmänge ja kasiinost võidetud raha. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). KOHALIKUD MAKSUD Kohalikest maksudest on kõige tähtsamal kohal otsesed maksud, ühtlasi on tegemist ka vanimate maksudega Prantsusmaa maksusüsteemis. Kohalikud maksud on kehtestatud riigi poolt kohalikele omavalitsustele. Neli peamist otsest maksu on: maamaks väljaarendatud maale, maamaks väljaarendamata maale, elukohamaks ning ettevõtlusmaks. Kohalikud maksumäärad on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt. Samas need määrad ei tohi ületada teatud piiri, mis on paika pandud keskvalitsuse poolt. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). Ettevõtlusmaks Ettevõtlusmaks on kohalik maks ja selle suurus määratakse igal aastal kohalike omavalitsusorganite poolt. Ettevõtlusmaksu arvutatakse lähtuvalt nii firma kinnisvara ja
Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus
Siis, kui kulud ja tulud on võrdsed. See on vajalik, et eelarvedefitsiidi korral riik laenu võtma ei peaks ning laenu tagasimaksmisesuutmatusest maksud kõrgeks ei läheks. Samas ka eelarve ülejäägi tõttu need kannatada ei saaks, kellel seda raha vaja oleks. 6. Mis on eelarvedefitsiit? Miks see tekib? Eelarvedefitsiit on olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised. See tekib siis, kui kulud on liiga suured, või kui riigi tuludesse ei laeku raha. Näiteks kui maksumaksja jääb töötuks, siis ei saa ta ka makse maksa ja nii jääb tema arvelt maksuraha laekumata. 7. Miks ja millal võib kujuneda eelarve ülejääk? Kuidas selline olukord lahendatakse? Kui kulud vähenevad, või tulud suurenevad, näiteks siis, kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, laekub rohkem ka maksuraha. Taoline olukord lahendatakse enamasti lisaeelarvega, mis on täpselt samasugune, nagu riigieelarvegi. Seal näidatakse samuti tulud ja kulud. 9
Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, Kui tulumaksu määr langeb, kust tuleb raha riigieelarvesse?........................................ ............................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... .......................
annaabi.ee 
