Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milline suhtleja ma olen?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, jututeema, edastada, milleta, suhtleme, sõnaliselt, minule, küsib, vastan, ajataju, edastamine, infost, seltsiv, sujuvalt, liidriks, abistajaminu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele. Endast mulle rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis vastan. Vahel võib rääkida väga kaua ning kaotad ajatajumuse teises olukorras aga tekkib pinge ning soov kommunikatsioonis kaob. Minuga võib rääkida peaaegu kõigest. Kuid teemad, mis mind tõesti huvitaksid ja tõmbaksid kaasa, ei pruugi olla alati just sellised, mis laiemale massile peale läheksid. Mul on kindlad teemad, mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani. Suhtlemine on elu
kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt.
sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel. Näiteks ärevas olukorras võivad sõnad segi minna. Vältida tuleks ühel ajal rääkimist, tuleks võtta rääkija ja kuulaja positsioon vaheldumisi. Hea on suhelda dialoogilisuse põhimõttel. See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel. Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on
Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked e
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
........................................................................................4 2. Mina kui teiste mõjutaja................................................................................................5 3. Mina kui inimeste tundja...............................................................................................6 2 Sissejuhatus Hea suhtlusoskus on väga vajalik, kuna see aitab elus palju korda saata. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. 3 1. Mina kui info edastaja Enda kohta saan öelda, et ma olen hea info edastaja. Kui on vaja kellegile midagi
Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all
Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises Öeldakse, et suhtlemine on inimeseks olemise alus. See, kuidas me teiste inimestega ümber käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on
sest ka teised peavad minu antud infot niiöelda seedima ehk läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha. Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned inimesed arvavad, et kui nad ei saa mingist infost täpselt aru, siis ei peeta neid teistega võrreldes arengutasemelt samaväärseks. Minule on see täielikult vastumeelne, kuna iga inimese arusaadavuse ja huvide tase on erinev. Huvi pakkuvatest teemadest teatakse tunduvalt rohkem ja see määrab ka iga isiku täpse info edasikandmise. Mõni huvitub spordist, teine jällegi muusikast ja kolmas võib- olla poliitikast. Nii on ka nende isikute huvid erinevad. Endale huvipakkuvate asjadega tegeletakse rohkem, nende kohta loetakse ja suheldakse sama valdkonna isikutega. Info edastamise mõte ongi
tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. Üliharva, aga on juhtunud. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Tihtipeale olen uute inimestega suheldes kinnine ja tagasihoidlik. Mõndade inimestega suheldes jääbki see tagasihoidlikkus kumama, kuid mõndade inimestega koosolles kaob see aja möödudes. Inimestega suheldes püüan alati olla positiivne. Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde.
Igapäevaselt suheldes olen sõbralik ja seltsiv. Leian, et käitun teiste inimestega tolerantselt. Kuigi peamiselt kasutan põhimõtet, et suhtun teistesse inimestesse nii nagu suhtutakse minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda. Loomulikult oleks tark üritada selgeks saada miks inimene minuga üht-või teistmoodi käitub, kuid tihtipeale on lahendust raske leida. Igapäevane suhtlemine sõltub ka sellest, millises tujus ma parasjagu olen, kuid leian et suudan teiste inimestega normaalselt ja sallivalt suhelda. Minu tugevad küljed suhtlejana on see, et suudan olla abivalmis, hooliv. Pean lugu tähtsatest inimestest enda elus ning seetõttu austan ja olen salliv nende suhtes. Kui mõnel minu lähedatest inimestest on mure, võib ta vajab abi, siis annan omaltpoolt kogu panuse probleemi lahendamiseks.
Igapäevaselt suheldes olen sõbralik ja seltsiv. Leian, et käitun teiste inimestega tolerantselt. Kuigi peamiselt kasutan põhimõtet, et suhtun teistesse inimestesse nii nagu suhtutakse minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda. Loomulikult oleks tark üritada selgeks saada miks inimene minuga üht-või teistmoodi käitub, kuid tihtipeale on lahendust raske leida. Igapäevane suhtlemine sõltub ka sellest, millises tujus ma parasjagu olen, kuid leian et suudan teiste inimestega normaalselt ja sallivalt suhelda. Minu tugevad küljed suhtlejana on see, et suudan olla usaldusväärne, abivalmis, hooliv. Pean lugu tähtsatest inimestest enda elus ning seetõttu austan ja olen salliv nende suhtes. Kui mõnel minu lähedatest inimestest on mure, võib ta vajab abi, siis annan omaltpoolt kogu panuse probleemi lahendamiseks.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks,
Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast minatasandit ja ka tähelepanna ümbritsevate minatasandit. Klienditeenindus. Kontakt kliendiga on omaette asi
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu
lahendamiseks juhtnööre kuid ka selleks, et juhuslik lugeja mõistaks, et konflikti tekkimine ei tähenda, et sellega oleks tutvused lõppenud. Tuleb vaid probleemide lahendamiseks vestelda. 3 KONFLIKT ,,Ladinakeelne sõna communicatio tähendab suhtlust, sidet, ühendusteed. Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid. ... Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine." (Alas, R.1997:191-192) See, mida keegi tahab teisele öelda, võib suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud:
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
· helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
edukamad meeskonnad on väheliikmetega meeskonnad: liikmete arv jääb 2 kuni 25 inimese piiresse, aga ma ei usu seda sellepärast, et kõik edukamad meeskonnad on suured nagu Apple või Samsung. Aga, kui inimene tahab rajada eduka meeskonda, siis on vaja teada eduka meeskonna tunnused mis on : konkreetsed eesmärgid ja selged sihid, asjatundlikud otsused ja võime nende otsuste järgi kiiresti tegutseda, vaba suhtlemine ja kiire ning täpne teabevahetus meeskonna liikmete vahel, tugev ja tõhus juhtmine, mida iseloomustab meeskonna liikmete oskuste tasakaalustamine ja üksteise täiendamisele suunamine ning oskuste arengut soodustavata tingimuste kujundamine. Minu meeles kõige olulisem meeskonna töös on jagada rolled meeskonnas, et niimodi ei võiks olla et kõik inimesed meeskonnas on juhid, kui juht on üks ta peab ka olema hea organiserija kuna kõik meeskonnatöö ta peab organiseerima
suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. (M.McKay Ph.D, M. Davis Ph.D, P. Fanning 2010).Hea suhtlemisoskus on eluks väga vajalik, sest see suurendab enesekindlust, aitab mõista teisi inimesi, teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks ning vähendab pingeid ja hoiab ära stressi. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saame valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa. See annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. Tihti leiame end olukordades, kus tuleb end nõu ja jõuga maksma panna. Pidevalt tunneme end süüdlasena, öeldes ei kellegi teise poolt meile pealesunnitud kohustustele või satume
ESSEE "Miks ma näen ennast tulevikus tööl omavalitsuse sotsiaaltöötajana" Mõned filosoofid väidavad, et inimese missioon on kodeeritud tema lapsepõlve unistustes. Mõeldes nendega kaasa tuletasin meelde, kes ma olin lapsepõlves - milline olin, millised asjad olid olulised? Kõige rohkem mäletan, et tähtis oli õigluse eest seista ning nõrgemaid kaitsta. Mulle meeldis konfliktide reguleerimine, ühiste tegevuste korraldamine ning mängude organiseerimine. Ma tahtsin alati olla olemas nende jaoks, kes seda soovisid ja vajasid. Tihtilugu pöörduti just minu poole , kui oli tekkinud riid ning vajati lepitust või keda eirati mängus või kui tunti end kurvana. Nii palju, kui ma mäletan, olen ma alati tahtnud aidata teisi inimesi ning ma ei salli tõrjuvat käitumist inimeste suunal, kes on mingi põhjuse pärast teistsugune (välimus, probleemid perekonnas jne.). Kui ma märkasin, et noritakse ja kiusatakse, siis sekkusin ja
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa
c.) Lapsevanema tasand- kuna mul on kaks nooremat õde, siis arvan, et mingi osa minus on ka juba lapsevanema tasandist, kui on vaja neid korrale kutsuda ebasobiva käitumise või muudel põhjustel, samas ka hoopis juhendada lihtsamate või raskemate ülesannete puhul. 6. Kirjuta lahti suhtlusstiilide testi põhjal oma levinum käitumine. Testi järgi asi suurimad punktid kindel suhtlusstiil, kuid kõigil oli enam vähem 1-5 punkti vähem, oli see kõige enam minule sobiv. Kui lugeda selle kirjeldust, siis ise oleks enda kohta natuke rohkem iseloomustavaid asju passiivse, ebakindlast suhtlemisi süsteemist valinud, mis sai 1 punkti vähem kui eelmainitud. Kuid kui ma võtan omadused mõlemast, siis tuleb kokku just see, kes ma olen. Ma ei ole täielikult kindla suhtlusstiili esindaja, kuid ma ei ole ka mingi eriti nõrga iseloomuga, pigem võingi öelda, et tugevama, tean mis ma tahan, kuigi ma alati ei
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
ettepoole), silmside. Kindlasti peab heal kontaktil olema ka hea ajastus. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis.
isegi võimust ilmajäämise. Ekspertvõim omistatakse neile, kes on mingis valdkonnas pädevad. Ekspertvõim on tavaliselt piiritletud konkreetse küsimuse või valdkonnaga. Tavaliselt arvestatakse nende inimeste seisukohtadega, kes asja tunnevad. Need inimesed suudavad suunata teiste käitumist vastavalt oma pädevusele. Ekspertvõim on omistatav ja võimu omajat tajutakse omakasupüüdmatu ja objektiivsena. Informatsioonivõim rajaneb info omamisel ja oskusel seda veenvalt edastada. See tähendab, et inimene, kes palju teab, ei pruugi teiste hoiakuid ja suhtumist oluliselt mõjutada, kui ta ei oska neid teadmisi edasi anda. Sunnivõim rajaneb kahel hooval. Need on võimalus otsustada tasu ja karistuse üle. Tasu saamine ja karistuse vältimine on inimkäitumise kaks olulist motiivi. Sunnivõimule võidakse alistuda, kuuletuda, vastu hakata, aga sellega ka kaasa mängida. Viimasel juhul antakse käitumises võimule järele, sisemas aga jäädakse oma veendumuste juurde.
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst.
6 30. Suudan töötada struktureerimata/ebamäärastes situatsioonides isegi siis kui 7 kohtan vastupanu ja ilmnevad takistused. 1 Adapted from Don Harvey & Donald R. Brown, An Experiential Approach to Organization Development, 6th Edition, 2001, Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall, pp. 49-55. Käitumisprofiili analüüs A. Kommunikatsiooni oskus B. Suhete loomise oskus 1. Suhtlemine 7 2. Spontaansus 5 6. Kuulamine 7 7. Teadlikkus 6 11. Tagasisde vastuvõtmine 7 12. Konfliktidega toimetulek 7 16. Tagasisde andmine 5 17. Katsetamine 6 21. Ideede otsimine 8 22. Lähisuhted 6 26. Ideede väljapakkumine 6 27
annaabi.ee 
