Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, perikles, atika, periklese, polis, solon, aristokraatia, hääletamise, aristokraatide, riigimees, poeet, senisest, orjastamise, seisis, kõnemees, kaotatud, põliselanikud, alluma, riigiametnikud, kohtunikudKuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut? Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike
kolmekümne aastaselt täieõiguslikeks kodanikeks. Tänu sellele said nad õiguse omada maatükki ja soetada perekond. Spartiaadid tööd tegema ei pidanud, nende eest tegid tööd heloodid. Täiskasvanud spartiaadid pidid ka olema enamus enda elust väeosas ja sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant, kus
harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju Faalanks Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste pillihelide saatel vastu vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis 2m, rünnakul 1m ja kaitsel 0,5m, 8000 mehelise faalanksi laius 1km Gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks Hetäär "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega
rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid, nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid; 4. orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid
Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat
1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia)
Neile allus sõjavägi ning samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Teistes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia, sellesse kuulusid vähemalt 60- aastased isikud ja igal aastal kõigi kodanike seast valitud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna aga kõigi spartiaatide koosolek. 5.Kirjelda kreeklaste austust spordi vastu. Ilusat lihaselt keha hinnati peagu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti spordiväljakutel, mida nimetati gümnaasion. Korraldati olümpiamänge ja olümpiavõitjad ei toonud kuulsust mitte ainult endale vaid ka oma linnale, neile püstitati ausambaid ja kodulinnas ootas neid vääriline autasu. 6.Milliste eluvaldkondade jumalad olid: Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal
aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja
aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja
KLASSIKALINE KREEKA TSIVILISATSIOON Tume ajajärk (1100-800 eKr) · Kreeta-Mükeene kultuur hävis põhjalikult. Losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, välissuhtlus vähenes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Üks positiivseid avastusi oli raua kasutuselevõtt algas rauaaeg. Välja tõrjuti pronks ja vask. · Tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr) Ilmnesid taas tsivilisatsiooni tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Kujunesid linnriigid, kus võeti käsile seaduste üleskirjutamine, millega anti kindlad ja selged piirjooned õiguskorraldusele. Tekkisid tihedad välissisedemed, eriti idamaadega, ning jõudsid läbi nende uute saavutusteni. Käsitöölised omandasid tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili, loodi kreeka alfabeet, mis põhines foiniikia tähestikul (~800 eKr). Pandi kirja kangelaslood ning valmisid ,,Illias" ja ,,Odüsseia"
ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk
3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö,
kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh
*Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt. *Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid ühe või teise liikme majas. *Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. *See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules. *Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda. 1.4 Kreeka linnriigid, nende valitsemine. (102-105)
Templid linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale, aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega. Dooria sammas vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne. Suhtleliselt madal ja jässakas, ehitis on raskepärane, aga kindel. (NT Ateena Parthenon) Joonia sammas ilusam. Kõrgem ja sambad on peenemad. Seda iseloomustab allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (NT Nike tempel Ateena akropolil) Korintose sammas hiliseim. 5-4 saj eKr (hellenismiaeg). Taimeelementidega kapiteel. (NT Zeusi tempel Ateenas). Enamvähem samasugune joonia stiilile. Hellenid algselt üks Põhja-Kreeka hõim, hiljem kõik Kreeka hõimud
Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
Tülide käigus õnnestus mõnek aristrokaadil vastane alistada ja ise ainuvalitsejaks saada. Neid inimesi nimetati türannideks ja nende valitsemist türanniaks. Mõned türannid olid head valitsejad ja valitsesid edukalt polist. Kuid mõned olid väga julmad kuna kahtlustasid kõiki kuna teised aristrokaadid olid türannidele eriti vaenulikud. Türannid kartsid et neid võidakse üritada tappa. Türannide tapmisi tuli ka tõesti ette. Solon Üks tähtsaimaid linnriike Kreekas oli Ateena. Alguses oli ka ateena Aristrokaatlik. Aristrokaadid omavalitsesid linnas tihti ja seega oli teiste inimeste elu polises karm. Tänu sellele olid inimesed vihased ja hakkasid valitsejatele vastu. Ateenas olid pikka aega sisetülid kuni rahvas valis kohtunikuks Soloni. Aastal 594 eKr tegi Solon ateenas Reformid millega tühistas ta talupoegade võlad ja keelas võlgade pärast inimesi orjaks müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige
Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. See maa oli pea
VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest - suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis.
............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
· Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask. Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi,
Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast(kiri unustati, rahvaarv kahanes) võeti kasutusele raud, mis tõrjus vase ja pronksi tööriistade ja relvade põhilisest materjalist välja. Arhailine periood(8- 6 saj eKr)- Taas võeti kasutusele kiri, kujunes välja alfabeet ning eepiline Kreeka kirjandus. Kreeka eeposed: Ilias ja Odüsseia(Homeros). Ei tekkinud ühtset riiki. Polis-linnriik. Polised olid omavahel vaenus. Tähtsaimad polised: Ateena, Korintos, Teeba, Sparta. Polised olid kas demokraatlikud või aristokraatlikud. Kodanik-vaba mees. Rahvakoosolek-kõrgeim võimuorgan polises(osalesid kodanikud) Nõukogu- aristokraatidest koosnev võimuorgan. Riigiametnikud-valiti aristokraatide seast, ülesandeks juhtida sõjaväge ja korraldada polise igapäevaelu. Talupojad-peamine osa kodanikest, harisid põlde ja moodustasid peamise osa sõjaväest. Hellenid- kreeklased, neid ühendasid keel, kombed ja usund. Barbarid-kõik mittehellenid
Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ka
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal.
Tsivilisatsiooni uue tõusu ajal tekkisid taas tihedad valmissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kiši kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja
annaabi.ee 
