pühade paikade, allikate, kivide, puude säilitamist. Sellised paigad olid kogukonna poolt kaitstud kirjutamata seadustega. Samuti oli rahvakultuuris mitmeid tabusid ja õpetusi, mis keelasid näiteks karjapoistel linnupesi lõhkuda, asjata puid murda ja looduse ande raisata. Kuid tänapäeval on asi kõvasti teistmoodi. Mõeldes loodusele, tulevad esmalt pähe saastatud puhkepiirkonnad, reostatud veekogud ning prügihunnikud metsaveertes ja parkides. Alati, kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest mere ääres, siis peame me silmas eelkõige puhast ja puutumata loodust. On aga palju inimesi, kes lähevad loodusesse pikniku pidama, veedavad mõnusalt aega ja pärast, kui aeg on koju minna, jätavad endast maha palju pakendeid ja tühja taarat. Kuid mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka kõrvale panna seisma korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Samuti pole võimalik panna iga korstna
Miks on vaja kaitsta loodus? Loodus on imeline oma roheliste metsade ja kasvavate marjade, seal elavate metsloomade ja lindude poolest. Kõik on puhas ja puutumatu. Inimesed aga suudavad sellise ilusa ja puhta kauni looduse üheainsa liigutusega rikkuda, reostades metsaaluseid prügi maha loopimisega. Mingil määral see kõik hävitab loodust ja siis pole enam kohta kus käia, et korrakski nautida ilus, mis avaldub, sest kõikjalt vaatab vastu prügi. Miks on vaja loodust kaitsta? Rääkides looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime enda kaitsmisest. Hävitades ja
Miks on vaja kaitsta loodust? Arutledes teemal, miks on vaja kaitsta loodust, tuleb esimesena meelde reostatud vesi, saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse, siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett. Ka mürareostuseta oleksid inimesed tervemad ja rahulikumad. Looduses olevad
Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn.
Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt
ajaks reostatud, nii et sellel ei kasvanud isegi rohi. 6. Mida saame ise ära teha? 7 Oska näha suuremat pilti! Kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle pisikese maakera elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud kohustuse abistada mitte-nii-jõukaid riike. Ja keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest sugugi kinni! Üks väga tark Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa. Usu oma isiklikku panusesse! Esmapilgul on väga lihtne öelda: „Ah, mis mina! Mina ei loe midagi. Mina olen vaid
Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuses süüdlaseks. Inimeste põhjustatud kahjud on suured. Kallale on mindud ,,Maa kopsudele" ehk metsadele, mille puit küll annab meile mööblit, paberit, muid tarbekaupu, aga ka näiteks soojust ja valgust. Ometigi on selle põletamise saadus ehk süsihappegaas suurim oht meie kliima säilimisele. Lisaks on tihti uudistes kuulda jälle mõnest naftatankerist, mis karile sõitnud ning millest nafta merre voolanud. Selle tulemusena hukkuvad kalad ja linnud. Reostus on kalda pealgi suur. Freoonid, mis näiteks meie külmkappegi töökorras hoiavad, on meid ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihi hävitajaks. Kui aga osoonikihis on augud, jõuab elule ohtlik kiirgus maale intensiivsemalt, tekitades inimestel vähki ning hävitades ka teisi looduse osi. Kui osoonikihti meie planeedi atmosfääris poleks, suudaks elu eksisteerida vaid sügaval ookeani põhjas, kuid ilmselt sealgi mitte just väga järjekindlalt.
Sellistele ülemaailmsetele probleemidele pea- vad inimesed leidma sobilikke lahendusi,mis oleksid looduse suhtes säästlikud ning tasuvad. Ohumärgiks võib pidada ka rahvustevahelisi konflikte ja erimeelsusi,mis tulevikus võivad paljudele saatuslikuks saada. Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel- kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inimesel on sellest väikesest rahasummast sedavõrd kahju,et ta peab oma jäätmetest illegaalselt vabanema ning seeläbi loodust reostama.Kui on ressurssi prügi toota,siis peab olema ka ressurssi,et prügist legaalselt vabaneda.Meele teevad rõõmsaks selli-
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Ajaloo vältel oleks inimesed ühiskonna just kui üles rajanud raiskamisele. Kunagi ennemuiste, päris alguses, ei teadvustatudki inimesed endale seda. Kuid, mida aeg edasi, seda rohkem hakati raiskama, kuni ajani, mil inimesi enam ei huvitanudki kas ja kui palju nad loodust rikuvad või selle arvelt raiskavad. Tegelikkus on see, et inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud ,,Me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi". Raiskav, pillav ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik, vaid pigem võtab raiskamine meie tulevi
......................................................................8 Kasutatud materjal...............................................................................................................9 Inimkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on tähtsal kohal säästev areng. Säästva arengu ülesanne on loodusressursse võimalikult ökonoomselt kasutades tagada kõrge elukvaliteet ning puhas keskkond täna ja tulevikus. Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas ainult loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. 2 1. Säästev Areng ja selle põhimõtted
tuuma- ja tuuleelektrijaamadest. Energiatootmine fossiilsetest ja tuumkütustest aga põhjustab elukeskkonnas ebasoovitavaid muutusi. Teine oluline probleem on seotud linnade ja linnastumisega. Võib- olla elad sinagi linnas ega saa aru, mis valesti on. Proovi nüüd korraks asja üle järele mõelda. Linnades elab palju inimesi, kes on tihedalt koondunud väiksele maa- alale. Neile kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud. Eluks vajalik toit, vesi, kütus, ehitusmaterjalid jne tuuakse linna enamasti väljastpoolt, sest linnas lihtsalt pole ruumi seda kõike toota. Nii kulub tohutult energiat veondusele ning paratamatult koormatakse üle linnalähedane looduskeskkond. Linn toodab ka palju sellist prügi ja jäätmeid, mis ei lagune keskkonnas ning tuleb vedada linnast välja prügimägedele, heitveed aga lastakse jõkke või merre. Niisugune elukeskkonna muutmine mõjustab kõiki teisi meie planeedil elavaid olendeid. Metsa
Inimene ja loodus Inimene on elanud tänu loodusele planeedil Maa aastatuhandeid, kuid viimasel aastasajal on üha sagedamini jutuks looduse hävitamine või teisalt selle hoid. Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse
Ainus asi, mis klaasi töötlemist ei sega, on pabersildid, mis võivad purkidele ja pudelitele külge jääda. Orgaanikaks nimetatakse toidujäätmeid, puulehti, lillemulda, marjade puhastamise jääke, koristamistolmu ja palju muud, kuid mitte tuhka. Maal elavad inimesed saavad tavaliselt tekitada oma enda kompostihunnikud, kuid nende tegemisel on oluline jälgida, et need ei oleks kaevu või veekogu lähedal ja et linnud ja loomad nende lähedusse ei saaks. Kompostihunnik ei tohi ohustada keskkonda ja teisi inimesi. Olme on kõik prügi, mis ei kuulu ohtliku ega ka eespool nimetatud prügi hulka. Olme läheb tavaliselt prügimäele. Eestis tekib aastas umbes 380 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Ohtlik prügi Kõige enam tähelepanu saav osa jäätmetest on ohtlikud jäätmed. Need hakkasid tekkima alles keemiatööstuse arenguga, ning algselt ei pandud neile mingit tähelepanu. Ohtlikud
tuleb eluruumide kütmisest ja jahutamisest. Sellele kulub rohkem kui neli viiendikku kasutatavast gaasist ja elektrist. Oma planeedi säästmiseks saame me palju ära teha – eelkõige kasutada enda soojas hoidmiseks vähem energiat. Kui Rootsis soojustatakse maju kõrgtasemel, siis näiteks Britid omavad viletsamaid ehitusnorme terves maailmas. Britid lasevad pea poole soojusest seinte ja katuse kaudu välja; ainuüksi laepealse soojustamine hoiaks kokku kolmandiku küttekulust. Tühimikseinte täitmine vähendaks soojakadu lausa 60%. (Berry, 2007) Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist. Mõistlik oleks kaaluda gaasipliidi soetamist – selle energakulu on küll veerandi võrra suurem, kui elektripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam. Võimaluse
Tänapäeval on palju harituid inimesi, kes teavad, millised on Eesti ja ka välismaailma keskkonna probleemid. Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine. Põlevkivi kaevanduste rajamisel lõhutakse mitmed looma- ja taimeliikide elu-ning kasvukohad. See rikub meie ilusat Eestimaa maastikku ning rikub tohutult looduslikku tasakaalu. Suurim tagajärg energia tootmisel on õhu saastatus. Põlevkivi põletamisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis muudab meie osoonikihi õhemaks ning klii
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOMAJANDUS REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas vallas ja linnas. Samut
Igakord kui oleme looduses, peaksime me nautima selle ilu ning ande. Mina arvan, et peaksime loodusele andma sama palju vastu, kui tema meile annab ning loomulikult külastama teda tihedamalt. Alati peab looduses valitsema ka tasakaal. Selle säilitamisele saame me ka ise kaasa aidata, kui näiteks istutame puid sinna, kus neid pole, kuid kus need olema peaksid. Minuarust on kõige suurem kuritegu loodusele selle reostamine. Tihtipeale viskavad inimesed oma prahi loodusesse, selle asemel, et oodata järgmist prügikasti. Arvatakse, et sellest ei juhtu ega olene midagi. Kuid paneme end ise korraks looduse olukorda. Kas meil endil on hea, kui keegi tuleb meie koju ja viskab maha igasugust soga ja prahti? Kas meil on hea sellises keskkonnas elada? Ei, ei ole. Kuid mida peab siis loodus tundma? Kui loodus on reostunud ei saa ka sealsed elavad taime- ja loomaliigid normaalset kasvada ja elada. Sellepärast peaksime me enne veidi mõtlema, kui panema
Nendeks on näiteks Noored Kotkad, Kodutütred ja skaudid. Need organisatsioonid korraldavad igasuguseid laagreid ning võistlusi looduses, mis annavad palju teadmisi selle kohta, kuidas looduses käituda ja palju muud. Kogu hariduse andmine ei saa ainult kooli õlule jääda, sellesse tuleb igal ühel natukene panustada. Inimeste suur probleem on see, et sageli ei mõelda tagajärgedele, mis nende tegevustega kaasneb. Kõige lihtsam näide on see, et inimesed viskavad oma prügi loodusesse. Üks kilekotike võib põhjustada surmasid. See võib sattuda mõne looma, kes arvab, et see on toit, hingamisteedesse ning ta lämbub. Maailmameres on tekkinud juba n-ö prügisaared, mis koosnevadki ainult prügist ning mis ulbivad mööda ookeani ringi. Lisaks prügi loopimisele on suur probleem salaküttimine. Salaküttimine on paljud loomad viinud väljasuremise äärele ja paljud liigid ongi juba oma eksisteerimise lõpetanud. Kolmandaks on vihmametsade raie. Suured
Klassikirjand Kui inimene puhkab, siis loodus sageli kannatab Ma valisin selle teema, kuna armastan Eestimaad ja selle loodust ning mulle pole ükskõik, milline see on praegu ja tulevikus. Kas kujutate ette, kui me teaksime, et puhast keskkonda jätkuks vaid järgmiseks viieks või viiekümneks aastaks? Ma olen vahest nii mõelnud ja mul tõusevad kananahk ihule. Ma olen oma isaga käinud matkamas nii metsas kui vee peal. Isa on õpetanud mulle kuidas tuleb matkates käituda ja mida ei tohi kindlasti teha. Mulle meeldib isa lause: ,,Loodus ilma inimeseta saab suurepäraselt hakkama". Alguses ma ei saanud aru, mida isa selle all mõtles. Aga hiljem selgitas ta, et see on arusaam looduskeskkonna sälitamiseks ja kaitsmiseks. On palju inimesi kes arvavad, et kui nad teevad oma elu mugavamaks ehitavad endale majad, valmistavad riided või korraldavad endale puhkuse, siis teevad nad head ka loodusele. Mulle meeldib jälgida RMK tegevusi, m
Minu arvamus on, et inimesed arenesid liiga kaugele, inimesete areng oleks pidanud kaua aega tagasi seisma jääma. Tundub julmana, aga inimeste sekkumine looduse talitusse on selle totaalselt tasakaalust välja viinud ja seda enam tagasi ei ole lihtsalt võimalik saada. Kõigele vaatamata saavad inimesed püüda olla paremad ja proovida loodust vähem mõjutada. Seda saab teha iga inimene. Pöörata loodusele rohkem tähelepanu ja seda hoida. Prügi loodusesse mitte jätta, kasutada ressursse targalt ning elada üldiselt keskkonnasäästlikult ning suunata ka teisi inimesi.
ranna lähedal. Need reostavad kindlasti Vagula järve väga palju. Lisaks voolab sellesse järve sisse Võhandu jõgi, mis pole sugugi puhas, juba näiteks sellepärast, et jõe kallastel autosid pestakse. Mida saame ise ära teha? Oska näha suuremat pilti! Kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle pisikese maakera elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud kohustuse abistada mitte-nii-jõukaid riike. Ja keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest sugugi kinni! Üks väga tark Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa. Usu oma isiklikku panusesse! Esmapilgul on väga lihtne öelda: ,,Ah, mis mina! Mina ei loe midagi. Mina olen vaid
ükskõik ja loobivad hoolimatult rämpsu. Järjest rohkem inimesi veavad oma suured prügihunnikud metsaalla, lootes sellega kokku hoida oma rahakotilt. Paari aasta eest lükati käima projekt ,,Teeme ära", mille eesmärk oli puhastada Eesti prügist. Kuigi algul tundus, et see oli edukas, siis tänaseks päevaks pole olukord sugugi paremaks muutunud. Palju on ka suuri tehaseid, mille tagajärjel tekkinud mürgised ained jõuavad meie veekogudesse. See seab ohtu seal elutsevad kalad ja linnud, kes suure saaste tõttu võivad hukkuda. See kõik toob kaasa looduse hääbumise ning kui nii edasi jätkata upume ükskord omaenese prügi sisse.Tagajärjed võivad olla hullemad kui alguses arvatakse, sest hoolimatusest looduse vastu võivad hävida paigad, kus inimestele meeldib käia ja nautida ilusat loodust. Kui nii edasi käitume pole meil suvel enam kohta, kus kasvõi lihtsalt ujumas või päevitamas käia. Seetõttu tekibki küsimus, kas me seda ikka tahame
pähklipuudelt murtakse oksi, pisiputukatele astutakse peale. Bensiin ja nafta on inimese elus üsnagi olulised aspektid. Bensiin ja nafta on maavarad, mida ei esine igas riigis ning sellepärast peavad laevad ja suured veokid transportima bensiini ja naftat ühest riigist teise. Kuid õnnetus ei hüüa tulles. Vahel võivad laevad lekkima hakata või koguni põhja minna. Nii saab meri reostatud ning kalad ja veelinnud hukkuvad. Samamoodi võib veokitega õnnetusi juhtuda ning nafta ja bensiin lahti pääseda ning põhjavett reostada. Sellega teeb inimene endale kahju, kuna inimene joob vett, mis tuleb põhjaveest. Õnneks kõik ei ole kole ja paha. Leidub ka häid inimesi, kes hoolitsevad looduse eest ning korraldavad üritusi, et loodust korrastada. Aastal 2008 korraldati üritus nimega ,, Teeme ära ,, ning see toimib siiani. Igal aastal tulevad vabatahtlikud kokku, et loodust puhastada
järgima linnareegleid. Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus. Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale elama, sest me oleme hakanud üha rohkem ja rohkem hindama looduslikke ja terveid eluviise. Sealhulgas ka mina. Sõidetakse nädalavahetusteks loodusesse telkima/matkama või minnakse sugulaste juurde maale või mere äärde suvilatesse. Linnastumise üks kõige suurimaid miinuseid on heitgaasid. Kujutate ette kui palju heitgaase väljub argipäevahommikul näiteks New Yorgi tänavatel sõitvatel ning ummikutes istuvatelt autodelt ? Mina seda ei tea, aga ma usun, et see kogus on ikka üüratult suur. Ning mõelge nendele kõikidele autoomanikele, kes istuvad üksi oma autodes samal ajal ummikus olles ja nad kõik lasevad signaali.
Keskkond ja säästev mõtteviis Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade p
meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja. Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama,
9 Kasutatud Kirjandus. .......................................................................................................................... 10 Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.Tööstuste arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning jääkaineid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine.
Imestus nr.7: Lumi ja suur vaikus Universium, kogu eksistents, on kõige sügavamas mõistes üks suur vaikus. Meist endast väljaspool ei ole mingisuguseid hlisid, ainult molekulid, mis liiguvad ja mõjutavad meie kuulmisorganeid. Heli tekib elusolendite sees kujul, mille jaoks nende ajud ja meeled on ehitatud ja need võivad sobida kas rohkemaks või vähemaks. Käsitiivalised, rohutirtsud ja inimsed tajuvad seega erinevaid, omaette unikaalseid helimaailmasid. INIMESE SUHE LOODUSESSE MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI (Sverre Sjölander) Enamikul juhtudel iseloomustab inimese suhtumist loodusesse see, et loodus on üks suur laoruum või varakamber, mida me kasutame ja tühjendame niikaua, kui võimalik. Kaldume loodusressursse ära kasutama, kuni nad kas on hävinenud või kahandatud kasutute suurusteni. Efektiivseid abinõusid ei suudeta läbi suruda enne, kui populatsioon on juba nii väike, et selle ekspluateerimine ei tasu enam ära. Alles siis viiakse sedused sisse
Kariloomadest, kes ei näe kunagi heinamaad, toodetakse liha kiiremini, kui see toimuks vabas looduses. Neil tohututel söötmisplatsidel, kus kasvavad miljonid kariloomad, ei kasva ühtegi rohuliblet. Kaubikurivi toob igast riigi nurgast tuhandeid tonne vilja, sojaumbe ja proteiinirikkaid graanuleid, milledest saab lõpuks liha. Selle tulemusena kulub 100l vett,et toota 1 kg kartuleid. 4000l vett,et saata 1 kg riisi ja 13 000 l vett, et saada 1kg loomaliha. Lisaks veel kütus, mis kulub transpordile. Meie põllumajandus toimib naftaenergial. See toidab Maal poole rohkem inimesi, kuid on asendanud mitmekesisusestandartitega.. See on pakkunud mugavust kuid samas paneb sõltuma naftast. See on aja uus mõõt. Maailma kell lööb nüüd nende väsimatute masinate rütmis, et tungida neeldunud päikeseenergiasse. Me teame odava nafta lõppemine on paratamatu, kuid keeldume seda uskumast. Los Angelases, mille ühest otsast teise pikkus on
Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust niinimetatud ,,maa kopsude" kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla. Ma arvan, et raha ja rikkus ajavad inimesed peast hulluks, mulle on tähtsam keskkond, kus ma elan, kui see, et kuidas ma siin elan, kas ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
