Inimene ja loodus (0)

Inimene ja loodus
Tänapäeval ei suuda inimene enam täpselt öelda, mis see loodus on. Ta arvab sea, et see on midagi, mida on võimalik ümber organiseerida ning taastada. Suur osa kunagisest kaunist loodusest on inimese tõttu hävinenud, reostunud , mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega.
Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on juhtunud ülemaailmse urbaniseerumise tõttu, kui inimesed on maalt linnadesse kolinud. Inimesed ei mõista enam, kui kaua võtab loodusel taastumine , kui see on kord hävinenud. Taastumine ei pruugigi alati toimuda. See, mis on hävitatud on läinud ja seda enam tagasi ei saa. Järjest rohkem on neid inimesi, kes ei tea näiteks, et kus kohast on poelettidel asuv piim pärit. Seda probleemi üritatakse koolides parandada, aga ka kool ei suuda kõike selgeks õpetada. Eriti, kui lapsed ei näita huvi üles õppimiseks. Eestis on palju noorte organisatsioone, mis aitavad lastel rohkem loodusega üheks saada. Nendeks on näiteks Noored Kotkad, Kodutütred ja skaudid. Need organisatsioonid korraldavad igasuguseid laagreid ning võistlusi looduses, mis annavad palju teadmisi selle kohta, kuidas looduses käituda ja palju muud. Kogu hariduse andmine ei saa ainult kooli õlule jääda, sellesse tuleb igal ühel natukene panustada.
Inimeste suur probleem on see, et sageli ei mõelda tagajärgedele , mis nende tegevustega kaasneb. Kõige lihtsam näide on see, et inimesed viskavad oma prügi loodusesse . Üks kilekotike võib põhjustada surmasid. See võib sattuda mõne looma, kes arvab, et see on toit, hingamisteedesse ning ta lämbub. Maailmameres on tekkinud juba n-ö prügisaared, mis koosnevadki ainult prügist ning mis ulbivad mööda ookeani ringi. Lisaks prügi loopimisele on suur probleem salaküttimine . Salaküttimine on paljud loomad viinud väljasuremise äärele ja paljud liigid ongi juba oma eksisteerimise lõpetanud. Kolmandaks on vihmametsade raie. Suured vihmametsad võetakse maha, mis seab ohtu terve ökosüsteemi. Selle kõige vastu on loodud igasuguseid organisatsioone, mis tegelevad looduse kaitsmisega. Selliseid organisatsioone on üle terve maailma.
Tehnoloogia areng on toonud kaasa hulganisti probleeme. Sellega on kaasnenud inimeste tarbimise suurenemine. 1000 aastat tagasi olid praktiliselt ainult elutähtsad toimingud , aga nüüd tahab iga inimene elu nautida. Iga inimese kohta läheb igal aastal järjest rohkem energiat vaja, kuna ta järjest rohkem tarbib. Selline trend aga kiirendab loodusressursside lõppemist. Keegi ei tea, mis siis saab, kui äkitselt saavad ressursid otsa. Tehnoloogia arengul on ka positiivseid külgi. See on inimese loodusele lähemale viinud ja andnud võimaluse inimesel loodust lähemalt uurida. Tehnika on aidanud inimesel uusi kohti uurida – neid, kuhu inimene pole eelnevalt ligi pääsenud, näiteks veealused koopad , kuhu pole varem ühegi inimese jalg käinud. Teadus on aidanud lihtsustada looduse jäädvustamist. Tänu fotograafiale ja skänneeringutele on see lihtne. Lisaks ei riku need meetodid loodust.
Kurb tõsiasi on see, et palju loodust on rikutud ja hävitatud, mida ei ole võimalik enam tagasi saada. Õnneks hakatakse mõistma, et loodust tuleb oma elu hinnaga hoida ja kaitsta, muidu ei jää tulevastele põlvedele midagi alles. Looduseta pole ka inimest.
Mart Vaino