GENITAALHERPES Töö eesmärk võiks olla, et saada teada haigusest rohkem kuna pole ennem kuulnud sellisest haigusest. Genitaalherpes on sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus. Tekkepõhjused ja –mehhanismid : Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib
Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Aga Leeuwenhoek'i avastatud kambrikestes polnud sisu ehk tõelist rakukeha
Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi meioosi teel (sugurakkude moodustumine). Tähtsat saavutused Ø Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Ø
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega.
meres kui pruunvetikad. Enamiks neist on troopilistes meredes. Läänemere punavetikatest on tuntuim agarik. Punavetikad on väiksemad kui pruunvetikad. Paljude tallus on põõsakujuline. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahelate esimeseks lüliks. Fotosünteesides rikastavad vetikad vett hapnikuga, mida vees elavad organismid hingamiseks vajavad. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on toitumis-, sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist veekogudes nimetatakse veeõitsenguks. Selle tagajärjel väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, paljud organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Mõningaid merevetikaid kasvatatakse Idamaades toiduks. Vetikatest saadakse mitmesuguseid aineid. Üks neist on agar. Seda kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitööstuses ning uurimislaborites.
Lk 50-Rakuteooria kujunemine 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5
Looduses on osmium väga haruldane ja levimuselt maakoores on ta 79.kohal. Osmiumi oksiiditüüp on nõrkhappeline. Ajalugu ja kasutusalad Osmium avastati 1803.aastal Suurbritannias Londonis. Avastajaks oli keemik Smithson Tennant. Osmium ei ole leidnud väga laialdast kasutusala. teatud perioodil kasutati osmiumit elektrilampide hõõgniitide valmistamisel. Niisugused lambid tarbisid 3 korda vähem elektrienergiat ja kiirgasid meeldivat roosakat valgust. Samuti kasutati osmiumit meditsiinis mikroskoopiliste preparaatide ettevalmistamisel ja rasvalisandite mikroskoopilisel uurimisel kudedes. Kasutust piiras osmiumi kõrge hind. Ta on kalleim plaatinametall. 1966. aastal oli osmium 7,5 korda kullast kallim. Osmiumi maailmatoodang on tuhat korda väiksem kullatoodangust. Praegu kasutatakse elementi ja selle ühendeid katalüsaator ammoniaagitööstuses ja täitesulepeana suleotsikutes. Samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. Osmiumtetraoksiid
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas
2. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. 3. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 4. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga. Liikumine toimub kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teooria põhjal. 5. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi
läätsedega. g) Anton van Leeuwenhoek– Valmistas 17. sajandi teisel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope, millega uuris ainurakseid ja nägi arvatavasti esimesena baktereid. Kordamisküsimused 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurimisobjektid on rakud (Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust). 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Paljud rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega ja palja silmaga pole neid võimalik uurida. Seega polnud tsütoloogia teke ilma valgusmikroskoobi leiutamiseta lihtsalt võimalik. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Esimeste mikroskoopide suurendusvõime oli väike ja taimerakul oli rakukest, mida oli võimalik kergemini näha, kui loomaraku membraani. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Kõige enne avastati rakukest (seda oli kerge näha), hiljem 1831. aastal ka rakutuum
elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Tegemist on Einsteini relatiivsusteooria valemiga. E=mc² Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse
1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni.
redutseerimisel leelises keskkonnas. - Osmiumtetraoksiid (OsO4) on väga rabe. Puhas osmium on sinakashall, aga tema pulber on sinakasmust. Kasutamine Kuigi osmium avastati üle kahesaja aasta tagasi, ei ole ta leidnud väga laialdast kasutusala . Looduses on ta väga haruldane ja hajutatud element, mis on levimuselt maakoores 79. kohal. Vahepeal kasutati osmiumit elektrilampide hõõgniitide valmistamisel, meditsiinis mikroskoopiliste preparaatide ettevalmistamisel ja rasvalisandite mikroskoopilisel uurimisel kudedes. Kui rasvaollused reageerivad osmiumtetraoksiidiga, omandavad nad nähtava musta värvuse. Umbes pool osmiumi maailmatoodangust läheb keemiatööstuse vajadusteks . Osmiumiühendeist on tähtsaim tema tetraoksiid, millega värvitakse portselani ja mikrobioloogias kudede mikropreperaate. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga
energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms
klorofüll) Kromoplast ---> kloroplastiks Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast ---> leukoplastiks Kui roheline taim satub pimedusse 2. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 3. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised Mikroskoopiliste mõõtmetega Harilikult iseloomuliku väliskjuga Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 4. Seene-, taime-, looma- ja bakteriraku võrdlus
proov, tekkis rasvaplekk. Võib järeldada, et tahke aine nr.1 sisaldas lipiide. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett. Intensiivselt loksutan. Järeldus: Emulsioonitest nr.2 muutus häguseks, => võib teha järeldust, et see sisaldas lipiide. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
spermast võetud analüüsi alusel. Kui haigust ei ravita, võivad tekkida suured põletikud ja isegi viljatus. Aga väga sageli kulgeb haigus ka ilma igasuguste haigus tunnusteta aga see ei tähenda, et inimene ei ole nakatunud ja ei levita haigust edasi. Allub hästi antibiootikumid ravile. Genitaalherpes- Herpes on haigus, mis jääbki kehasse püsima ja lööb välja siis kui immuunsussüsteem nõrgeneb.Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikuteavaliselt esimene haiguse episoood on kõige väljendunum ja kestab kauem( ~20 päeva). Esineb palavik, lihasvalulikkus. Välissuguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed.
1. Mida uurib tsütoloogia? · Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Mille leiutamisega seoses tekkis tsütoloogia ja miks nii? · Valgusmikroskoobi, sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Millised on loomorganismide põhilised koetüübid? Teada natuke nende eripära. · Epiteelkude, näiteks nahk · Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri · Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel · Närvikude, näiteks närvirakkudes. 4. Teada rakuteooria kolme põhiseisukohta. · Kõik organismid on rakulise ehitusega.
Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine. Vetikad jagatakse värvuse järgi 3 rühma: Rohevetikad Neile annab värvuse Klorofüll. Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. Värvuselt puhasrohelised. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on
2. Mis on soojusliikumine? Molekulide, aatomite ja elektronide korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. 3. Miks muutub molekulide kineetiline energia? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 4. Mida nimetatakse Browni liikumiseks? Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. 5. Mis on Browni liikumise põhjuseks? Liikumine toimub tänu vedeliku või gaasi osakeste soojusliikumisele. 6. Mida nimetatakse soojusülekandeks? Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. 7. Nimeta soojusülekande liigid. · Soojusjuhtivus · Konvektsioon · Soojuskiirgus 8. Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks? Soojusjuhtivuseks nim
puidu lõhedes ja tühimikes. · Seenenöörid ehk risomorfid on mõne millimeetri jämedused, mustad, seest heledad. Nad juhivad toitaineid, nendega seen levib ja nende abil talvitub. Seenenööri pikkus võib näiteks majavammil olla kuni 30 meetrit. Ka külmaseenel on seenenöörid. 2.1.2. Seente paljunemisorganite ehitus ja levimine Seened levivad seeneniidistikuga, seenenööridega ja mikroskoopiliste rakkude ehk eoste (spooride) abil. Seentel eristatakse vegetatiivse, sugutu ja sugulise paljunemise eoseid. 1. Vegetatiivse paljunemise eosed tekivad seeneniitidest. Nendeks on näiteks püsieosed, mis tekivad seeneniidi raku sisu kokkutõmbumise ja paksu kestaga kattumise teel, nende abil elab seen üle talve ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (Näiteks roosteseente talieosed). 2. Sugutu paljunemise eosed tekivad erilistel eostekandjatel ainult teatud seene osades.
Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse.
Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse: Prokarüoodid e. eeltuumsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. N T: Bakterid. Eukarüoodid e . päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. NT: Looma-, taime-, seene-, protistirakud. Üherakulised organismid: 1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 2. Iseloomuliku väliskujuga. 3. Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. NT: B akterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organismid: 1. Iga koe ehitus on kooskõlas talitlusega. NT: S elgrootud, selgroogsed, kandseened, loomad, taimed. *Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad k oe. Loomorganismis põhiliselt 4 koetüüpi: Lihaskude, epiteelkude, närvikude, sidekude. RAKK- 50 mikromeetrit.
Piiblis nimetatakse seda Soolamereks ja lausikmaa mereks. Järve pindala on ligikaudu 600 km2. Mõned neist nimedest ei tekita tunnet, et tegu on meeldiva paigaga. Kuid igal aastal külastavad seda ebatavalist veekogu, mida tänapäeval tuntakse kui Surnumerd või Soolamerd, tuhanded inimesed. Miks on see järv nii soolane? Kas see on tõesti surnud ning kas selle vesi on tõesti tervistav? Surnumerd kutsutakse niimoodi, kuna tema kõrge soolsus takistab mikroskoopiliste veeorganismide, kalade ja veetaimede leviku. Puudub igasugune elu. Tänu sellele on saanud see nimetuseks Surnumeri. 3 Geograafiline asend Surnumeri asub Edela-Aasias ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Jordani jõgi voolab loogeldes põhjast, kuni jõuab maailma madalaima maismaapunktini, suubudes Surnumerre (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). Surnumeri on suur äravooluta soolajärv, mille pindalaks on 600 km2
tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99 miljardit t) Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2. Maismaaga
Elektronmikroskoop valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop suurendab kuni 1300 korda · Elektronmikroskoop suurendab 200 000 korda · Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda Rakkude mitmekesisus · Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised organismid: mikroskoopiliste mõõtmetega, harilikult iseloomuliku väliskujuga Loomorganismide ehituses eristatakse 4 põhilist koetüüpi: Närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) · Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga, et palja silmada me seda ei näe. Rakk kude elund - elundkond Kordamine kontrolltööks
ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist
Mitte-bioloogilise päritoluga orgaanilise aine molekule on meteoriitidest varemgi leitud (küll mitte Marsi omadest), kuid antud juhul on tegu keerukama juhtumiga. Lisaks leiti nendega koos mineraalide osakesi, mis Maal seostuvad teatavate anaeroobsete bakterite tegevusega. Kõige huvitavam avastus oli aga sealtsamast mikroskoopiliste piklike (pikkus umbes tuhandik juuksekarva läbimõõdust) süvendite leidmine, mis sarnanevad Lõuna-Itaaliast leitud nn. nanobakterite jäänustega. Autorid rõhutavadki, et kõige tugevam argument muistse elu kasuks Marsil on just nende tunnuste koosesinemine. Selle avastuse tegemisel oli väga oluline osa ka uurijate käsutuses olnud eriti tundlikul aparatuuril. Kesk-Florida ülikooli planeedi-uurija dr. Nadine Barlow on leidnud Marsilt kraatrid, kust see meteoriit võiks pärineda
selgrootutest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka mikroskoopilisi organisme. Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ja on ise toiduks paljudele teistele 4 veeloomadele ja –putukatele. (5) Zooplankton on veekogude toiduahelas peamine ühenduslüli mikroskoopiliste vetikate ja selgroogsete, aga ka muude suuremate loomade vahel. (4) Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit. Protozooplankterid on primitiivsed, üherakulised loomad, elunditena talitlevad neil raku organellid. Nad toituvad bakteritest, väikesemõõtmelisest fütoplanktonist ja detriidist ehk surnud orgaanilisest ainest. Protozooplanktoni hulka kuuluvad ripsloomad ja juurjalgsed.
filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloid koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, kusjuures üks nendest on teise jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena. Emulsiooni moodustumisest annab märku selgu lahuse muutumine häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valada 4ml lahust, mis on valmistatud 96%-lisest etanoolist ja 2 erinevast lahusest, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Lisada mõlemasse katseklaasi ml destilleeritud vett, seejärel loksutada tugevalt
Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. ÕHURÕHK on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. ÜLIJUHTIVUS on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. SISEENERGIA on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: RADIOAKTIIVSUS ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. PURUNEMINE on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule)
kui klorofüll). kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse RAKUÕPETUS Kõiki rakke jaotatakse: · EELTUUMSED e. prokarüoodid (ainult bakterid) · PÄRISTUUMSED e. eukarüoodid (protistid, taime-, looma-, seenerakud) RAKKUDE MITMEKESISUS: Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: · Üherakulised - o mikroskoopiliste mõõtmetega. o harilikult iseloomuliku väliskujuga. o aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. o nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed o iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. o nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) - 0,1 - 0,3 mm suurune.
Pooldumised jaguvad ristipooldumine ja pikkipooldumine. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüklitena. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm. Vetikad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni. Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Vetikaid kasutataksejärgnevalt: · Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet. · Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses. · Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja porfüüra). · Põlluväetiseks. · Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina. · Veekogude puhtuse hindamisel.
kasutamiseks. Reservvaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Maagikeha- konkreetse geomeetrilise kujuga maagist koosnev maavaralasund. Põlevkivi Põlevkivi e. kukersiit: Ordoviitsiumi kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest, peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest. Territoriaalselt hõlmab kukersiidikihtide leviala 50 000 km2. Stratigraafiliselt hõlmab Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademe. EESTI maardla- 3940 km2 , tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiidi kihti ja 6 lubjakivi vahekihti, maksimaalse paksusega 2.9 m maardla põhjaosas. TAPA leiukoht- kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud. Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli
(levib genitaaleritiste kaudu). http://www.femini.ee Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel- Kontakt võib olla genitaalgenitaalne, orogenitaalne, genitoanaalne või oroanaalne. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega. Nakatumine HSV-ga toimub siis, kui viiruse osakesed sisenevad nahka või limaskesta läbi mikroskoopiliste traumaatiliste avade või lõhede. Peiteperiood on umbes 1 nädal, puhangute korral liigub viirus nahale ja limaskestadele. Puhangute teket soodustavad traumad, kirurgilised manipulatsioonid, kaasnevad haigused, menstruatsioon, emotsionaalne stress ja UV-kiirgus. Enamiku genitaalherpese juhtudest on põhjustanud Herpes Simplex Virus tüüp 2 (HSV-2). Uuringud näitavad, et umbes 80 % nendest inimestest, kelle veres HSV-2 on positiivne, pole
KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 1. MÕISTED 1. Tsütoloogia ehk rakuõpetus – uurib raku ehitust ja talitust 2. Rakuteooria – kõik organismid on rakulise ehitusega. 3 põhiseisukohta (vt 2.1) 3. Üherakulised – organismide liik (mikroskoopiliste mõõtmetega bakterid, pärmseened, algloomad) 4. Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9
küüned ja juuksed. Jalgade nahaseenhaigused Kõige enam levinud dermatofüütia vorm, mille tunnused leitakse Euroopas ja USAs vähemalt 15% inimestest. Selle seenhaiguse tekitajaks on Trichophyton'i perekonda kuuluvad seened. Arvatakse, et see haigusetekitaja jõudis meieni Kaug-Idast II Maailmasõja ajal. Siinne kliima polnud aga nii sodne ja peamiseks ründepunktiks said jalad. NAKATUMINE: Haigusttekitavad bakterid on pärit haige inimese küüntest ja taldadest eraldunud mikroskoopiliste osakeste kaudu. Need sisaldavad nii seeneniidistiku elemente kui ka haigelt jalalt eraldunud katte. Soodustavad: - Niiskus - Naha mikrotraumad - Tihedalt liibuvad ja niisked, kinnised jalanõud - Teatud elukutsed (kus kasutatakse pika säärega jalanõusid) - Jalgade liighigistamine - Puudulik verevarustus jäsemetes Patogenees: - Nakatumine ei sõltu inimese sotsiaalsest seisundist ja oluliselt mitte ka hügieenist - Suurt rolli mängib kudede vastupanuvõime
minutit. Mõlemast katseklaasist kandsin pipetiga tilga lahust kahele filterpaberile ja lasin kuivada. Kuivanud paberit vaatlesin vastu valgust. Filterpaberil,millel oli rasvaproov Nr 1, oli ,,rasvane paber". Seega rasvaproov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 4ml erinevaid ettevalmistatud lahuseid. Lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin. Emulsioon Nr 2 oli segu hägune ja ei segunenud ettevalmistatud lahuses, seega on nad omavahel kolloidid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
katseklaasi lisan 0,5 ml orgaanilist lahustit, milleks on atsetoon. Loksutan ja lasen settida umbes 5 minutit. Võtan klaaspulgaga proovi ja panen filterpaberile. Tulemus: Kuiva paberit vastu valgust vaadates selgus, et I proovi filterpaberile ei jäänud midagi ja II proovi omale jäi rasvaplekk. Järeldus: See tähendab, et II proov sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulusiooni nimetatakse ka kolloidiks. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis) Kuna Emulusioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik: Kirjeldage konkreetselt testi läbiviimist! Emulusioonid uuritavad lahused olid valmis – Emulusioon I ja Emulusioon II. Üks nendest vesi-õli tüüpi emulusioon, teine õli-vesi tüüpi emulusioon. Mõlemasse lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt. Emulusiooni II
· Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahkel materjalil settida · Katseklaasidest kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada · Kuivi filterpabereid vaadatakse vastu valgust · Esimese proovi paber paistis paremini läbi, seega sisaldas see lipiide 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena (dispergeerunud faas) teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Kui orgaanilises lahustis valmistatud rasvalahus viia vette ja seda intensiivselt segada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96% etanooli
Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta
pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada. Esimesest katseklaasist võetud proov sisaldas lipiide, sest paberile jäi rasvane laik järelikult sisaldab lahus lipiide, teisest katseklaasist võetud lahus mingeid jälgi ei jätnud, mistõttu lahusest puuduvad lipiidid. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati 2ml uuritavat lahust, mida oli eelnevalt etanooliga lahjendatud. Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni. Lisatakse mõlemasse 4ml destileeritud vett ja loksutatakse uuesti
3 Tulemus Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk oli vastu valgust heledam ning vastu varju tumedam, paberi läbipaistvus oli suurem. Proovi nr 1 lahuse plekil muutusi märgata ei olnud. Seega sisaldas proov nr 2 lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises. Emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni lahuse hägustumine. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda, siis intensiivsel loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus
Termodünaamika arvutused näitavad, et sisepõlemismootori maksimaalne kasutegur ei saa olla suurem kui 40 %. Elektrimootorid on palju suurema kasuteguriga: mõned muudavad rohkem kui 90 % sissetulevast elektrienergiast tööks. Kuid siiski ei muutu rohkem kui 45 % fossiilsetest kütustest või tuumajaamadest saadud soojusest elektrienergiaks. 8 KOKKUVÕTE Termodünaamikat ei huvita aine mikroskoopiliste osiste (aatomid, molekulid) liikumise seaduspärasused. Viimastega tegeleb statistiline mehaanika, mis annab termodünaamika empiirilistele seadustele teoreetilise põhjenduse. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikal on kolm seadust, mis uurivad soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 9
läbipaistvusega ala ning vastu tumedamat pinda vaadates tumenenud ala. Teisel filterpaberil rasvaplekile iseloomulikke tunnuseid ei esinenud. Järeldus: Esimene lahus, mis oli valmistatud rasvapleki proov I ainest, sisaldas lipiide. Rasvapleki proov 2 lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on kahe-või enamafaasiline süsteem, mida tuntakse ka kolloidina. Emulsioon koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsioonid hajutavad läbivat valgust ja neid saab kindlaks teha hägu tekkimisega. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Orgaanilistes solventides aga nad lahustuvad. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda segada/loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon.
rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1
lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus: Kuivade paberite võrdlusel oli näha proovi nr 2 tulemusel tekkinud rasvaplekke, sellest järelduvalt: proov nr 2 sisaldas lipiide. 1. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda
1 Tekkimine Põlevkivi on veekogude põhjas olev orgaaniline settekivim, mis on sinna tekkinud ordoviitsiumi ajastul ligikaudu 400-450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest. (https://www.energia.ee, kuupäev) Ordoviitsiumi ajastul kuhjus lühikese aja vältel suur hulk mikroskoopiliste vetikate jäänuseid. Aja jooksul sete tihenes, kaotas vee ja kivistus. (https://www.geoeducation.info, kuupäev) 2 Paiknemine Põlevkivi asub 10-60 m sügavusel ning koosnem viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest paekivi vahekihtidest. (http:// http://www.galerii.ee, 28.10.2015) Tegemist on kiltse kivimiga
tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. · Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ning varju suunas Esimesest proovist võetud lahusest tekkis paberile rasvaplekk, järelikult sisaldas esimene proov lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsiooni moodustumisest annab märku selge lahuse hägustumine. Rasvad lahustuvad orgaanilistes solventides ning kui sellises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivselt segada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml erinevat lahust, millest üks sisaldab lipiidi ja teine mitte.
annaabi.ee 
