Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Osmium (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miksikeeeenglefoshtml?
Osmium #1 Osmium #2 Osmium #3 Osmium #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sigrit Letlane Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Osmium

Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os

Keemia
thumbnail
4
doc

Osmium

Kärstna Põhikool IX klass OSMIUM Koostas: Marek Ungerson Juhendaja: Õp. Märt Tomp Kärstna 2008 Osmium Avastamine ja saamine. 1803. aastal analüüsis briti keemik Charles Tennant pärast plaattinamaagi töötlemist kuningveega allesjäänud aineid. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Samuti käitus ka looduslik mineraal, mida nüüdisajal nimetatakse osmiriidiumiks. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli ­ osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli

Keemia
thumbnail
3
odt

Roodium

Roodiumi ning ka teiste plaatinametallide saamine on väga raske ja kulukas, seda just nende vähese keemilise aktiivsus tõttu, mistõttu ei saa neid lihtsalt lahutada. Algaine, millest roodiumit saadakse, on anoodimuda, mis vase ja nikli tootmisel kõrvalproduktina elektrolüüsi käigus tekib. See lahustatakse kuningvees, kus kuld, plaattina ja palladium lähevad lauhusesse, samal ajal kui ruteenium, osmium, roodium, iriidium ja hõbe hõbekloriidina ei lahustu. Hõbekloriid muutub koos lämmastikhappe ja pliikarbonaadiga kuumutades lahustuvaks hõbenitraadiks ning ta eemaldatakse. Selleks et roodiumi teistest elementidest eraldada, sulatatakse ülejääk kokku naatriumvesiniksulfaadiga, mille tagajärjel tekib vees lahustuv roodiumsulfaat (Rh2(SO4)3 ), kust eraldatakse Rh2. Et saada element roodiumi, lisatakse juurde naatriumhüdroksiidi, et saada

Keemia
thumbnail
5
pdf

Osmium

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium Osmium Referaat Autor: Kirke Fischer 11.b klass Tartu 2018 Sisukord: 1. Osmiumi tutvustus 2. Leidumine looduses 3. Saamine, tootmine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Ühendid 6. Füsioloogiline toime 7. Kokkuvõtte 8. Kasutatud allikad 1. Elemendi tutvustus Osmium (tähis Os) on keemiline element

Anorgaaniline keemia ii
thumbnail
12
doc

Referaat metallid

keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel. Kaks järgmist triaadi sisaldavad plaatinametalle : 1) kergete plaatinametallide triaad ­ ruteerium, roodium ja pallaadium , 2)raskete plaatinametallide triaad- osmium, iriidium ja plaatina. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle

Keemia
thumbnail
6
doc

Väärismetallid

Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2]

Keemia
thumbnail
7
doc

Väärismetallide sulamid

Pallaadium: ... on keemiline element järjenumbriga 46. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Omadustelt on pallaadium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Osmium: ... (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76. Ta esineb looduses 7 isotoobina, massiarvudega 184, 186, 187, 188, 189, 190 ja 192. Omadustelt on osmium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Ta on hõbedane, kõva ja habras tahke aine, mille tihedus 22,65 g/cm³ on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga, ja üks neist on tihedaim lihtaine ja metall. Osmiumi sulamistemperatuur on 3033°C. Osmiumi nimetus tuleneb sellest, et ta haiseb. Ta on seega ainuke metall, millel on lõhn. Nimelt reageerib osmium juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel õhuhapnikuga, moodustades osmiumtetraoksiidi

Keemia
thumbnail
3
doc

Enim levinud metallid ja metallide saamine

Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C ­rasksulavad, alla 1000ºC ­ kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm 3 8

Keemia



Lisainfo

Kirjutatud on keemilisest elemendist osmium, mis see on , kus tekkis, millest oma nime sai.

Meedia

Kommentaarid (1)

roosasiki profiilipilt
Sigrit Letlane: Nii lahe kokkuvõte, kust said. :D
20:58 13-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun