Albert Einstein ja Max Planck powerpoint (0)

Albert   Einstein  ja 
Max Planck
Kvantfüüsika
on sündinud 14. 
märtsil  1897 . 
Württembergi 
kuningriigis. Ta
oli Saksamaalt pärit 
füüsikateoreetik. Paljud 
peavad teda 20. sajandi 
suurimaks teadlaseks.
Albert Einstein
• Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei 
piisa klassikalise  mehaanika  seaduste  ühendamiseks   
elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta 
lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. 
• Erirelatiivsusteooria 
on relatiivsusteooria  osa. Relatiivsusteooria revideerib 
klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist.
Relatiivsusteooria
• Ta jätkas tööd statistilise mehaanika 
ja  kvantmehaanika  alal, mis viis 
ta osakeste teooria ja  Browni  
liikumise selgitamiseni. Browni 
liikumine on nähtus, mis kujutab 
endast  vedelikus või gaasis hõljuvate 
mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) 
korrapäratut liikumist.
Browni liikumine
Oma  saavutuste  tõttu nimetatakse Einsteini vahel 
kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. 
sajandi kõige mõjukam  füüsik . Einstein 
avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², 
mida on nimetatud isegi maailma kõige 
kuulsamaks võrrandiks. Tegemist on 
Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
E=mc²
Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete 
eest  teoreetilise  füüsika alal (fotoefekti  seletuse  
eest, mille ta avaldas 1905). 
Fotoefekt on elektronide emissioon metalli pinnalt 
suure sageduse ja 
väikese lainepikkusega elektromagnetkiirguse 
toimel.
Fotoefekt
• Sündinud 23. 
aprill 1858 Kiel – 4. 
oktoober 1947 Göttinge
n, Saksamaa. Oli saksa 
füüsik. Teda peetakse 
kvantteooria  rajajaks 
ning seega 20. 
sajandi üheks 
tähtsaimaks füüsikuks.
Max Planck
• Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, 
et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad 
energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See 
oletus  pani aluse kvantteooria algusele ja 
arengule. Plancki konstant on füüsikaline 
konstant kvantmehaanikas, mis 
iseloomustab kvantide suurust. Konstant on oma 
nime saanud Max Plancki järgi.
Plancki konstant
• Plancki valemit kasutatakse valguse
footonite  energia arvutamiseks.
See leitakse valemi E=hf abil, kus E tähistab 
kvandi energiat, h Plancki 
konstanti ja f valguskvandi sagedust.
Plancki valem
• Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20. ja 21. 
sajandi füüsika haru, mis hõlmab teooriad, mis 
võtavad arvesse  mikromaailma  omadused, 
mis pole klassikalise 
füüsika raamesennustatavad ega seletatavad.
Kvantfüüsika
•  Väljendit  "kvantfüüsika" on esmakordselt 
kasutatud  1931  Max Plancki raamatus 
"The  Universe  in the  Light of Modern 
Physics ".
Kvantfüüsika
• Tänapäeval kasutatakse 
kvantteooriatena kvantmehaanikat ja väljade 
kvantteooriaid. Neile on iseloomulik, 
et füüsikaliste süsteemide  olekuid  ei kirjeldata 
mitte vaadeldavate füüsikaliste 
suuruste väärtuste komplektidena, vaid 
mõõdetavate suuruste väärtused on 
antud oleku puhul määratud 
üksnes tõenäosuslikult.
Kvanteooria tänapäeval
• Poolklassikalisteks, vanadeks ehk varajasteks 
kvantteooriateks nimetatakse  teooriaid , mis küll 
postuleerivad teatavate suuruste kvanditust ning 
mõnikord ka annavad seletuselainelis-korpuskulaarsele 
dualismile, kuid ei võimalda siiski kirjeldatavaid nähtusi 
kuigi sügavalt mõista. Need teooriaid ei andnud ka 
ennustusi väljaspool mõne kitsa nähtusteklassi raame.
Poolklassikalised 
kvantteooriad


Document Outline

• Slide 1
• Albert Einstein
• Relatiivsusteooria
• Browni liikumine
• E=mc²
• Fotoefekt
• Max Planck
• Plancki konstant
• Plancki valem
• Kvantfüüsika
• Kvantfüüsika
• Kvanteooria tänapäeval
• Poolklassikalised kvantteooriad
• 