Hambad (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

1. SEEDIMINE Seedekanal 1) Suuõõs CAVUM ORIS 2) Neel PHARYNX 3) Söögitoru OESOPHAGUS 4) Magu GASTER 5) Peensool INTESTINUM TENUE 6) Jämesool INTESTINUM CRASSUM Lisaelundid - keel LINGUA - hambad DENTES - seinavälised seedenäärmed Suured seedenäärmed - maks HEPAR - eritab sappi - kõhunääre PANCREAS - eritab kõhunäärmenõret ja hormoone Soolkanali limaskest toodab soolenõret Peristaltika - soole lainelised lihaskontraktsioonid Peensoole osad on: 1) Kaksteistsõrmiksool DUODENUM 2) Tühisool JEJUNUM 3) Niudesool ILEUM Seedekanali seina ehitus Sein koosneb limas-, lihas- ja side/serooskestast. Limaskest tunica mucosa

Anatoomia ja füsioloogia

9

rtf

Morfoloogia küsimused ja vastused

söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid

Loomakasvatus

50

docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)  Veetustamine  Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga  Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h  Värvimine – et hinnata preparaa

Meditsiin

26

pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt

Anatoomia ja füsioloogia

38

docx

Morfoloogia eksami vastused

hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. 14. Suuõõs. Suuõõs on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab seda suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Jaguneb moka ja põskedega ümbritsetud hobuserauakujuliseks suuesikuks ja pärissuuõõneks, piiriks kahe vahel on hambad. Suuõõne ülesandeks on toidu haaramine, selle maitsmine, peenestamine ja süljega segamine. Samuti on tal ka enesekaitse ja ründe funktsioon hammaste abil, mis on iseloomulik karnivooridele. Suulagi eraldab suuõõnt ninaõõnest ning jaguneb kõvasuulaeks ja pehmesuulaeks. Kõvasuulag asub eespool ning on luulise alusega. Suulage poolitab keskpidiselt kulgev suulaeõmblus. Pehmesuulagi on kõvasuulae lihaseline jätk. Eraldab neelu ninamist ja suulist osa. 15. Süljenäärmed:

Bioloogia

60

docx

Veterinaarne histoloogia

49. Suuõõne iseloomustus, suuõõne organid. Suuõõs (cavum oris) on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Ülesandeks on toidu haaramine, maitsmine, peenestamine ja süljega segamine. Hambaid kasutatakse ründamiseks ja enesekaitseks. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris propium). Suuesik paikneb väljaspool hambakaart, pärissuuõõnes talitlevad keel ja hambad. Kogu suuõõne ulatuses on limaskesta epiteel mitmekihiline. Suuõõnde avanevad suured ja väikesed süljenäärmed. Limaskesta epiteel on kõrge resistentsusega mehaaniliste, keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid.

histoloogia

19

doc

Morfoloogia materjal

pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid ­ insuliini ja glükagooni ­ vahetult verre. 20) Hambad hambad ­ paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Nad kinnituvad hambasompudesse ehk ­ alveoolidesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hambal eristatakse alveoolis paiknevat hambajuurt ja sombust väljaulatuvat osa ­ hambakrooni. Kui hambakrooni ja ­juure vaheala on sisse soonistunud, kannab see hambakaela nimetust. Hambajuure tipus leiduvast mulgust algab juurekanal, mis avaneb hambaõõnde. Hambaõõnt täidab sidekoest,

Füsioloogia

26

doc

Seedeelundid

suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)