Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link
Mikroorganismid ehk mikroobid. Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökotoop: on taimekoosluse kasvukoht – taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas.
Mikroorganismid on võimelised moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade, kas hõõrdumise või põletike, raviks hallitanud sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu.
Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid.

Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes.
Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad, keda kasutatakse puhastusprotsessides üheaegselt. Bioloogilise puhastuse etapis laguneb orgaaniline aine bioloogiliste protsesside käigus ning reovees sisalduv lämmastik ja fosfor seotakse aktiivmuda baktermassi.
Mikroorganismide elutegevus on häiritud ja palju raskmetalle on happelistes muldades liikuvamad (lupjamine muudab raskmetallid liikumatuteks – ei sega enam). Kõige tundlikumad happelisuse suhtes on noored taimed.

Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed.
Mikroorganismid - bakterid, seened jne. Biopuhastus põhineb mõningate mikroorganismide omadusel tarvitada toiduks orgaanilisi ja mõningaid anorgaanilisi ühendeid.
Mikroorganismid – vett saastavad mikroorganismid (viirused, bakterid, parasiidid jms). Tõvestavad mikroorganismid muudavad vee nakkusohtlikuks.

Mikroorganismide elutegevus on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad suuremal või vähemal määral nende arengut.
Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng – RNA abil on tänapäeval võimalik kindlaks teha, kui kaua aega tagasi mikroobid maapinnale tekkisid.
Mikroorganismid on kuumuse suhtes tundlikud, enamus hävivad temperatuuril 60-75°C. 100°C juures hävivad kõik, 120°C hävivad spoorid.

Mikroorganismid on puhkeolekus. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi.
Mikroorganismidele on iseloomulik muutlikkus, võime kohaneda väliskeskkonnaga, võime muutuda patogeenseks kindlatel tingimustel.
Mikroorganismid on tavaliselt seened ja bakterid, mis arenevad ja kasvavad teatava temperatuuri ja niiskusega.

Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad.
Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Mikroorganismid - kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa

Mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele.
Mikroorganismid on jaotunud ebaühtlaselt ka mulla erinevates kihtides, mulla horisondis.
Mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt.

Mikroorganismidel elusosal – vetikad, bakterid, kuid ka suuremaid a-la mullamutt ja vihmauss.
Mikroorganismid on väga tundlikud pH taseme järskude muutuste suhtes.
Mikroorganismid on organismile vajalikud ega põhjusta haiguseid.

Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.
Mikroorganismid on jaoutunud ebaühtlaselt kihtidena mullas.

Mikroorganismides – etanool, butanool ja võihape

Mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud.

Mikroorganismidel on tsellulaasi ensüümid.
Mikroorganismideks – baterid ja algloomad.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun