Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, tekitaja, viirus, haigustekitaja, nakkus, vaktsiin, infektsioon, bakterit, toksiin, rakk, immuunsus, gram, patogeen, vaktsiinid, membraan, mikroorganism, mikroobid, bakterid, proteiin, tekitajaks, rakusein, kokid, viirused, tsütoplasma, resistentsus, antibiootikum, eukarüoot, genoom, mikroorganismid, bakteriraku, välismembraan, antigeenbakterile, määravad bakteriraku omadusi. Bakteri kromosoom on üldjuhul tsirkulaarne. Transformatsioon – doonori DNA molekul satub retsipientrakku väliskeskkonnast. Transduktsioon – bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakteriofaagide abil. Konjugatsioon – bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Peamisteks kanaliteks on F-rakud. 4. Bakteriofaagid e. bakteri viirused. Bakteriofaag - on bakteri viirus, mis võib kindlat liiki bakterit rünnata ja selle tappa (lüüsida). Bakteriofaagid, kes suudavad hävitada ühte bakteri liiki, on täiesti toimetud teiste bakterite suhtes. Igale bakterile vastab sama liiki bakteriofaag. Virulentsed – põhjustavad rakkude lüüsumise. Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias:
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
järgnevat uurimustööd. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks (Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja kruvijas-niitjad spiroheete. 1. Bakterite üldiseloomustus
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
· Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt vajadusele. Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri
....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani-
· Algmaterjali värvitakse karboolfuksiiniga (Ziehl-Neelseni meetod), dekoloriseeritakse happe- alkoholi lahusega ning seejärel järelvärvitakse metüleensinisega. · Preparaati hinnatakse valgusmikroskoobiga 11. Mükobakterite profülaktika põhimõtteid · Elusvaktsiin · Sünnitusmajas, hiljem revaktsineerimine. Efektiivsus ca 50-70%. Kaitseb eeskätt M. tuberculosis'e disseminatsiooni eest organismis 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogia, haigusvormid, ravi · Morfoloogia. Meenutavad TBC tekitajat. Morfoloogiliselt saledad, kergelt kõverdunud pulgad, esineb ka teralisi ja hargnevaid vorme. Algmaterjalis paralleelsete pakettidena. · Füsioloogia. Kunstlikel söötmetel ei kasva. Kasvavad katselooma organismis - Lõuna- Ameerikas vööloom ehk armadill. Generaliseerunud leepra areneb 18-35 kuu jooksul. · Epidemioloogia
mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti. Passiivne immuunsus- Nakkushaiguse ennetamine antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline. Aktiivne immuunsus- Haiguse läbi põdemisel tekkinud immuunsus.
· Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust · Nukleoid piirkond bakterirakus, kus asub DNA · Plasmiid bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid, mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud. · Periplasma ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel · Trihhoom niit · Spoorid e akineedid niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi · Heterotsüstid niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te · Goniidid niidi otsmine rakk, mis eraldub ja võib anda alguse uuele niidile · Filamentne kasv üksainus rakk moodustab pika niidi · Koniidid aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis, mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda · müksospoorideks e mikrotsüstideks müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust,
KRÜPTILISED GEENID – neid ei transkribeerita kunagi, promootor muteerunud 14. Lac operon on indutseeritav operon: ehk AKTIVEERUB SUBSTRAADI OLEMASOLUL 15. Mida tähendab, et trüptofaani operon on represseeritav? Trüptofaani süntees: represseeritav transkriptsiooni süsteem (lac operoni peegelpilt) Repressor muutub aktiivseks koos trüptofaaniga. Kui rakus kättesaadav trüptofaan saab otsa, siis trüptofaan eraldub repressori küljest ja rakk hakkab taas trüptofaani tootma. 16. Millest tuleneb mikroobide fenotüübiline muutlikkus? Modifikatsioonid tekivad keskkonnatingimuste kohastumuslike muutustena. Ei kandu järglastele. Võivad olla näiteks: * mikroobirakkude suuruse muutused *pesade pigmentatsioon * ravimtundlikkus *nõudlikkus kasvufaktoritele FENOTÜÜBILISED MUUTUSED on seotud geenide regulatsiooniga. E. Coli toodab laktaasi ainult siis, kui keskkonnas on laktoos. S. Aureus toodab
Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest. Osa rakke aga jõuab migreeruda keha teistesse piirkondadesse: limaskestad, silmad, liigesed, luud, kesknärvisüsteem, kus nad aktiivselt paljunevad. See teine staadium ilmneb 3 nädalat kuni 6 kuud pärast esmase haavandi paranemist. Sageli kaasneb sellega ka
mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee
Toidumürgitus on haigus, mis tekib mingit mürgist ühendit sisaldava toidu söömisel. Enamasti on mürgituse põhjustajaks mikroobid (bakterid, hallitusseened) või nende mürgid ehk toksiinid. Harvem esineb toidumürgitusi, mis pole seotud mikroobidega. Toidu sisse satuvad mikroobid või nende toksiini tavaliselt inimese ja looma kaudu ning on võimalik, et ka saastunud esemete kaudu. Toitu valmistades on mitu erinevat võimalust kuidas saab stafülokoki bakter toidu sisse, kas läbi inimese hingamisteede või siis saastatud käte kaudu, näiteks kui kätel esineb mõni haav. Stafülokoki bakterile on optimalseks paljunemise temperatuuriks toatemperatuur. Sellistel tingimustel paljuneb bakter kiiresti ja eritab mürgiseid toksiine. Need toksiinid põhjustavadki mürgitusi. Toiduainete kaudu levivaid nakkushaigusi: Salmonelloosi tekitab Salmonella bakter. Botulism tekitab C. Botulinium bakter Soolepõletiku tekitab E. coli bakter
kuumutamine 80-90 kraadi C, umbes 20 minutit ( piim EI lähe keema ) hävitada toiduainete riknemise põhjustavad mikroobid. Ta tõestas, et elu tekkimine kaasajal on võimatu! Robert Koch (1843-1910) Sakslane, II Nobeli preemia laureaat, Saksa arst. · Võttis kasutusele bakterite värvimis meetodi · Võttis kasutusele tardsöötmed · Töötas välja rida vedelsöötme retsepte. Õppis bakterite kasvatamist söötmel. 1822 ( 41. aastaselt ) AVASTAS TUBERKULOOSI TEKITAJA 1883 AVASTAS KOOLERA TEKITAJA On teada Koch'i postulaadid ehk seadused, mis peavad olema täidetud, et tõestada haiguse seost spetsiifilise mikroorganismiga. · See patogeen peab esinema kindlat jaigust põdevas organismis · Patogeen peab oelma isoleeritav haigest organismist ja kasvatatav söötmel · Puhas kultuurist võetud patogeen peab põhjustama katsealusel loomal seda haigust. Bakterite koloonia kuju, värvus ja suurus on erinevad
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede
Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha- või limaskestalõhede kaudu, suguvahekorra ajal, sünnitusteede läbimisel. Tavalised, plantaarsed või lamedad tüükad on kõige sagedasemad lastel, noortel täiskasvanutel. Kõripapülloomid tekivad noortel lastel ja keskealistel. Võimalik, et on kõige laiemalt levinud STD maailmas. 99,7% emakakaelavähkidest on HPV olemas. HPV-16, -18, -31 ja -45 on kõrge riskiga, -6 ja -11 madala riskiga emakakaelavähi suhtes
Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- parainfluenza Adenoviirus- RS infektsioon (respiratoor ne Süntsütsiaal ne e. pneumo viirusinfektsi
vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen (Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi
Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt.
instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla ka mitu Bakteril puudub tuum Rõngas DNA bakteri kromosoom genoom Bakteris peavad olema ka ribosoomid (valgusüntees). Gaasivakuoolid asuvad samuti bakteris, reguleerib kas bakter vajub põhja või tõuseb pinnale, toimib nagu kala ujupõis. Plasmiid väikerõngas DNA. Plasmiidis on geenid mis võimaldavad bakteril elada ekstreemsetes tingimustes. Ilma plastiidita (antibiootikumid, kõrge temperatuur, kõrge rõhk, happeline, aluseline keskkond). bakter on ilma plastiidita elujõuline Plasmiide võib olla ka mitu. Bakterid muutuvad resistentseks antibiootikumide suhtes. Bakterid paljunevad iga 20 minuti pärast. Plasmiide võib olla ühel bakteril ka mitu.
bakterite kasvamist. Biokile õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm).
aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril). * beetatoksiin – beeta-hemolüsiin (sfingomüelinaas C) – kahjustab sfingomüeliini rikkaid membraane (nt erütrotsüütidel). Ebatäielik lüüs vereagaril. *gammatoksiin – leukotoksiin – ja leukotsidiin – valgud, mis koos kahjustavad erütrotsüüte ja lipiidseid membraane * deltatoksiin – otsene ja kaudne toime neutrofiilide ja monotsüütide aktiivsusele. * eksfoliatiivne toksiin – proteaas, naha kahjustused koertel, sigadel ja inimestel. * toksilise šoki sündroomi toksiinid – TSST – põhjustab ülemäärast lümfokiinide tootmist, tekib kudede kahjustus. Inimese ja veise S. aureuse tüved toodavad TSST-1, millel on superantigeenne akt. * enterotoksiinid - põhjustab kõhulahtisust ja oksendamist, superantigeenne aktiivsus. 3. Streptokoki virulentsusfaktorid Virulentsus põhineb üldiselt sekreteeritavatel ja pinnaproteiinidel, toksiinidel, mis
- kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise) - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust) - struktuurgeenid ( kindlustavad viirusvalkude sünteesi) 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesraku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära. 7
4. Haiguse mõiste, haiguste jaotus ja haiguste riskifaktorid. Krooniliste haiguste tekkepõhjused. Haiguste diagnoosimise põhiprintsiibid; haiguste prognoos. Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: Üliäge e hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga). Akuutsed e ägedad. Alaägedad. Kroonilised. Haiguste klassifikatsioon (RHK): Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt.
vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask) Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest,
ning andekal vaktsiiniloojal oli oponente isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre. Totruse tagajärg oli katastroofiline kõhutüüfusesse nakatus üle 58 000 sõduri, suri 9000. Seda oli mitu korda rohkem, kui hukkus kuulide läbi. Esimese maailmasõja järel jätkati vahepeal katkenud uute vaktsiinide loomist. Difteeria vaktsiini (toksoidi) valmistas esimesena Gaston Ramon 1923. aastal ning teetanuse
◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tööd edasi jätkata VIIRUSTE MUUNDUMINE ◼Viirused on pidevas muutumises. Iga hooag on viirused teistsugused. ◼Haigeks jäädes, toodab keha antikehasid, et viirust välja tõrjuda kehast. Kuid kui uued viirused tungivad kehasse, siis antikehad ei tunne uut viirust ära ja
põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 4 Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad
1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.
3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8
Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas. Kutsutakse bakutatiivseteks anaeroobideks. Võihappe bakterite puhul avastas seda, et hapnik on peaaegu eluks kahjulik. Vajalikku hapnikku saavad orgaanilistest ühenditest, kutsudes esile lagunemist. Robert Koch ( 1843-1954 ) näitas, et siberikatku tekitajaks on Baccillus avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid
Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas. Kutsutakse bakutatiivseteks anaeroobideks. Võihappe bakterite puhul avastas seda, et hapnik on peaaegu eluks kahjulik. Vajalikku hapnikku saavad orgaanilistest ühenditest, kutsudes esile lagunemist. Robert Koch ( 1843-1954 ) näitas, et siberikatku tekitajaks on Baccillus avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid
* mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega * sõnnikuhallik vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga. - hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened. *hallitusseened ja söögiseened *eosed arenevad eoskottides 8-kaupa * viljakeha kutsutakse askoseks - viljakehade tekkeks vaja kahe haploidse seeneniidistiku põimumist Näited: * perekond kerahallik eosed paiknevad koniididena - pintselhallik (penitsilliin) * pärmseened paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Kandseened. * peamiselt tuntud söögiseened