Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikitamäe vald". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pihkva, setu, jõgi, leetunud, peipsi, võhandu, orava, kaldal, kalmistu, laiuse, setomaa, territoorium, õitsema, suubub, saarele, kalapüügi, keskele, veriora, lõunast, värska, setumaal, puutumatu, natura, võrgustiku, märgala, vapp, rohelisel, kilbil, sõlg, viitab, osutab, lipp, horisontaalselt, laid, oldud, maist, kulje, lühikeseks, moskvaSetu Kuningriigi Päev Uurimistöö Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................3 2. Kuningriigi päeva traditsiooni loomise ajendid.......................4 3. Paul Hagu..................................................................5 4. Setu Kuningriigi Päeva korraldamine..................................6 5. Muutused aegade jooksul................................................7 5. Muutused 1. ja 6. Kuningriigi päeva korralduses....................7 6. Setu Kuningriigi hümn...................................................8 7. Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti ............9 8. Kokkuvõte..................................................................10 9. Kasutatud allikad...........................
Lipp kinnitati 7. juulil 1995 Karksi-Nuia linna lipuna. Peale Karksi-Nuia linna ja Karksi valla ühinemist ühtseks Karksi vallaks 8. juunil 1999 võeti valla lipuna muutmata kujul kasutusele Karksi-Nuia linna lipp.7 Karksi valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaallaiust, kollane, valge, roheline. Laiud moodustavad ülevalt alla 3/7, 1/7 ja 3/7 osa lipu laiusest. Lipu värvid Pantone värvitabeli järgi on kollane PMS 116 CV ning roheline PMS 328 CV. Lipu pikkuse ja laiuse suhe 11:7 ning normaalsuurus 105x165 cm. Karksi valla lipp heisatakse: 1. Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel. 2. Ajutiselt valla pidupäevadel. 3. Suhtlemisel teiste omavalitsustega. 4. Muudel avalikel üritustel. 5. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajak
1. Värska valla üldiseloomustus Värska vald paikneb Lõuna-Eestis Põlva maakonna kaguosas. Värska valla pindala on 187,82 km2 ja asustustihedus 7,8 elanikku km2 kohta. Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel;
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL: Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisate maadel. Valdade tekkimise järel 19. saj. teisel poolel paiknesid siin Kurna ja Nabala vallad, mis I maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.-39. a. valdade reformi käigus
lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.3 Kliimaressursid Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest
3.2 Lipp Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon. Lipu külgede suhe on 7:11. Lipp on kinnitatud 19.juunil 1996.aastal. 4.Ajalugu Hiiumaa on nii tekkelt kui ajalooliselt arengult noor saar. Hiiumaa oli väheasustatud veel 12. sajandi keskel. Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu leppisid omavahel kokku, et jaotatakse praeguse Emmaste valla alad kuni suure kivini praeguses Pühalepa vallas. Valduse piiriks kujunes Vaemla jõgi. Emmaste vald, nagu me teda praegu näeme, kujunes 19. sajandi lõpul ja kuulus 1946. aastani Läänemaa koosseisu. Asustus oli peamiselt koondunud valla lääne- ja lõunarannikule. 1991.aasta 9.oktoobril kinnitati Emmaste Valla Põhimääruse ja arengukava. Reformide tõttu kinnitati uus valla põhimäärus 18.veebruaril 1994.aastal. 1999.aastal avati Sõru muuseum ning avati aastaringne laevaliiklus Sõru-Triigi liinil. Sõru sadam sai tunnustuse kui parim väikesadam.
TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõl
elanikku), Urumarja( 76 elanikku) ja Võlli (57 elanikku). Joonis 5. Tori valla asustussüsteem * 15...50 elanikku * 51.. 91 elanikku * 92...500 elanikku 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid Omaaegne Tori kihelkond (vt joonis.6) hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Tori kihelkonna ala oli asustatud juba väga ammustel aegadel. 1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ........................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura
Mehi oli aastal 2000 kokku 18 ja naisi 19. Aastal 2012 elab külas 13 meest ja 17 naist. Meeste osakaal on langenud külas 5 mehe võrra ja naiste osakaal on langenud 2 naise võrra. 2.8 Kaika küla Kaika küla asub Võru maakonnas Antsla vallas, Antslast 10 km kaugusel lõunas. Kaika ümbruse metsade, kuni 30 meetri kõrguste kuplite ja sulglohkudega maastik on Karula kõrgustiku kaunemaid. Karula kõrgustik ulatub Võru maakonna loodeossa umbes 20 km pikkuse ja 2 - 5 km laiuse ribana. Maakonna läänepiiri ligidal Ähijärve ümbruses kuplilise reljeefiga ala laieneb tunduvalt. Eriti selge ja korrapärase kujuga, kuni 30 meetri kõrguseid kupleid kohtame Kaika ümbruses. Kaika külas asuvad kool, kirik ja kalmistu. 1890. aastatel ehitati Kaikamäele Peterburi ärimehe toetusel vene õigeusu kirik. Kirikul oli kaks sibulkuplit. Praeguseks on kirik lagunenud. Kool rajati kiriku ehitamisega üheaegselt, algselt venekeelse kihelkonnakoolina. Hiljem muudeti eestikeelseks
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda vallas on 11 küla ning suu
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurema
selle järve nimetusest. Harku oja saab alguse Harku rabas, mis asub Tiskre külast 5,5 km lääneloode pool ja suubub Harku järve, olles 15,7 km pikk ja 30,6 km² valgalaga. Harku joastik saab oma vee Harku ojast ning koosneb kolmest astangust, millest kõrgeim on 1,5 meetri kõrgune. Harku järv 1.5 Mullastik Harku vallas esinevad järgmised mullad: 1) leet-gleimullad, so alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld. Liivadel järgnevad valgele leethorisondile huumus- illuviaalne ja R2O3-illuviaalne horisont, selle all paikneb süvagleistunud või gleihorisont. Leede-gleimullal huumushorisonti pole, metsakõdu (10 cm paks) on turvastunud. Pealmiseks horisondiks on 1030 cm paksune turvas. 2) raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad, pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.
Seto Kuningriigi päev Kuningriigi päeva tekkimise põhjused · Idee algatajaks Paul Hagu · 1991. a käis P. Hagu koos rahvalauluansambli Helleroga Norras ja nägi midagi sellist, mis setudelegi paistis sobivat. · Eeskujuks saidki Norras ja Soomes elavad metsasoomlased. · Nad kuulutavad välja kolmeks päevaks oma Metsasoome Vabariigi. · Metsasoomlastel on oma president, vabariigi valitsus, lipp, piir ja ületamiseks viisa. · koos Aare Hõrna ja Obinitsa rahvaga sai Seto Kuningriik teoks 20. augustil 1994. aastal Paul Hagu · Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. · Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. · Ülemsootska aastatel 1995, 1996 ja 1997 · Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku,
Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. 1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas. Suure-Jaani järv Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule. Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga". Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2010 toimus 50 Järvepidu. Soomaa Rahvuspark
maksumaksjaid. Vanausuliste seas jätkusid oma kirikukogud pagenduses, vähetähtsatel maadel Venemaa piiri taga. Neile tegi muret puuduv vaimulikkond, kes oli suures osas füüsiliselt likvideeritud. Vanausulistel puudus piiskop, kuid ainult piiskopid said uusi vaimulikke ametisse pühitseda. See probleem põhjustas vanausuliste lahknemise kahte peamisse harru.Preestritega ja preestriteta vanausulised. Vene vanausulised Eestis Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Põhja-Eestis olid vanausuliste kogukonnad koondunud Tallinna ja Peipsi järve äärsetesse asulatesse: Alajõe, Mustjõe ja Uhha piirkonda. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse
SAUGA VALD Asukoht · Asub Pärnumaa keskel · Naabriteks lõunas Pärnu, läänes Audru vald, põhjas Halinge vald ja idas Tori ja Paikuse vald. · Vallas 10 küla; Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. · Valla üldpindala on 16482,3 ha. Sümboolika · Vapp · Lipp Tööstus · Vallas asub mitmeid saekaatreid. · Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu. Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus. Kultuur ja sport · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandushuvilis
Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Kaarmise - Jõempa karstialal paikneb madal, alla 1 m sügavune Kaarmise järv (11,5 ha). Tehisjärvedest on suurim 4,6 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär). Jõed ja peakraavid Vallas paiknevad jõed ja peakraavid on mandril paiknevatega võrreldes lühikesed ning veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), Irase peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km). Ülejäänud vooluveekogud on alla 10 km (kaart 5. Hüdrograafia). Allikad
klassitarõst kõlap mulle viil üts tsõõrimängu viis..." Kuid Kaugu koolimaja seinal seisab mälestustahvel ka teisele kirjanikule, Juhan Jaigile (1899 1948). Kõige tuntumad on vast tema kirjutatud seikluslikud noorsoojutustused, nagu näiteks Pombi- lood (Rohtmets, 2004: 282). · Obinitsas Meremäe vallas asub 3 meetri pikkune 9 tonni kaaluv graniidist valmistatud Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986. aastal IV Setu Leelopäevadel. See mälestusmärk on kõigile sealsetele kuulsatele lauluemadele, eeskätt Hilane Taarka (1856 1933), Miko Ode (1864 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument... 2009). Hilana Taarkast tehti ka 2008. aastal film, mis põhineb Kauksi Ülle kirjutatud
Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje Gustav Suitsu mälestuskivi (tegemist on G. Suitsu sünnikohaga). Sõidame üle Ahja jõe ja vahetame maastikuregiooni- jõuame Peipsi madalikule, mis on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade
Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel Essee Mai-Liis Paenurm Juhendaja: Katre Sakala Tartu 2016 2. juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava, mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018, peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016). Selleks, et väiksemad vallad saaksid säilitada oma endise nime ja kuju, märgiti perspektiivika valla rahvaarvu piiriks 5000 sissekirjutatud
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu..........................................................................................
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab üle poole valla rahvastikust eh
arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1]. Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning mu vanemad elavad endiselt seal. Joonis 1. Jõgeva valla asukoht Jõgeva maakonnas [14]. 2 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Suuremaid keskusi on Jõgeva vallas 5- Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva alevik ning Vaimastvere küla. Need kõik on välja kujunenud iseseisvad keskused. Kokku on vallas 41 asustusüksust [1]. Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel 2015. aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin.
Kohapealsed kaunid maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin on puutumatu loodusega põlismetsad, looduslikult kaunis Türi voorestik, veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Murakasoo Laupal, kaunid mõisad Laupal, Kabalas ja Kolus, haritud põllumaad ning Euroopa suurimad piimakarjad, mustakirjud seljad maaliliselt maanteel kulgejale paistmas. Valla keskuseks on Pärnu jõe kaldal asuv Eestimaa kõige rohelisem linn Türi. Türi linna teatakse tänu raudteele, keskkonnasäästlikule mõtteviisile, liigirohketele parkidele, kaunitele koduaedadele ja laadatraditsioonidele. Üldise tuntuse sai linn aga juba 1937. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa moodsaima antennimastiga raadiosaatejaam, mis andis eetrisse kutsungi: "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Igal kevadel tunnustatakse Türit Kevadpealinna tiitliga. Türi on tulevikku planeerides positiivne
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Araski 2 2
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kursi Küla Autor: Riini Kose 10b Juhendaja: Kaie Konsap Tartu 2014 Sisukord 1. Koha lugu........................................................................................................................3 2. Põhikaart.........................................................................................................................5 3. Kultuurimälestised..........................................................................................................6 4. Kaitstavad loodusobjektid...............................................................................................7 5. Verstakaart.....................................................................................................
Veevarud: Puurmani valla vooluveekogud võib jaotada 5 gruppi: 1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3) põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4) metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk). Vooluveekogudest on suuremad Pedja, Kaave ja Pikknurme jõgi ning seisuveekogudest Tõrve, Puurmani ja Pikknurme paisjärved. Valla veestiku teljeks on Pedja jõgi, mille lamjooks ning keskjooks paiknevad osaliselt (49.3 km pikkuselt) Puurmani vallas. Kokku on Puurmani vallas 27 vooluveekogu ning vooluveestiku pikkus on 181 km. Puurmani vallas puuduvad looduslikud järved, kuid esineb suuri rabalaukaid valla läänepoolmiku suurtes rabades. Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute
Anija vald Üldinfo Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Kose, Raasiku, Jõelähtme Click to edit Master text styles ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu Second level vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne- Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Pikva mõis, Anija m
Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus. Tamsalu vald korraldab igal aastal kevadel (vajadusel ka sügisel) elanikele ohtlike jäätmete kogumisringi, mis läbib kindl
sihtkaitsevööndiks. Väärtuslikud looduskaitsealad Anna- Purdi maastik Ala jääb Purdi mõisaansamblist lõunasse, Anna-Peetri maantee ja Pärnu jõe vahelisele alale jääb ca 50 ha suurune Kasemetsa parkmets. Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd. Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik Ala hõlmab Roosna-Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas
annaabi.ee 
