koolidesse üldse kanditeerida. Olen üsna kindel, et paljud noored valivad sama eriala sõber või selle, mis vanemad neile soovitanud on. Noored, kes ei taha aega raisata, lähevad peale põhikooli kutsekooli. Kutseõppe läbimine annab head teadmised ja oskused, et tööturul hakkama saada ja sobib hästi praktilise loomuga noorele, kes teab, millise erialaga ta oma tulevikku siduda tahab. Enne, kui kuhugi kanditeerida, on abi, kui uurida põhjalikult kõiki erialasid ning mõelda, millisted ametikohad tulevikus kõrgelt hinnatud on. Abiks valikute tegemisel on kindlasti ka Rajaleidaja.ee lehekülg. Sellelt lehelt saab abi nii kutse- ja kõrgkooli mineja kui ka kooli lõpetanud noor, kes soovib oma elu alustada. Tänavu võib väita, et kutseõppe on noorte seas jätkuvalt populaarne. Statistika näitab, et
seeni korjama või kanu kitkuma. Samas on puudu spetsialistidest. Niivõrd erudeeritud inimesi, kes ei oska praktilist ja vajalikku tööd teha, on liiga palju. Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid särava fassaadiga. Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks. Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike
Kõrgharidusega inimesel on ka lihtsam tööd saada. Tänapäeval ei ole just kõige lihtsam sobivat tööd leida, eriti veel praegusel ajal, kui majandus on halvas seisus. Iga töökoha peale on konkurents suur ja tööle võetakse vaid parim, eriti kui jutt pole suuremast füüsilisest tööotsast. Tahetakse ikka kõige haritumat ja kogenenumat tööjõudu. Selleks ongi ilmselt vaja head haridust just sellel ametialal. Sellepärast tulekski oma tulevikuplaanidele juba varakult mõtlema hakata, et saavutada seda, mida õigeks peame ja soovime. Igaühe enda otsustada, palju ta õpib, kuidas ja mida saavutada tahab. Sisu järgi jaotatakse haridus humanitaar- ja reaalhariduseks. Humanitaarteadused on inimest ja ühiskonda käsitlevad teadused. Täpsemalt filosoofia, ajalugu, õigus-, keele-, kirjandus- jmt. teadus. Reaalteadus tegeleb aga füüsika, matemaatika jms. Millise kallaku keegi valib on igaühe oma isiklik tahe ja
Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Mis mind motiveerib õppima? Raamatupidamist oli mul suur soov õppida juba peale põhikooli. Kuna seda saab õppida ainult gümnaasiumi haridusega ei jäänud mul muud üle kui valida: kas kutsekool või gümnaasium. Valisin kutsekooli ning erialaks laomajandus
Kutsevalik millega arvestada? 8. klassi klassijuhatajatund Olles 8. klassi õpilane, on sul just õige aeg hakata mõtlema selle peale, mida teed pärast 9. klassi lõpetamist. Valikuid on palju: jätkata gümnaasiumis ja astuda ülikooli lõpetada gümnaasium ja valida sobiv kutsekool astuda kohe pärast põhikooli kutsekooli Et saada hea töökoht, on tarvis ennast harida! Kuigi Eestis on tööpuudus, leidub ometi erialasid, kus napib tööjõudu, kuna puudub kvalifitseeritud tööliskond. Tänapäeva ühiskonna märksõnaks on elukestev õpe (pidev enesetäiendus). Ka omandatud erialal töötades tuleb end pidevalt täiendada. Millest lähtuda kutsevalikul? Valitud töö peab meeldima (lähtu oma huvialadest, hobidest jne).
Haridus kas kohustus või võimalus? Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui oled loll. George V.Higgins Teadmised on meie kõige suurem vara ja neid saab omandada läbi kooli, kas siis läbi tavakooli või ainult läbi elukooli, see on juba iga inimese enda valik. Kool kui haridusasutus on lihtsalt kergem võimalus omandada teadmisi. Istudes 45 minutit tunnis ja kuulata, mida õpetaja sulle räägib, ei tohiks olla ju väga suur katsumus, tunni lõpuks jääb sul midagi ikka meelde. Muidugi selleks, et omandada mingeid teadmisi, peab õpilane ka ise tahtma tunnis kuulata ja kaasa mõelda. Nagu ütleb Hiina vanasõna:"Õpetaja avab ukse, kuid sisse pead sa ise minema." Tegelikult on kool mingil määral nii kohustus kui ka võimalu
ülikooli selleks, et saavutada soovitud töökoht ja täita isiklikud eesmärgid oma elus, kuid on inimesi, kes ei pea läbi kõrgkooli või isegi gümnaasiumi, et elus edukalt toime tulla ning samas teha teoks oma eesmärgid. See kõik tulenebki sellest, et kõik sõltub meist endist. Meie ise oleme juhid ja vastavalt sellele, kui hästi me oskame oma elu ohjes hoida ja sellesse piisavalt panustada, siis täpselt nii heldelt meile ka tasutakse. Sõna investeerima, tähendab millessegi või kuhugi midagi oma omandist panustama. Haridusse on samuti võimalus investeerida ja lõigata kasu, mis hiljem tulevikus ära tasub ja edu toob. Ka haridusse tuleb osata investeerida nagu näituseks investeerimine kinnisvarasse või tervisesse. Kui seda ei tehta otstarbekalt või tehakse rutakalt, siis ei pruugi sellest hiljem enam kasu olla. Arvatakse, et mida nooremalt omandada haridus, sealhulgas kõrgharidus, siis
Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes on temast kuus aastat noorem. "Ei ole üldse eriti tark võrrelda algklassi poisi ja põhikooli lõpuklassides õppija hindeid." Võimalik, et konfliktide taga oli kasuema sallimatus. "Muinasjuttudeski räägitakse, kuidas võõrasemad oma tütreid hoiavad ja kasutütreid kiusavad. Mis vahet siin on - kasupoeg või kasutütar
dokumendid, töönäidised vmt (tuleks eelnevalt täpsustada). Avaldus tuleb esitada vastuvõtukomisjonile isiklikult, kaasas pass, ID-kaart või autojuhiluba. Osa kutseõppeasutusi on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS ja nendesse koolidesse saab vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt. Teave SAISiga liitunud õppeasutuste kohta on kättesaadav SAISi veebilehel. 3 Kutseõppurile Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis ollakse vaid lihtsalt inimene, kes jääb ootama et kõik sülle kukuks, kui ise midagi teha ja tahta, raske saab see küll olema, aga lõpuks saad sa ikka selle kätte ja hea on hakata maitsma oma vilju, parem on olla keegi ja need rasked teed läbi käia, aga mitte selline kes loodab ja ootab, et miskit nüüd sadas sülle või hakkaks midagi juhtuma. Mina olen mõelnud, soov oleks mul saada giidiks: miks ma jah
Gümnaasium kellele ja milleks? Eks iga gümnaasiumi õpilane siin on kuulnud õpetajailt küsimust, miks nad siin on? Tavaliselt on vastus, et õppimiseks. Aga kas see ka päriselt nii on, või valetavad õpilased silmaaauku? Peale põhikooli lõpetamist peab ju tegema selle suhteliselt suure otsuse mida edasi teha. Vailkuid tegelikult ju väga palju polegi: gümnaasium, mingisugune kutsekool või minna kohe tööle. See viimane ei ole minu arust just kõige parem variant, sest kes tahaks omale tööle võtta põhikooli haridusega inimest. Mitte just eriti paljud. Samas, kes otsib, see leiab, aga kindlasti pole see parim variant. Ning osadel, kaasaarvatud minul, on midagi kutsekoolide vastu. Nagu see oleks kool neile, kes ei saa gümnaasiumis hakkama. Tegelikult seal saab ju gümnaasiumi ja mingi kutselise hariduse kohe kätte ajavõit missugune. Kuigi
Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus.....................................................................................................................................6 Ülikoolid.....................................................................................................................................7 Polütehnikumid................................................
- igatahes oli see väga värskendav. 7. Raamat ütles mulle kui lugejale, et iial ei või teada, mis toimub ühe kiusaja peas ning mis on tema motiivid – inimesed ei pruugi alati olla need, kes esmapilgul paistavad; enda eest tuleb seista ka siis, kui see on raske ja paistab lootusetuna. Ülesanne 2 „Keskkooli jõudes lakkas kool olemast naljamäng. Nüüd oldi lahus nendest, kes käisid rahvakoolis ega pidanud elus kuhugi jõudma.“ (J.Guillou „Kurjus“,lk 12) Jutustaja meenutab direktori tervituskõnet, milles viimane rääkis keskkooli tähtsusest. Ta rääkis, et gümnaasiumis on raske, justkui rahvakoolis saaks pingutamatagi hakkama. Nimelt oldi arvamusel, et rahvakoolis käivad need, kellele ei ole piisavalt mõistust antud, et astuda gümnaasiumisse. Usuti, et rahvakoolis õppivatel noortel ei ole võimalust elus kuhugi jõuda.
Kuna EHTE asub Tallinnas, annab lähedus turismisektori võtmeasjalistele ning valdkonna ettevõtete suur kontsentratsioon Tallinnas EHTE-le mitte ainult tugeva konkurentsieelise, vaid ka sektoripoolsed ootused seoses arendus- ja uuringutetegevusega. Lisaks EHTE-le väljastpoolt suunatud ootustele antud valdkonnas tuleneb vajadus uuringute ja arendustööga tegeleda ka kooli enda arengueesmärgist liikuda Eesti- keskse kutsehariduse tasemel uue etapi - rahvusvahelise rakenduskõrghariduse suunas. Turism on tulevik! Soovid selgeks õppida eriala, mis võimaldab sul tööd teha reisibüroodes, hotellides, restoranides Eestis ja üle maailma? Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis EHTE omandad vajalikud teadmised, saad tugeva praktikakogemuse ja õpid erinevaid võõrkeeli. 2 2. Turundamine Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool turundab ennast peamiselt internetis.
oli peatükist võimalik aru saada. Õppisin ka paar uut tähtsamat reeglit nagu „Ennast ei tohi korrata!“ Teise mooduliga läks mul aega umbes 45 min. 5.3. For-tsüklite kasutamine JavaScriptis Sissejuhatus for-tsüklite kasutamisesse JS-s Otsi tekstist üles oma nimi See peatükk oli üpris lühike võrreldes esimese ja teisega. Nagu pealkirjast aru saab, oli peatüki teemaks for-tsüklid. Esimene pool oli lihtne, kuna ülesannetes pidi muutma ainult paari numbrit. Teine pool rääkis for-tsüklite kasutusest ja selle erinevatest funktsioonidest täpsemalt. Samuti oli juttu massiividest ehk andmeühikute kogudest. Ma ei pidanud kasutama sõnastikku, kuna põhimaterjalis oli selgeks tehtud piisavalt hästi. Praktilises ülesandes pidin leidma suurest tekstimassiivist üles teatud „stringi“: oma nime. Kasutades for-tsüklit, ei olnud see keeruline. II mooduli õppimiseks läks mul umbes 30 min. 5.4
Mida kõrgem tase, seda suuremad on situatiivsete ja distsiplinaarsete teadmised. Teine kodutöö pm sama, et arutelus on ka asjad olemas saad sealt noppida Kutsehariduse alguse ajalugu Euroopa riikides Wollschläger, N., & Reuter-Kumpmann, H. (2004) artikli järgi Eesmärk: Euroopa Liidu saamine maailma kõige dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks. Selle strateegia oluline komponent on kvaliteetne kutseharidus seda eelkõige sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamise seisukohalt. Mulle väga meeldis artikli alguses toodud Karl Popperi kohta toodud tutvustav kirjeldus (Karl R. Popper (1902-1994 )koolist välja langeja, puusepa õpipoiss), see sisendab lootust, et õpilane võib olla küll koolist välja langeja, kuid sellegi poolest võib saada temast KEEGI, kui ta leiab enda jaoks õige tee.
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid l
nurga tagant välja koristaja Malle, kes ei teadnud filmi vaatamisest midagi. *Igatsen kooliajast kindlasti seda melu ja üritusi ja tantsimist ja lihtsust, et kõike sai kiirelt lahendatud, kui oskasid õigel ajal suu lahti teha ja märku anda. Igatsen ka Mairit väga, kuna tema sarnast aktivisti ei leia kuskilt ja tema positiivsus oli lausa nakkav. Igatsen ka kõiki teisi õpetajaid, kes mulle oma tarkusi jagasid, aga kuna neid kõiki on nii palju, siis ei mahu need head sõnad kõik kuhugi ära. Aga nendel kõigil oli hea omadus muuta tunnid ka noorele õpilasele huvitavaks, mis pärast minul polnud palju igavaid koolipingis istumise päevi, kus peaks monotoonset juttu kuulama. *Mida mina koolile anda võisin oli üks tubli ja tegus õpilane. Aga mida kool mulle andis, sellest saaks väga pikalt kirjutada, aga lühidalt kokkuvõttes muutis LÜG mind tolereerivamaks inimeste suhtes ja andis julgust hüppama üle oma varju.
Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. Filmis olevat sotsialiseerumis protsessi on tunda kõigi osalejate poolt. Tylor on kohutavalt impulsiivne ja haavatud tegelaskuju. Hakates arutlema misks just ta selline on siis ilmselt probleemid hakkavad kodust. Lahutuse läbielanud vanemad, kes oma lastele sellega seoses annavad halba eeskuju ning panevad tundma hirmu ebakindluse ees. Samuti on tegelaskuju mõjutanud tema venna enesetapp. Selles õnnetuses süüdistab Tylor oma isa, kes näitab oma suhtumist igati negatiivsest küljest, ning arvab, et sellise käitumisega õpetab ta oma poegi meesteks olema. Tylori isa käitumine rahamaailma vallutades ning filmi alguses vaatajalegi nii näivana, et just see ongi õige. Taylor on aga protestimeelsest kodust ära kolinud ja üürinud endale elamise. Tema arengut ja sotsialiseerumist mõjutvad nii toanaaber kui ka kõige tähtsam isik tema elus väike õde Carolina. Õega käitumisel näitab Tylor üles täielikku pühendumist, abivalmidust
ilmade tõttu paariaastane viljaikaldus, järgnesid nälg ja haigused. Pärast Paul I troonile tulekult ei nõutud rüütelkonnalt koolide ülalpidamist. 1799. ja 1800. aastal järgnes uus ikaldus, hulk koole jäeti seisma, talurahva laste õpetamise põhivormiks kujunes taas koduõpetus. 8. Kool ja haridusprobleemid seoses talurahvaseadustega 19.saj. I poolel Sajandi esimese poole koolielu arengut ajendasid mitmed tegurid. Nii pastoritel kui aadlil kujunes kaks suhtumist haridusse. Üks osa toetas lugemisoskuse levitamist selleks, et kindlamalt allutada talurahvas luteri usu kirikule ja õigustada Balti erikorda. Teine osa, mõjutatuna ratsionalistide ideedest, pooldas talurahvale hariduse andmist, et selle kaudu aidata kaasa rahva elujärje parandamisele. Viimaste ideede levikus on tähelepandav osa taasavatud Tartu ülikoolil ja selle esimesel rektoril G. F. Parrotil. Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine. Oma kirjanduse
tööst puhkust umbes kolm aastat kokku. Järele jääb 36 aastat. Keskmine tööpäev on kaheksa tundi. Aastas on töötunde 1920. Niisiis kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt tuleb elus keskmiselt töötada 69120 tundi. Kas keegi tõesti soovib kogu selle aja teha midagi, mis talle ei meeldi? EL-s keskmine eluiga umbes 78 aastat, tegelikkuses töötatakse ka pärast pensioniiga, rääkimata nendest, kes kohe pärast põhi- või keskkooli tööle hakkavad. Seetõttu tuleb juba väga varakult hakata mõtlema selle üle, mida tegelikult elus soovitakse saavutada. Me kõik tahame ennast elus teostada ning oma lühikese elukogemusega olen ma ka aru saanud, et mitte keegi ei soovi olla rumal, ei taheta olla teiste naerualune. Huvi millegi vastu on see, mis paneb inimesi tegutsema. Peab endale selgeks tegema, mida tulevikust soovitakse, üritades olla enda suhtes võimalikult objektiivne, sest enda tundeid on nii mõnigi kord väga raske mõista. “Tunne end
eetrisse jne-jne. See on kord juba otsesaadete asi, et sa võid olla hästi ettevalmistunud ning kukub läbi või olla vähem ettevalmistunud ning see tuleb hästi välja.'' Kaspar: '' Jätkates `Ringvaate' teemadel, siis vaatasin hiljuti teie kurikuulsat intervjuud Edgar Savisaarega, kus teemaks oli tema, kui `mõjuagent'. Kuidas suhtute teie temasse, kui Eesti kõrgpoliitikusse?'' Marko: ''Noh, meie püüame vältida suhtumist, Rahvusringhäälingus püüame säilitada oma külaliste ja temaatika ning käsitluste suhtes neutraalsust. Me anname edasi informatsiooni, me ei püüa anda edasi enda seisukohti ning püüame olla võimalikult erapooletud. Sama on ka siis Edgar Savisaarega, ma ei taha tema suhtes mitte ühtegi seisukohta võtta, sest see on minu huviobjekt, kui ma teen temaga intervjuud ning väidetakse, et ta on mõjuagent, siis sellisel
Winchesteril, sest nad valmistavad lapsi edasi minekuks Oxfordi või Cambridge'i, sest need on Suurbritannia kõige vanemad ja paremad ülikoolid. Viimastel aastatel on valitsused pakkunud seda, et koolid spetsialiseeruksid rohkem kindlatele erialadele, näiteks teaduse ja tehnoloogia peale. Muidugi põhiaineid õpetataks samamoodi nagu ikka, kuid kooli poolt valitud erialal oleks siis rohkem rõhku. Õpilased on kohustatud võõrkeeli õppima ainult 3 aastat. Sealt edasi on nende vaba tahe kui kaua nad võõrkeeli õppida tahavad. Kõige populaarsemad võõrkeeled briti õpilaste seas on prantsuse, saksa ja hispaania keel. 9 3.3. Hindamissüsteem A = suurepärane B = üle keskmise C = keskmine D = alla keskmise E = läbikukkunud (TSEGB) 1988.a. kehtestati RAHVUSLIK ÕPPEKAVA (National Curriculum), mis fikseeris juba detailselt, milliseid aineid, millises mahus ja vanuses õpetada
........ 19 LISAD.................................................................................................................... 21 Lisa 1................................................................................................................. 21 Lisa 2................................................................................................................. 24 2 3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks
oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja millised on majanduslikud võimalused. Ettevõtte asutamine on lihtne ja kulgeb plaanipäraselt, kui selleks vajalikud toimingud tehakse õiges järjekorras. Juba enne ettevõtte registreerimist tuleb välja selgitada, kas kavandatud tegevusala nõuab tegevusloa või litsentsi olemasolu. Litsentse väljastavad vastava valdkonnaga tegelevad ministeeriumid või riiklikud ametid. Seega peab olema inimesel enesesse usk ja tahe luua just oma äranägemise järgi oma ettevõtte, et see toimiks peab olema just sellised isiku omadused mille ma tõin välja juttu algul. Küsimusele, et kas minust võiks saada ettevõtja, võiksin vastata : miks ka mitte, kuna minu eas on kõike võimalik õppida. Mina ettevõtjana? Miks ka mitte! Ettevõtjaks ei sobi kindlasti mitte iga inimene. Hea töötaja - see omadus ei garanteeri inimesele veel edu ettevõtluses. Ta võib olla oma ala proff, kuid suundudes ettevõtluse
Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õpilased saavad oma p
haridustasemega väidetavalt pole neljal portugallasel viiest isegi keskharidust. Eesti inimene peab olema haritud, sest vaid siis on ta edukas. Eestlane väärib tasuta kõrgharidust, võimaldame tal siis saada, milleks tal on õigus! 4 1.1 Eesti haridussüsteem Eestis kehtiva haridussüsteemi kohaselt liigitatakse haridus: üldharidus, kutseharidus huvialaharidus. Haridustasemed on: 5 alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) kõrgharidus (III tase). Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda
Augusti Klubi kaaslasega Uurimustöö koosneb Uno Antoni lühikesest eluloost, sugulase ja sõprade meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta. Seega uurimuse eesmärgiks on jäädvustada Uno Antoni elu ja tegemisi, tema osa Eesti omariikluse taastamise käigus ja edaspidi. Uno Anton. Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana
mõtlema. Kahjuks peab tõdema, et autor on antud teemat käsitlenud väga pealiskaudselt ning kohati isegi kirjutanud teemast mööda. Juba esimesel lugemisel paistavad silma teemast kõrvalekaldumine ning teksti terviklikkuse puudumine. Sissejuhatus on olematu ning ei kutsu lugema. Tekstil puudub sidusus ning sujuvaid üleminekuid teemade-lõikude vahel väga ei leia. Märkamata ei jäänud ka väited ning järeldused, mis ei omanud loogilisi seletusi. Töö puhul võib positiivseks seda pidada, et puuduvad õigekirjavead, esineb küll lausestus probleeeme ja sõnu vales vormis, kuid on olemas kõik kirjavahemärgid ning ei esine kirjavigu sõnades. Meeldisid ka mõned autori poolsed mõtted ja argumendid, millega nõustusin täielikult ning ühtlasi sobisid ka hästi antud teemasse, nagu näiteks: "Pigem pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast kogu oma ülejäänud elu." või siis: "Motivatsioon on õppeedukuse üks suurimaid mõjutajaid."
Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk pole tähtis, aga ema ei ole võimeline kuulama. Ema on katki, aga J ei oska teda parandada, -4. Liisa on J nõus suhtlema ainult bussis või teel kooli. Koolis on J endiselt üksi. Klassijuhtaja Irka küsib miks J ei suhtle kellegagi. J vastab, et teised ei räägi temaga, Irka arvab, et J peaks ise seltkondlikum olema. Kunstiajalootunnis ei ole enam J pinki ja tal ei ole kuhugi mujale istuda kui Paula kõrvale- Paula ei luba, kuna J ikkagi istub tõuseb Paula ja istub Raimo Ja Mihkli piki kolmandaks. Õpetaja teeb piinliku ja alndava olukorra veel hullemaks käskides Paulal tagsi J kõrvale istuda, Paula keeldub ja marsib klassist välja. -3. J-l on kaksikõde Kreete, keda ta väga igatseb ja teab, et ainult tema mõistaks teda. Kreete elab Tais. Kui nad olid 12 aastased olid emal juba väga tõsised haigushood. Ühel
Lootel, kui inimesel on õigus elule ja abort rikub seda õigust. Sündimatta lapsel on õigus olla vanemate poolt armastatud. Sellele peaksid mõtlema ka tulevased lapsevanemad, sest sündimatta laps ei ole selles süüdi, kui vanem(ad) teda ei taha või teda ei armasta. Paraku ei lähe elus kõik nii nagu tahetakse ja tahest tahtmatta minnakse seda teed pidi tehakse abort, kuigi on mitmeid teisi võimalusi. Mõnikord, on inimese jaoks aga abort ainuke võimalus. Näiteks siis, kui sündimata lapsel on mõni raske vaimne või kehaline kahjustus, rasedus ohustab lapseootel ema tervist, lapseootel ema on liiga noor, või liiga vana, või lapse ootel ema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist. Samuti ka kaitsevahendite alt vedamine. Abordiks võib olla ka teisi põhjuseid. Näiteks keegi sunnib lapseootel ema tegema aborti. Liiga noor, liiga vana, liiga vaene, liiga hõivatud, liiga mahajäetud, lahutatud, üksi, vägistatud need võivad ka ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
