Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Microsoft Word 2007 kõikide nuppude ja valikute kirjeldused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
insert, microsoft, font, date, theme, update, comment, color, viite, kommentaari, document, window, tekstile, vahetab, indent, change, layout, jagab, laseb, send, citation, recipient, size, highlight, paragraph, spacing, find, select, clip, link, emaili, footer, numbers, object, symbol, themes, keerab, arrange, position, tasandile, back, continents Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
Vaated Muutuste jälitamine (redigeerimismuuda- tused). Täiendavaid seisundeid saab valida, kui Suum olekuribal teha parempoolne hiireklõps Microsoft Wordi ekraanipilt koosneb järgmistest osadest (vt joonist): 1. Office nupp. Nimeriba: Microsoft Word, Word2010 versioonis on selle asemel Fail-vahekaart. 2. Kiirpääsuriba: täiendavate töövahendite lisamine/eemaldamine (vt ripploendist veel käske...), asu- koht (ripploendist Kuva lindi all/ Kuva lindi kohal, sama valiku saab leida kui teha parempoolse hii- reklõpsu kiirpääsu või lindiribal). 3. Lindiriba ehk lint, milles sisalduvad: a) Vahekaardid: Fail (File, Word2010), Avaleht (Home), Lisa (Insert), Küljendus (Page
F2 Move Siirdamine /
Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 6 1.8 Tihti esinevate vigade automaatne parandamine
Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 1.8. Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada
KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ..................................
Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2. Insert Selle menüü alt saab lisada lehti (jaotis Pages), tabeleid (Tables), mitmesuguseid illustratsioone nagu pildid, joonised, kujundid, skeemid jms (jaotis Illustrations), erinevaid linke (Links) ja päiseid/jaluseid (Header & Footer). 5 3. Page Layout Selle menüü käsud on seotud lehe kujundamise erinevate võimalustega.
igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi....selle saab ka parema hiireklõpsu kaudu => styles · kui teed lõiguga asju ja tahad tervet laadi selliseks siis paremklõps nt. normal peal ja "update to match selection' · sisukord : references => table of contents => insert table of contents sisukorra värskendamine vajalik et lehekülje nr'd oleks õiged. kogu fieldi värskendada vaja vaid kui oled peatükke lisanud vms. · Õppematerjale leiab näiteks: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/ · Varasemaid eksamitöid harjutamiseks http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/arvestus/ Loeng 2: 1. Kirjamärgi suurust mõõdetakse pointides. 2. 72 pt = 1 toll = 2,54 cm
xls.
Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Klav.keelte vahet.nupu saab stardireale start control panel Regional and Language languages details language Bar. Kuvari värvilahutust saab muuta start control panel display settings color quality. Ajavööndi saab paika panna start control panel date and time time zone. Hiire topeltklõpsu kiiruse saab paika panna start control panel mouse buttons double-click speed. Varjatud faile saab näha start control panel folder options view hidden files and folders show hidden files. Kui suur CRT on sama suurune u. kui 19'' 21 LCD kuvar. Kui suur peab olema CRT puhul kuvari sagedus, et ei rikuks silmi 100. Riigi tunnuse saab paika panna start control panel Regional and Language Location.
lisamine. Numbrid Automaatse Päise ja jaluse algavad esimeselt kuupäeva Automaatse vahel liikumine leheküljelt. lisamine kellaaja lisamine Kui tahad teksti jaluses või päises joondada (paremale, vasakule, keskele), siis kasuta teksti joondamise nuppe. Leheküljenumbrite lisamine (2 võimalust) 1. Insert > Page Number Võta linnuke ära, kui tahad, et lehekülje nummerdamine algab teisest leheküljest, mitte esimesest. Lehekülje nummerdamine algab teisest leheküljest, arvestades ka esimest lehekülge. Vaata näidet. Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 2 3 2
navigeerida noolenuppude abil (vihje: kui vajutada korra klahvile Esc, siis deselekteeritakse tekst, aga nupp ise jääb valituks, ja nooleklahvidega liikumisel avatakse ka rippmenüü) ning sobiva fondi valimiseks vajuta Enter-klahvi. Üldlevinud seisukoht on, et ühes kirjatöös ei peeta soovitavaks kasutada rohkem kui kaht erinevat fonti, referaatide ja lõputööde puhul ühte. Järgmise nupp-ripploendi abil määrame teksti suuruse (ingl. Font Size) punktides (pt ehk ingl. point), kus 1pt = 1/72 tolli ≈ 0,3528 mm. Reeglina kasutatakse 12pt kirja (siia arvestatakse ka reavahet), kusjuures pealkirjad tehakse 16pt ja alapealkirjad 14pt. Teksti kõrgust saab muuta ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+P abil ning navigeerimine ja valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule (vihje: nooleklahvide kasutamise asemel võib kohe sisestada soovitud suuruse). Järgmised kolm nuppu muudavad teksti paksuks ehk rasvaseks (ingl
Vormindamine osutab, milline näeb teie dokumendi tekst välja, samuti seda, kuidas see on paigutatud. WordPad laseb kergersti muuta dokumendi vormingut. Näiteks saate valida paljude erinevate fontide ja fondisuuruste vahel, samuti saate soovi korral muuta oma teksti värviliseks. Samuti saate hõlpsasti muuta oma dokumendi joondust. Fondi, fondi stiili või fondi suuruse muutmiseks Valige tekst, mille vormingut soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Väljale Font tippige või klõpsake fonti, mida soovite kasutada. Väljale Fondi laad tippige või klõpsake fondi laadi, mida soovite kasutada. Väljale Suurus tippige või klõpsake suurust, mida soovite kasutada. Värvi muutmiseks: Valige tekst, mille värvi soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Suvandi Värv alt kõpsake soovitud värvi. Joonduse muutmine: Samuti saate joondada oma dokumendi teksti (või lõigu) kas vasakveerisesse, keskele või paremveerisesse.
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja
Lehekülje määrangud Lisaks sellele, et iga dokumendi juurde tuleb valida õige font ja kirjasuurus, on tähtis ka see, milliselt on vormistatud lehekülg ise. Wordil on lehekülgede puhul ka oma vaikeseaded, mis ongi kasutusel siis, kui inimene ise midagi muuta pole soovinud. Päris tihti aga tuleks leheküljeseadeid muuta ise, selleks ongi Wordis eraldi lehekülgede määramise osa nimega Küljendus (Page Layout). Nagu pildilt näha, on Wordil vaikeseaded näiteks nii lehekülje suuruse, orientatsiooni, veeriste, leheküljenumbrite jaoks. Kõike seda saab aga muuta ka ise
skeemide või muu sellisega. Põhimõtteliselt on valida kolm võimalust: 1. Kasutades Copy/Paste meetodit. Sel juhul tuleb käivitada pilditöötlusprogramm, seal vajalik osa pildist märkida, see Edit menüü käsuga Copy mälupuhvrisse laadida, pöörduda tagasi tekstitöötlusprogrammi ja Edit menüü käsuga Paste käsuga ta teksti kleepida. Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud
Width) all on rippmenüü Kunstiobjekt (ingl. Art), kus saab joone asemel valida erinevaid kunstilisi jooni. Oluline on siin ka rippmenüü Rakenduskoht, millega saad määrata, kas ääris tehakse kogu dokumendile (ingl. Whole document), käesolevale jaotisele (ingl. This Section), ainult käesoleva jaotise esilehele või käesoleva jaotise lehtedele peale esimese. PS! Dokumendi jaotamine sektsioonideks ehk jaotisteks toimub menüükäsuga Lisa > Piir… (ingl. Insert > Break…) ning avanevas dialoogiaknas tuleb valida sobiv sektsioonipiiri tüüp (soovitatavalt „Järgmisel leheküljel“). Vahekaardil Varjustus (ingl. Shading) saad määrata lõigu või valitud teksti taustavärvi või -mustri. Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik NB! Ära aja seda segamini vormindamise nupureal oleva nupuga Tõsta esile (ingl. Highlight
hind 100 tuhandest dollarist) oli jõukohane suurfirmadele (enterprise tase, käibed alates 3,5 miljardist kroonist, International Data Corporation). SQL andmebaaside eelis on ühtsel andmeformaadil tuginevate andmevaramute (data warehouse) loomise võimalus. Lihtsam on integreerida erinevaid tarkvararakendusi, mis kasutavad sama SQL-andmebaasi, nt erinevate firmade poolt loodud tootmis- ja finantsraamatupidamissüsteeme [5]. Microsoft Access on Microsoft Office'ga kaasas olev andmebaasisüsteem. Andmebaasisüsteemi Access töökeskkond on sarnane Microsoft Word'i ja Microsoft Excel'i töökeskkonnaga. Access on mugav vahend andmebaaside loomiseks ja andmete töötlemiseks, mis ei eelda programmeerimisoskusi. Relatsioonilise andmebaasisüsteemi Access abil saab graafilises keskkonnas lihtsalt koostada andmebaase, mille tabelite andmed on omavahel seotud. Tabelite põhjal saab luua
klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur
kohta, kus see kõigile näha. Olgu selleks õpilasele koolivõrgus eraldatud veebiruum või ka mõnes avalikus serveris asuv koht. Eestis näiteks on levinud hot.ee nimeline veebikeskkond, kus rahumeeli igaüks saab omi HTML-faile hoida ja teistele näidata. Kel konto olemas, võib Kodulehe sektsiooni vastava faili laadida. Edasi piisab juba veebilehitsejasse aadressi kirjutamisest ning igaüks võib üle võrgu vastavat teadet vaadata. Koolis saab viite panna nt. avalehele või siis huvilistele kirja teel kohale saata. Tahtes hiljem ASP.NETi lisavõimalusi kasutada, võib püüda valida koha, kus vastavat majutusteenust pakutakse. Konspekti kirjutamise ajal jäi ühe mõistliku paigana silma aspspider.com - .NET 4.0 toega veebimajutuskeskkond. Algul tuleb end kasutajaks teha nagu ikka. Muidukatsetajate eemalhoidmiseks tuleb lehestikule koostada mõningane kirjeldus.
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
tuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt. kuidas teha arvutil. 7.2
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
Näiteks valides Levels: 5, siis kasutatakse punase, rohelise ja sinise peale kokku 15 erinevat tooni (5+5+5). Kõige enam "kannatavad" üleminekud, sest pole piisavalt värve sujuvaks kuvamiseks. Ja nii saavutataksegi vastav efekt. Threshold Threshold muudab pildi mustaks ja valgeks. Määrates punkti histogrammil, muudetakse tumedad pikslid mustaks ja heledad valgeks. 59 Selective Color Tegemist on järjekordse värviparandus kihiga, kus ühe värvi tonaalsust parandades ei puudutata teisi. Eelkõige mõeldud CMYK piltide paranduseks. Gradient Map Antud paranduskiht asendab pildivärvi sinu valitud üleminekuvärvidega (gradient). Värvid vasakul asendavad tumedaid toone ja toonid paremal heledaid. Värvid saad pöörata vastupidiseks, kui klikid valikul Reverse. 60 Ülesanne 2
usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt. kuidas teha arvutil. 7.2
Excel, CorelDraw jt) CD või DVD plaadilt arvuti kõvakettale. (Tarkvara, 2010) Tarkvara on kahte peamist tüüpi: operatsioonisüsteem, mis loob arvutiga suhtlemise alused samal moel, nagu meil keel. Operatsioonisüsteem juhib arvuti tööd, programmide täitmist, korraldab ressursijaotust, info sisestamist ja väljastamist. Praegu on tavakasutajate seas levinumad operatsioonisüsteemid Microsoft Windows XP, Microsoft Windows Vista, Mac OS X ja Linux. Käesoleva materjali illustratsioonid põhinevad Windows XP operatsioonisüsteemil. erinevad programmid, mis täidavad kitsamaid tegevusi – võrrelda võib neid üldkeele kõrval erialase terminoloogiaga. Nii näiteks on programme projektijuhtide, raamatupidajate ja paljude teiste ametiisikute jaoks
Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik. Tüübi valik sõltub väärtuse sisust ja sellest, milliseid tehteid soovitakse hiljem väärtusega sooritada. Tüüpe on kokku üheksa. Nimetus Milleks kasutada Välja pikkus Text Sümbolite jada Kuni 255 märki
.....................................................................................62 Sisu tükeldamine eraldaja järgi.................................................................................................62 Tühikuga eraldatud sisu tükeldamine.......................................................................................62 Kommentaarid.............................................................................................................................. 63 Kommentaari lisamine..............................................................................................................63 Kommentaari teksti muutmine..................................................................................................64 Kommentaariteksti vormindamine.............................................................................................64 Kommentaari kuju muutmine...........................................................................................
ruumiandmestiku puhul on tabelis kirjeldatud kihi / objektiklassi geomeetriline primitiiv (punkt, joon või polügoon). ArcGIS võimaldab üheaegselt töötada nii tabelitega, mis on defineeritud kindla geomeetrilise primitiiviga (st. on seotud kaardiandmetega, mida kaardiaknas kuvatakse kaardikihina ja tabeliv aates tabelina) kui ka ruumilist mõõdet mitteomavate tabelitega (st. välised andmebaasid, kus info kuvatakse vaid tabeliv aates), suutes otse lugeda nt. dBASE (.dbf), teksti (.txt), Microsoft Access (.xls) formaate ning tekitada OLE DB ühendusi. Lihtsamad operatsioonid (nt. kirjete sorteerimine tähestiku alusel, statistikud, andmevälja lisamine/kustutamine) on teostatav nii ArcCatalog`i kui ka ArcMap`i keskkonnas, kuiv õrd tabelandmestiku kirjete selekteerimine, tehted andmeväljadega (kalkuleerimine), 15
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on
Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel PHP on serveripoolne skriptikeel, mis võimaldab genereerida dünaamilisi veebilehti. Selle nimi pärineb kõige esimesest versioonist, mida nimetati "Personal Home Page Tools". Täna nimetatakse seda kui "PHP: Hypertext Preprocessor" (hüperteksti-eeltöötleja)
See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu. Näiteks oleks vaja lisada jooksvalt uudiseid, lubada kommentaare, hallata kasutajaid, saata emaile jne. Selle jaoks tuleb serverisse paigaldada lisatarkvara, mis selle eest vastutab, näiteks: php python Perl ASP.NET jms
annaabi.ee 
